fbpx

Aastakümneid ehitatud tehispäike hakkab varsti voolu andma

Reaktori 26. mail paigaldatud esimene suurem osa, krüostaatseadme 1250-tonnine alus enne selle langetamist reaktori 30 meetri sügavusse süvendisse (Foto: ITER)

Lõuna-Prantsusmaal Cadarache’is 35 riigi teadlaste, inseneride ja tehnikute rajatava maailma suurima tuumasünteesireaktori (ITER) ehitusel oli äsja märgiline vaheetapp – paigaldati 1250 tonni kaaluv krüostaatseadme alus ehk esimene suurem detail reaktori ehitamisel. Suurprojektis löövad kaasa ka Eesti teadlased Tartu Ülikoolist. Kirjutab Ants Vill.

Eeldatavalt 500 MW võimsusega katseline fusioonreaktor peaks tööle hakkama 2025. aastal ja tõestama, et tokamak-tüüpi reaktorit on võimalik kasutada kommertsiaalseks energiatootmiseks. Senised reaktorid on kulutanud rohkem energiat, kui ise tootnud. Ideedest, et päikest ja tähti varustab energiaga tuumasüntees ning inimkond saaks sellist reaktsiooni kasutada ammendamatu energiaallikana, möödub tänavu sada aastat.

Tõepoolest, paljud tänapäeva mõjutavate alusteaduslike ideede juured ulatuvad sajandi taha. Nii on ka tuumasünteesi ideega,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt