Oktoober on rahvakalendris viinakuu. Selleks ajaks olid sügisesed põllutööd lõppenud ja algas traditsiooniline piirituseajamine. Üheaegselt viina tulusa valmistamisega algas mõisates ka õllekeetmise aeg. Kihisev ja oluliselt väiksemate „kraadidega“ õlu küll Venemaale müüdud kangema kraamiga võrreldavat kasumit ei toonud, kuid oma lauale ning ümbruskonna kõrtsidele kõlbas see siiski. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Väikese viina- ja õlleköögi rajasid 200 aastat tagasi oma valdustesse ka Saku mõisa omanikud. Kui 1820. aasta oktoobris alustati pruulikojas esimese õlleteoga, siis vaevalt et selle hilisemat edulugu prognoosida juleti. Tänavusel viinakuul võiksime seda meenutades aga õlleklaase kõlistada küll.
Oder, humalad ja soolakiluvesi
Õlut on Eestis valmistatud juba kolm tuhat aastat. Selle väärika vanuse määramisel on aluseks võetud arheoloogilised leiud, mis kinnitavad, et umbes sel ajal hakkasid meie esivanemad siin kasvatama õlle toorainena vajaminevat otra.
Kommentaarid on suletud