Fosforiidi võimalik neljas tulek: algasid põhjalikud uurimistööd

Eesti Geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik (Foto: Ants Vill)

Eesti rahvuskivi on küll paas, aga meie taasiseseisvumise kivimiks võib kindlalt nimetada fosforiiti. Nüüd on taas jõutud 1980. aastate teises pooles n-ö revolutsiooni esile kutsunud maavara võimaliku kasutamise uurimiseni. Eesti on küll väike, aga vähemalt ühes asjas oleme Euroopa Liidu suurim – meil on ühenduse suurimad fosforivarud. Kirjutab Ants Vill.

Sel suvel alustati Virumaal uuringutega, et kontrollida Nõukogude ajal põllumajandusele üliolulise maavara kohta kogutud andmeid tänapäevaste meetoditega ja hinnata, kas üldse ja kui, siis millal oleks võimalik asuda fosforiiti kaevandama ja väärindama. Teadlaste ja spetsialistide sõnul jõutakse ka uuringute soodsate tulemuste korral plaanide rakendamiseni alles 15–20 aasta pärast.

Sadakond aastat tagasi alustati Eestis fosforiidi kaevandamist tollal moodsa fosforiidijahust kunstväetise tootmiseks Ülgase allmaakaevanduses, mis seisis pärast 1938. aastal juhtunud põlengut mahajäetuna.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt