Meie töövõime kipub keerukate olude kestes üha langema. Seda kiiremini tahame neist oludest aga läbi tulla. Vastupanuvõime on küll meil kõigil teatud määral olemas, ent seda on täiesti võimalik kasvatada. Kirjutab Lauri Tabur.
Möödunud sajandi 70. aastatel, kui inimese vaimse suutlikkuse uurimine võttis hoogu, köites seega ka juhtide tähelepanu, ilmus juhtimisleksikasse mõiste resilience ehk vastupanuvõime. 40 aastat tagasi vaimselt häiritud perekondadest pärit laste käekäiku uurides panid teadlased tähele, et enamik keerulistest peredest lapsi ei saanud kaasa vaimset häiret, nagu üldiselt arvati. Vähe sellest, ligi kolmandik sellistest lastest oli hiljem elus eakaalastest hoopis üksjagu edukam.
Teadlased täheldasid, et neil lastel on mingi eriline omadus, mis võimaldas neil asjaga hakkama saada. Hiljem arendati seda teesi edasi ning kohandati uuringute tulemusi laiemalt, mh nüüdisaja juhtimiskäsitlusse ja eelkõige selles kontekstis, kus räägitakse inimeste ja meeskonna suutlikkusest keerulistest oludest edukalt läbi tulla.
Kommentaarid on suletud