fbpx

RoxTrade annab põlevkivituhale väetisegraanulina uue elu

500-kilose graanulikoti tühjendamine laoturisse (Foto: RoxTrade)

Seni peamiselt keemiatoodete hulgimüügiga tegelenud RoxTrade laiendab ampluaad, hakates põlevkivituhast väetisegraanuleid tootma. Projekt on veel algfaasis, kuid tehase rajamine Narva juba käib. Kui kõik läheb planeeritult, jõuavad esimesed seal toodetud väetisegraanulid põldudele 2022. aasta kevadel. Kirjutab Mari Kamps.

Põlevkivituhast on üritatud graanuleid ennegi teha ja laboritingimustes on tehtudki. „Antud juhul on unikaalne, et RoxTrade OÜ leidis võimaluse tööstuslikuks tootmiseks. Suurim väljakutse oli leida tasakaal füüsiliste omaduste vahel. Graanul ei tohi pudiseda tuhaks ega jääda põllul kivikõvaks, mistõttu oli vaja proovida erinevaid retsepte ning sellega tegeles RoxTrade päris mitu aastat,“ selgitab projekti koordinaator Veiko Kaufmann.

Retsept kui A ja O

Tegelikult on graanulväetise tootmise valemi ja õige retsepti leidmiseks toimunud omamoodi võidujooks. „Kõik ju teavad, et põlevkivituha keemiline koostis on väetamiseks sobiv, kuid oma tolmusel algkujul oli selle käitlemine problemaatiline. Retsept valmis koostöös teadusega, ka meie Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga (KBFI). Sellele järgnes pikk testimine katse-eksituse meetodil. Seal on väga olulised erinevad niiskuse režiimid, hästi palju oli testimist ja proovimist, et leida õiged vahekorrad ja parameetrid.“

Testimine viidi läbi Saksamaal, kuna neil oli vastav võimekus olemas. Sealses tehases olid tööstuslikud seadmed, mille abil sai selgust, kas ja kuidas on materjal suurtes kogustes toodetav, kuidas on stabiilsusega jne.

Kaufmann toob graanuli puhul välja neli olulist asja. „Esmalt teatud tugevus, mis võimaldaks transportimist. Teiseks on tähtis lahustuvus, kuna pärast väetamist ei tohi see jääda kõvaks tükiks, vaid peab hakkama kiiresti lagunema. Oluline on aluselisus ehk pH13 ja ka hea lenduvus, mis leidis hiljutisel põllukatsel kinnitust.“

Loomulikult ei ole vähetähtis see, et graanul on eestimaine, kuna mujal ei ole põlevkivituhka, et seda valmistada.

Praegu on valminud eelkõige baastoode. „Oleme tulevikus huvitatud ka tootearendusest, võib-olla õnnestub graanulile lisada mingeid toitaineid,“ räägib ta.

Põlevkivituhast valmistatud väetisegraanulid (Foto: RoxTrade)

Katse põllul

„Nüüdseks on põllukatse, mida põnevusega ootasime, tehtud. Tahtsime näha, kas graanul jääb väetiselaoturist välja lennates terveks või mitte,“ jutustab Kaufmann. „Lisaks muidugi lenduvust, mis põllumehe jaoks on ülioluline, sest tema soovib katta n-ö ühe tiiruga võimalikult suure ala.“

Testimine viidi läbi Põlvamaal Paali Seemnekeskuse põllul. „Graanulid lendasid peaaegu 50 meetri kaugusele, mis on väga hea tulemus. Tore oli, et ka põllumees jäi väga rahule.“

Põllumeeste jaoks on oluline, et põllul tiirutamisele kuluks vähem aega ja see omakorda tähendab, et kütusekulu on väiksem ja põllul „sõtkumist“ vähem.

Tuha põllule vedamiseks on vaja spetsiaalset tuhalaoturit, mis on probleemiks, sest igal põllumehel seda ei ole. Teenusena pakutav põlevkivituhaga lupjamine sobib pigem suurtele põldudele, mitte väiketalunikule.

Põlevkivituhast valmistatud graanulid on põllumehele mugavad, sest kui graanulikotid on juba olemas, ei sõltu väetamine kindlast päevast ega ilmastikust. Põlevkivituhaga toimetamisel on määrav tuule suund, sest tuleb vaadata, kuhu tolm läheb ja lisaks puhub see tuha ebaühtlaselt laiali.

Väetisegraanulite olemasolu teeb väetamise kui töö põllumehe jaoks planeeritavamaks. „Oleme RoxTrade’iga mõelnud, et 500-kiloste väetisekottide kõrval võiks toota ka väiksemaid, et taime- ja marjakasvatajatel oleks neid graanuleid samuti mugav kasutada.“

Testkatse viidi läbi Paali Seemnekeskus OÜ põllul (Foto: RoxTrade)

Tehas Narva

Põlevkivituhka kasutati happelistele muldadele paremate omaduste andmiseks juba nõukogude ajal, kui seda veeti Ida-Virust rongidega minema. „Kui Eesti iseseisvus taastati, lülitati põlevkivituhk ohtlike jäätmete nimekirja, mis takistas selle kasutamist,“ jutustab Kaufmann. „Täiendavate uuringute tulemusel ei ole põlevkivituhk enam ohtlik jääde ja seda kasutatakse Eestis praegu mitmel pool.“

RoxTrade ei ehita Narva uut tehasehoonet, vaid rajab selle Balti Elektrijaama territooriumil asuvasse hoonesse ehk sinna, kus tuhka kõige enam tekib. Tänu väetisegraanulite valmistamisele väheneb ka tuhamägedele viidava tuha kogus, mis muidu on aastas kaks miljonit tonni. Esimeses etapis hakkab tehas tootma 40 000 tonni väetisegraanuleid aastas. Turg näitab, milliseks nõudlus kujuneb.

Ettevõttel on ambitsioon hakata väetisegraanuleid ka eksportima, näiteks Skandinaaviasse.

„Teame, et happeliste muldadega on hädas ka Lõuna-Itaalia, täpsemalt Sitsiilia, kuhu oleme saatnud tutvumiseks kohale ka granuleerimata materjali. Nüüd ootavad nad seda uuesti teistsugusel kujul, sest tuhaga ei ole seal midagi peale hakata.“

RoxTrade ise väetisegraanuleid müüa ei plaani, vaid loodab vahelülile tootja ja põllumehe vahel.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt