Ensto Enseki tegevjuht Kaarel Suuk (38) usaldab kolleege ega püüa iga hinna eest nende töösse sekkuda. Ta on elektriseadmeid ja -tarvikuid tootvas ettevõttes töötanud ligemale 15 aastat. Nende aastate jooksul on enim muutunud inimeste mõtteviis ja suhtumine töösse. Küsimusi esitas Mari Kamps.
Ehkki täna juhatab Suuk 450-liikmelist töökollektiivi, ei ole ta alati liidrirollis olnud. „Noorukina käis enesekindlus üles ja alla, palju olenes sellest, millises seltskonnas olin. Korvpalli näiteks mängisin endast neli aastat vanematega, sealt sain mingil hetkel julgustust ja enesekindlus tõusis, kui olin juba omaealistega koos. Lapsena tahtsin pigem väga võita. Vajadus end tõestada oli suur, soovisin olla tubli ja kogu aeg esimene. Kui midagi teha, siis ikka täiega!“ See lööb välja ka Eesti Elektriettevõtete Liidu iga-aastasel korvpalliturniiril. „Aktiivselt ma enam väga ei mängi, aga seal palliplatsil muutun küll võitlejaks ja seda kuni viimase hetkeni.“
Meeskonnasport kolleegidega seob tema kinnitusel liikmeid erinevatest funktsioonidest ning loob keskkonna, kus kõik on võrdsed ja loeb ainult tiimitulemus. Tekkiv ühtekuuluvustunne kaldub väljakult töökeskkonda. „Meile on toonud edu nii töös kui korvpalliväljakul meeskonnatöö, kus väga olulisel kohal on positiivse kogemuse ja muutuse loomine.“
Kuidas ristus tee Ensto Ensekiga?
Lapsena erinevates väikelinnades elanud Suuk sai keskhariduse Pärnus, kus lõpetas 2000. aastal Pärnu Ühisgümnaasiumi. Seal omandatud saksa keel võimaldas kandideerida Ensto Ensekisse kliendihalduriks. Aasta siis oli 2005. „Olin Saksamaal Konstanzi ülikoolis vahetusüliõpilaseks ja naasin hiljuti Eestisse. Mul ei olnud midagi konkreetset teha, ka lõputöö kirjutamiseni oli veel aega. Tüdruksõber andis mulle ühe kuulutuse ja ütles, et saad tööle minna. Kui esialgu plaanisin tulla ettevõttesse ainult suveks, siis tänu toredatele kolleegidele jäingi siia.“
Suuk on Enstos täitnud erinevaid rolle kliendihalduses, müügiüksuses, logistikas ja juhtinud LEAN-projekte. Alates 2018. aasta detsembrist on ta Ensto Enseki tegevjuht.
Millised muutused on ettevõttes toimunud?
„Esimesel kahel tööaastal ma ei teadnud, mis osakonnad siin on, mida me siin täpsemalt teeme. Mäletan müüti, et oleme Soome pereettevõte ja teeme seda, mida meile öeldakse.“
Ettevõttes töötatud 15 aasta jooksul on enim muutunud mõtteviis, suhtumine töösse. „Oleme rahvusvahelises Ensto grupis mitmes valdkonnas eestvedaja rollis. Mõtteviis on selline, et meist sõltub, meie saame mõjutada ja just meie oleme need, kes teevad töö enda jaoks põnevaks,“ räägib ta ja lisab, et kõigepealt peavad muutuma inimesed ja siis muu, mitte vastupidi.
Millised on arengud tootmises?
Ensto Ensek tegutseb kahes põhilises valdkonnas: nutikas võrk ja nutikas maja. „Nutika võrgu vallas on areng veidi aeglasem, kuna sealsed lahendused ning tooted peavad vastama standarditele ja neid kehtestavad riiklikud ettevõtted. Tooted peavad muutuma kaugjuhitavaks, nutikamaks, töökindlamaks, lahendama probleeme ning olema kulusäästlikud.“
Nutika linna või maja valdkonnas on innovatsioon suurem. „Keskkond, kus inimene on, peaks kohanema inimese järgi, mitte vastupidi. Nutikas linn ja maja peavad olema inimesekesksed.“
Mis on plussiks? „Plussiks on väide, et elekter ei saa kunagi otsa. Kui seda ei toodeta põlevkivist, siis tehakse tuule-, päikese- või hüdroenergia abil. Need on loodusvarad, mis ei saa otsa. Mida meie teeme? Meie teeme elu elektriga mugavamaks.“
Kuidas tulevad inimesed kaasa uute ideedega?
„Oleme aastast 2010 liikunud edasi LEAN-mõtlemisega, kus kõik on kaasatud. See on nagu teekond, kus liigume sammhaaval. Arvan, et ei ole väga keeruline, kui teed iga päev natuke midagi teistmoodi – sealt areng tulebki.“
Ka uute töötajatega kohtudes ütleb Suuk alati: „Tere tulemast Enstosse! See on koht, kus iga päev midagi muutub! Homme on juba teisiti kui täna ja kui eraelus valitseb stabiilsus, siis stressilihast treenime siin. See ei ole tabu, vaid on loomulik, et midagi kogu aeg muutub.“
Ensto liigub pidevalt edasi ja ei otsi süüdlasi, vaid lahendusi. „Iga algus on raske, aga kui teekonda nautida, siis suudame palju korda saata. Kui aastal 2010. alustasime, siis oli ka nuttu ja pisaraid ning mõned inimesed läksid töölt ära, kuna ei mõistnud, miks nende töökohta ja -keskkonda muudetakse,“ meenutab ta. „Seni, kuni jõuab kätte murdepunkt – ei eristu need, kes tahavad muutusi, vaid hoopis need, kes ei soovi muutusi, kuna nemad on vähemuses.“
Mis on tegevjuhi roll ja kuidas panna inimesed tööle nii, et see oleks Enstole kõige kasulikum?
„Minu roll on algatada, muuta ja langetada võimalikult vähe, aga olulisi otsuseid. Ma ei ole tulekahjude kustutaja. Muutus peab olema juhitud ja teostuma stabiilselt, et n-ö latt kerkib iga päev natukene, aga mitte kohe näiteks viie meetri peale ja kõik on stressis, vaid tõuseb sinna samm-sammult.“
Töötajaid saab juhtida arvestades väärtusi, andes eeskuju. Näiteks erinevate üksuste juhid töötavad aastas ühe päeva tootmises. „Me ei lahenda probleeme koosolekuteruumis, vaid läheme tootmisesse ehk et sinna, kus probleem on. Me ei ela paralleelmaailmades, kus kontorist tulevad otsused ja tootmises lihtsalt täidetakse neid. Julgustame isejuhinduvust, mille korral probleemid lahendatakse ära seal, kus need tekivad ning seal toimetavate inimeste poolt.“
Kas robotid on inimese sõbrad või võtavad pigem neil töö käest?
„Suhtun robotisse pigem kui inimese sõpra. Robot aitab teha töid, mida me mõtlevate inimestega enam teha ei taha. See aitab monotoonseid, korduvaid tegevusi teha ning võimaldab kõikidel tasemetel astuda sammu edasi, näiteks operaatorist operaator-seadistajaks, operaator-seadistajast seadistajaks,” räägib ta.
„Näiteks ka personaliosakonna ja teiste toetavate üksuste liikmed soovivad teada mis on robot, mis on cobot (koostöörobot), mis on MIR (mobiilne robot), kui räägime ettevõtte arengust ja tuleviku tööst. See on loomulik, et teame, mis need on, robotid on nii elementaarsed. Ka kodudes on juba paljudel näiteks robottolmuimeja või -muruniiduk.“
Kuidas jõuavad uued töötajad teieni? Kas teete koostööd koolidega?
„Teeme koostööd Tallinna Tehnikaülikooli ja Keila Kooliga. Lisaks tudengitele Eestist ja ka mujalt Euroopast külastavad meid Keila koolilapsed. Üks põnevamaid projekte on olnud näiteks teistmoodi füüsikatund,“ räägib Suuk.
Uute töötajate leidmine ei ole keeruline, kui oled hea tööandja, väärtustad inimest ja võimaldad mõtestatud tööd. „Tänane kriisiolukord natuke segab kaarte, aga mulle tegelikult meeldib, et töötaja valib tööandjat, kuna see tagab, et inimene tuleb tööle ja on motiveeritud. See, et inimene tahab just siin töötada, ongi kõige olulisem.“
Ensto Enseki kõige tähtsam strateegiline eesmärk on parim töötajakogemus. „Kui töötaja on õnnelik, siis on klient õnnelik ja ka omanikud on õnnelikud.“
Olete õppinud Tartu Ülikoolis, Konstanzi ülikoolis ja pooleli on õpingud Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse instituudis. Kas koolis saab juhiks õppida? Või kust ikkagi juhid tulevad?
„Juhid koolist ei tule. Juhiks arenetakse, kuid kõige tähtsam on juhiks saamisel motivatsioon. Mina ei ole tegelikult kunagi tahtnud juhiks saada, kuid minu puhul võib-olla turgutati veidi seda motivatsiooni.“
Suuk meenutab, et esimestel aastatel töö teda ei huvitanud, see oli lihtsalt koht, kus käia. „Mingil hetkel saab aga eneseteostus oluliseks ja siis tahad olla hea spetsialist või juht. Mind motiveerib see, et saan teisi käivitada ja tekitada teistes huvi. Olen õnnelik, kui inimesed minu ümber on õnnelikud ja neil on võimalus teha seda, mis neid köidab.“
Erialaselt laiendab ta silmaringi vastavat ingliskeelset kirjandust lugedes, lisaks osaleb ka vestlusringides tunnustatud juhtimiskoolitajate ja praktikutega.
Suhe meediaga on pigem tagasihoidlik. „Vaatan õhtul Aktuaalse Kaamera ära ja saan sealt põhilise info kätte. Samuti loen erialaseid väljaandeid ja arvamuslugusid,“ räägib ta. „Mulle meeldib mõte, et tegevus peab olema fookustatud. Ma ei taha, et mul on kümme tööd korraga käsil, vaid pigem paar-kolm, aga siis teen neid hästi.“
Mida hiljutine koroonakriis Enstole õpetas? Kas oli ka üllatusi?
„See ei ole küll originaalne vastus, aga mõistsime, et töötaja mõttes ei ole asukoht oluline. Teiseks see, mida teooria järgi küll teadsime, et kriisi ajal pühendumus võimendus. Kriisiolukorras on ühine vaenlane, tiim sulandub kokku ja meie ülesanne juhtidena on seda mitte ära rikkuda, mitte minna ja püüda asju lahendada.“
„Kõige raskem oligi juhina see, et pidin paigal istuma ja käed laua peal hoidma, et mitte sekkuda asjade lahendamisse, kuigi tahtmine ise lahendama minna oli suur. Oluline on meeskonda usaldada,“ meenutab ta. „Meeskond tundis, et neil on vastutus ja võimalus. Tiim oli oma elemendis ja seda oli jube põnev vaadata. See emotsioon kannab neid praegugi edasi – kollektiivina oleme endiselt justkui laineharjal.“
Suuk on juhina teadvustanud, et kui sotsiaalsete kontaktide arv ümbritseva keskkonna tõttu väheneb, siis töökoha olulisus suureneb. „Töö mõtestatus suureneb, töökeskkonna, tööandja ja töö olulisus kasvab, mis on väga põnev. See annab lisamotivatsiooni jätkata keskkonna loomisega, kus töötajatele meeldib olla ja see on meie võimalus.“
Ensto Ensekil õnnestus kriisiga hakkama saada palku kärpimata. Tegelikult tekkis isegi võimalus 60 inimest juurde palgata. „Meie võime oli tarnetega jätkata. Meie tarneahel on globaalne ning õnneks suutsime leida lahenduse, kuidas hoida seda läbi alternatiivsete ahelate, vedajate töös,“ räägib Suuk. „Eestis ei pandud tehaseid kinni ja suutsime tarneid hoida. Ensto toodang on igapäevaselt vajalik näiteks haiglate, transpordi ja elektrivõrkude tööshoidmiseks.“
Kuna Ensto Ensek suutis hoida tarneid töös ja võita turuosa, sest paljud ettevõtted Euroopas ja mujal seda ei suutnud, andis see täiendava kasvu. Oluline on hoida seda, mis võideti.
Tootmises on viimaste aastate areng toimunud nutikate radiaatorite ja elektriautode laadijate vallas. „Kasutamata võimalus, kuhu suunas me ka liigume, on elektrivõrgu targad komponendid. Näiteks klemmid ja muhvid võiks hakata koguma infot tarbimise ja töökindluse kohta ning anda inimesele võimaluse teha paremaid otsuseid.“
Kui Ensto on Soome pereettevõte ja rahvusvahelise haardega, siis Eestis ollakse pigem kogukondlik ettevõte. „Kui vaadata Keilat, siis väga palju autosid sõidab hommikul Tallinna suunas. See näitab, et inimesed käivad mujal tööl. Kuidas aga luua Keilasse selliseid töökohti, et inimesed ei peaks mujale tööle sõitma?“ küsib Suuk.
„Meie eesmärk on olla pigem kogukondlik, sest see aitab meil panustada, meil tekib side ja see tähendab ka töötajatele stabiilsust. Kui inimene saab kodu lähedal tööd, mis talle meeldib ja on tähendusrikas, kasvab lojaalsus ning turvalisus.“
Ensto Ensek propageerib rohelist mõtlemist. Rohelise Kontori (Green Office) kontseptsiooni eesmärk on tõsta töötajate teadlikkust keskkonnasõbralikust elustiilist, pöörata tähelepanu mõistlikule tarbimisele, prügi sorteerimisele jne. „Green Office’i meeskond tõstab kolleegide teadlikkust sellest, mida me ise teha saame, et meie keskkonnale jäetav jalajälg võimalikult väike oleks.“
Lisaks on Ensto Ensek ka suitsuvaba ettevõte. „Aastal 2016 alustasime selle juurutamisega, aastal 2018 olime juba suitsuvaba. See oli terve teekond, mitte nii, et juht ütles ja ongi tehtud,“ selgitab Suuk. „Tööaeg on töö tegemise aeg. Isiklikul ajal võib töötaja teha, mida tahab, meie ei sekku. Üritame anda head eeskuju, tõsta teadlikkust ja lasta inimestel ise valikuid teha.“
Direktorite Klubi valis teid aasta nooreks juhiks. Kas juhite kuidagi teisiti? Kas puhata ka oskate?
„Ma ei tee midagi teisiti, aga minu kaudu tuntakse Ensto vastu huvi ja nii saan rohkem meie tegemistest rääkida. See tiitel on tunnustus kogu ettevõttele tehtud töö eest. Juhti mõõdetakse tegelikult ikkagi meeskonna tulemuse järgi.“
„Stress pluss rest (puhkus, ingl k) võrdub kasv,“ märgib Suuk. „Puhkus on väga oluline. Olen õnnelik, et meil on kaks väikest last ja nemad ongi minu põhiline stressimaandus.“
Suuk kinnitab, et enda juhtimisega tal väga probleeme pole. „Naudin nii tööle kui töölt koju sõitmist. Auto on koht, kus saab laadida töömõtteid, tagasi koju sõites on aga vastupidi.“
Ta peab väga oluliseks tasakaalu töö ja kodu vahel. Pingete maandamiseks teeb tervisesporti, käib lastega ujumas, looduses. Ühesõnaga, püüab innustada enda eeskujuga nii koduses ringis kui tööl.
Kommentaarid on suletud