fbpx

Eneseteadlikkus kui väljapääs

On ilmselge, et enesejuhtimine algab eneseteadlikkusest. Enesesse puutuvat saab ise otsustada ja korraldada vaid see, kes suudab ennast jälgida ning saab aru, kes, mis ja mil moel teda mõjutab. Muidu on meie distantspult ümbritsevate inimeste käes. Kirjutab koolitus- ja arendusfirma SELF II loovjuht Karin Hango.

Mitmed viimase aja uuringud näitavad, et ümbritsevad suudavad sageli inimese meeleolu ja käitumist paremini ennustada kui inimene ise. Kriisidega seotud ummikseisust ja rahulolematusest väljumine võiks alata enese uurimisest (sh tagasiside küsimisest), mitte üldiste näpunäidete järgimisest.

Mida peaks enda kohta teadma, eriti rasketel aegadel

Kuidas ma ennast tegelikult tunnen

Sageli on rollist tulenevalt (nt juhina või lapsevanemana) oluline luua lootusrikast ja optimistlikku meeleolu, samuti on meid enamasti õpetatud ennast viisakalt üleval pidama. Samas võime välist muljet silmas pidades kaotada arusaamise selle kohta, mida me tegelikult tunneme, kuidas toimuvasse suhtume. Üheks kriisiaegade suuremaks õppetunniks peetaksegi arusaamist, et ka nn negatiivsed emotsioonid on olulised. Neid tasub võtta infoallikatena („ah see ajas mu pahaseks… ja see tekitas segadust”). Selleks et keerulistel aegadel toime tulla, on vaja säilitada või luua oskus oma tundeid märgata ja kõrvalt vaadata, selle asemel et neid eitada, alla suruda või tormata neid kohe teistele väljendama. Kui mõistan, et olen tegelikult näiteks murelik või pettunud või pahane, saan hakata midagi tegema, et neid tundeid teadlikult juhtida. Tundele nime andmine teeb ta juhitavaks. Suureks abiks on see, kui tean, millised märgid näitavad, et mul on liigne stress ja peaksin astuma samme sisepingete leevendamiseks. Stressi sümptomid on väga erinevad. Varasemad neist on seotud kehaga ja on individuaalselt väga erinevad, näiteks lihaspinged kaelapiirkonnas, peavalud, väsimus, unetus, pidev nälg või hoopis isutus. Hilisemad märgid võivad olla seotud keskendumisraskustega, muutunud käitumisega (nt nn lühike süütenöör, terav reaktsioon ebameeldivustele).

Mis on minu haavatavad kohad, mis mulle stressi tekitavad

Mõistlik on teada, mis mind tegelikult häirib ja pingesse ajab. On üsna universaalseid stressoreid, nagu määramatu olukord, otsustajate arvatav rumalus ja kaaslaste hoolimatus. See, kuivõrd miski kedagi päriselt häirib, on aga siiski üsna individuaalne ja oleneb igaühe minevikust. Metafoorina võib seda kujutleda nii, et kui tabatakse kellegi minevikus saadud sinikat, on reaktsioon ootamatult tugev.

Mõni inimene on eriti haavatav pahandamise, teine tõrjumise, kolmas näiteks asjade edasilükkamise või venitamise suhtes… Kui me stressoreid märkame, saame neid võtta proovikivi või ülesandena. Ja suhtumise muutmine muudab ka kehalisi reaktsioone. Niinimetatud negatiivsed emotsioonid aitavad meil aru saada, mis meile tegelikult korda läheb, mis on meile oluline.

Kuidas ma kaldun pingelises või määramatus olukorras reageerima

Reaktsioone on laias laastus kolm ja igaühele meist on omased üks-kaks neist. Oma reaktsiooni teadvustamisel on oluline vahet teha, milline on minu esmane kalduvus reageerida ja kuidas ma tegelikult elukogemuse mõjul toimin. Mõne inimese esmane reaktsioon on põgeneda, vältida, ignoreerida. Nad kiirustavad eemale tõmbuma, kui olukord tundub ebameeldiv. Halbadest asjadest nad pigem ei räägi. Nad ei nimeta hunti lootuses, et siis ei saa ta neid kätte. Teisel käivitab pingeline olukord pigem võitlusvaimu. „See pole õige, sellega tuleb kohe midagi ette võtta” või „Nad ei tohi nii teha” on esmased mõtted, mis sageli käivitavad aktiivse protesti või vastutegevuse. Kolmas tüüpreaktsioon on hoolitsemine, korraldamine, enda vastutavaks pidamine (mis võib ka mõistlikkuse piire ületada). Sellise kalduvusega inimesed kiirustavad asju korda ajama, teistele abi ja lahendusi pakkuma ka ebaselges olukorras, mis vääriks täiendavat uurimist. Kõiki neid reaktsioone ja nende päritolu on kirjeldanud psühhoanalüütik Karen Horney ja neist tulenevaid suhtlemismänge on analüüsinud Stephen Karpman.

Muutumisimmuunsuse taga ei ole enamasti vähene tahtejõud või laiskus, vaid (enamasti salajane) pühendumine millelegi muule.

Hea enesejuhtimise eelduseks on arusaam selle kohta, kuidas mina reageerima kipun ja milliseid reaktsioone ma lubamatuks pean. Näiteks on võitlejakalduvusega inimesel keeruline mõista neid, kes probleeme eitavad ja raskel ajal eemale tõmbuvad. Viimastele võib omakorda teiste aktiivne probleemidest rääkimine ja toimetamine talumatu tunduda. Kohane ja edasiviiv käitumine eeldab vähemalt põgusat aja maha võtmist ja teadlikku otsustamist, mida hetkel on mõistlik ja meelepärane teha. Lisaks automaatsetele reaktsioonidele võib mõistlikku käitumist raskendada vähene enesekehtestamine, hirm tõrjumise ees ja teised mõttemustrid.

Millised on mu salajased võistlevad pühendumised

Miks ma ei taha muudatusi teha või muutuda Edasijõudnud eneseanalüüsija võikski teada ka seda, mis on tema muutumisvõimetuse taga. Kõigiga juhtub ju ajuti, et ehkki teame, mida teisiti teha, ja tahame seda, ei saa me muudatust tehtud. Ei võta kaalust alla, ei delegeeri rohkem, ei kehtesta ennast vajalikus kohas jne. Muutumisimmuunsuse taga ei ole enamasti vähene tahtejõud või laiskus, vaid (enamasti salajane) pühendumine millelegi muule. Me ei ütle näiteks ei, sest pühendume suhete hoidmisele; me ei delegeeri, sest pühendume kvaliteedile; me ei toitu tervislikult, sest mõtleme, et mingi mõnu on ju elus hädavajalik. Sellise nn võistleva pühendumise uurimine eeldab aga enamasti asjatundlikku arengupartnerit või coach’i.

Omaette mõtisklemisest ei piisa

Nagu juba öeldud, on meil enesest arusaamiseks vaja teisi inimesi. Teada on, et inimese minapilt kujuneb selle alusel, kuidas ta tajub teisi lapsepõlvest alates ennast nägevat. Ka täiskasvanuna vajame eneses selguse saamiseks teisi inimesi, kes aitavad meil reaalsust kontrollida, segadusi selgemaks saada, toetust leida. Teised näevad sageli täpsemalt meie arenguvõimalusi ja piiranguid. Näiteks kipuvad pingelistel aegadel inimesed ise oma produktiivsust üle hindama. Usaldusväärsed kaaslased aitavad keerulistel aegadel meil endas selgusele jõuda. Juhtidele on see lausa kohustus, osa nende rollist.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt