Tegevjuhil on juba positsiooni tõttu oluline mõju organisatsioonis. Mil määral aga Eesti tootmisettevõtete juhid rakendavad eri mõjuallikatele tuginevat juhtimisstiili? Kirjutavad Wendre tootmisjuht Malle Maidla ja Tartu ülikooli majandusteaduskonna juhtimise professor Maaja Vadi.
Eesti töötlevas tööstuses on üle 7500 ettevõtte, millest enam kui 200 on selliseid, kus töötab vähemalt 100 töötajat. 2018. aastal oli seega sektoris hõivatud 18,6% töötajatest, mis on ELi riikide seas üks kõrgemaid näitajaid. Tootmisettevõtete juhtimist peetakse pigem autokraatseks, tootjate huve teenivaks, ülesandele ning sunnivõimule suunatuks. Globaliseerumine ja tehnoloogia areng toovad aga esiplaanile teistsuguse juhtimise vajaduse. Ka tootmisettevõtetes tuleb tootekesksest mõtteviisist üha enam liikuda teenusekesksesse. Töötajate mõjutamine personaalsete mõjuallikate kaudu on üks võimalus, kuidas arendada juhtimisstiili töötajakesksemaks ja ettevõtet ajakohasemaks muuta.
Mõjuvõimu allikad
Võtame aluseks Frenchi ja Raveni mõjuallikate käsitluse. Mõju määratlesid nad psühholoogiliste muutuste kaudu, mis väljenduvad mõjutatava käitumises,
Kommentaarid on suletud