Teadvelolek – (enese)juhtimise viis nii argipäevas kui ka kriisis

Enam kui kolm kümnendit kestnud teadusuuringud kinnitavad, et nii nagu keha saab tugevdada füüsilise treeninguga, tõstavad teadveloleku harjutused aju võimekust. Kirjutavad kliiniline psühholoog Kärt Lust-Paal ja Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi.

***

Inforohke maailm toob paraku kaasa üha enam vaimse tervise probleeme. Inimesed on sageli ülekoormatud, väga hajevil, ärevad ja ärrituvad kergesti. Neuroteadlased rõhutavad, et meie aju on loodud lihtsamate aegadega toime tulema. Seega on meil vaja oskusi, mis aitaks meil just selles keerulises maailmas toime tulla. Me peame treenima neid aju funktsioone, mis ei leia muidu kasutust, ja just seda teadveloleku harjutused pakuvadki. Teadusuuringud on kinnitanud, et teadvelolekul on neli selget kasutegurit:

  • parem tähelepanu- ja keskendumisvõime,
  • oskuslikum emotsioonide juhtimine,
  • parem mälu,
  • head tööalased suhted.

Pikaajalisem eesmärk on teadveloleva organisatsioonikultuuri teke, mis hakkab välja kujunema juba paljudes Eesti ettevõtetes (nt SEB Pank,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt