fbpx

Directori veebiseminaride blogi

Ajakiri Director on alustanud veebiseminaride sarja, mille eesmärgiks on pakkuda lugejatele sisukaid teadmisi mugavalt ning ajaliselt kompaktses vormis. Räägitakse organisatsiooni juhtimise võtmeteemadel ning kindlasti ei puudu ka päevakajalisuse mõõde- näiteks kuidas praeguse kriisiga toime tulla, see ületada ning mida teha siis, kui kriis on juba läbi.

Veebiseminarides astuvad üles kohalikud ja rahvusvahelised oma ala spetsialistid. Need on koolitajad ja ettevõtjad, kes on aidanud erinevatel ettevõtetel nende kitsaskohtadega toime tulla.

Selles blogis hoiame toimuval kätt pulsil ning toome välja mõtteid, mis Directorile seminaridelt kõlama jäävad.


26. august 2021 HÜBRIIDTÖÖ: KAHEKORDNE PEAVALU JUHTIDELE. KAUPO LEPASEPP, EVELIN ANDRESPOK, AINO-SILVIA TALI

Directori augustikuu veebiseminaril oli teemaks hübriidtöö. Räägiti muuhulgas sellest, kuidas FOMO-ga (fear of missing out) toime tulla, kuidas liigutada infot hübriidtöös ja kuidas viia hübriidtöös läbi pidevaid muudatusi.

Paneeldiskussioonis osales kolm eksperti: Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp, Ampler Bikes personalijuht Evelin Andrespok ja Helmes Grupi arendusjuht Aino-Silvia Tali. Seminari modereeris Anu-Mall Naarits.

Noppeid seminarilt:

  • Palju tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kõik oleks ühes infoväljas. Kommunikatsioon peab olema varasemast kiirem ja intensiivsem. Kui koosolekul on osa inimesi füüsiliselt kohal ja osa videoekraani vahendusel, siis tuleb arvestada, et füüsiliselt kohal olevad inimesed saavad info paremini kätte.
  • Enamasti tuleks vältida seda, et osa koosoleku osalisi on maha võtnud video ja/või hääle. Koosoleku juht saab osaliste aktiivsust tõsta nii, et pöördub arvamuse saamiseks igaühe poole eraldi.
  • Iga ettevõte või tiim peaks aruteludega leidma enda jaoks kõige sobivama hübriidtöö variandi. Kohe ei peaks kehtestama terviklahendust, vaid katsetama väikeste muudatuste kaupa kuni parima variandi leidmiseni. Märksõnad on siin paindlikkus ja individuaalne lähenemine.
  • Aeg-ajalt peaks kõik tiimiliikmed kokku saama. Vastasel juhul vajub aja jooksul ära nii tiimitunnetus kui ka sotsiaalne kaasatus.
  • Hübriidtöö on toonud kaasa olukorra, kus kõik ettevõtted üle maailma saavad ligi kõikidele töötajatele üle maailma.
  • Tihti ei mõelda selle peale, et hübriidtöö tegemine on samamoodi tööoskus nagu arvuti kasutamine või koosolekutel osalemine – seda saab ja tuleb õppida.
  • Oluline on töötajate vaimse tervise teema. Juhid peavad jälgima, kuidas töötajatel läheb, et ei tekiks läbipõlemist ja ületöötamist. Üks-ühele vestlused on võti, mille abil juht saab aru, kuidas töötajatel läheb.

15. juuni 2021 KUIDAS HÄSTI PUHATA? KENE VERNIK, RAIMO ÜLAVERE, JÜRI KRIISEMANN

Directori juunikuu veebiseminaril võeti fookusesse puhkus. Arutleti, kuidas hästi puhata, mida tasub puhkusest maksimumi saamiseks teha ja mida mitte teha.

Paneeldiskussioonis osales kolm oma valdkonna eksperti: psühholoog Kene Vernik, coach Raimo Ülavere ja SA Tallinna Teletorn juhataja Jüri Kriisemann. Seminari modereeris Anu-Mall Naarits.

Mõtteid seminarilt:

  • Puhkust ei tule võtta kui töö mittetegemist. Puhkusel on ka eesmärk, see on tähenduslik tegevus. Puhkust tuleks planeerida, muuhulgas tuleks planeerida ka aeg mitte midagi tegemiseks ehk n-ö molutamiseks.
  • Kui tahta päriselt puhata, siis tuleb keskkonda vahetada ehk minna teise asukohta.
  • Ajule on väga tähtsad vaheldus ja uudsus. Puhkuse ajal tuleks seega kas teha midagi sellist, mida pole varem teinud, või käia kusagil, kus pole varem käidud.
  • Oma tegevustest tuleks mõelda mitte kui tööst ja puhkusest, vaid et „ma teen elus tähtsaid asju, millest mõne eest makstakse“. See võtab puhkuse pealt mentaalse pinge maha.
  • Puhkuse ajal tuleks ennast tööalastest tegevustest, sh töömailidest ja töökõnedest, täielikult välja lülitada. Tuleb võtta aega oma pereliikmete ja tähtsate inimeste jaoks. Samuti tuleks õppida kohalolu ja hetkes olemise nautimist.
  • Ka puhkuse ajal tuleb hoida kindlat unerütmi. Tuleks mitte ärgata oma tavalisest ärkamisajast oluliselt hiljem ning samuti ei tohiks tavapärasest palju kauem üleval olla.
  • Puhkuse ajal ei tohiks unustada füüsilist aktiivsust, ka siin tuleks jätkata tavapärases rütmis.

27. mai 2021 EFEKTIIVNE JUHTIMINE. KADRIAN JAAGUND, ERKI LIPRE, KARL VIIOL

Directori maikuu veebiseminaril oli teemaks efektiivne juhtimine. Räägiti, kuidas luua efektiivset ettevõtte kultuuri, kuidas kasvatada tõhusust LEAN protsesside abil, missugune on efektiivne juht ja ka teistel efektiivsusega seotud teemadel.

Paneeldiskussioonis osales kolm juhti: Lindströmi Baltikumi asepresident Kadrian Jaagund, Ridango juht Erki Lipre ja Tartu Ärinõuandla konsultant Karl Viiol. Seminari modereeris Anu-Mall Naarits.

Mõtteid seminarilt:

  • Ettevõtte kultuur ja selle alustalaks olevad väärtused on vundament, mille baasil saab teha efektiivset juhtimist.
  • Juht peab lisaks enda arenguga tegelemisega olema võimaldaja, kes aitab oma töötajatel eelkõige nende tugevusi arendada, mitte keskenduma nõrkuste tugevaks keeramisele.
  • Väikeettevõttele esialgu piisab, kui mõõdetakse nelja põhivaldkonda: finantseesmärgi täitmist; kliendirahulolu indeksit; mida tahetakse teha ära sisemiste protsesside osas ning mis suunas võiks töötajaid arendada. Iga valdkonna jaoks piisab kolmest mõõdikust.
  • Väikeettevõttele esialgu piisab, kui mõõdetakse nelja põhivaldkonda: finantseesmärgi täitmist; kliendirahulolu indeksit; mida tahetakse teha ära sisemiste protsesside osas ning mis suunas võiks töötajaid arendada. Iga valdkonna jaoks piisab kolmest mõõdikust.
  • Kuigi igas põhivaldkonnas on oma eesmärgid, tuleks juhil tõhusa juhtimise jaoks keskenduda ühele asjale korraga ehk hoida fookust.
  • Kliendilt ei ole vaja küsida, mida ta täna tahab, vaid millest ta kolme aasta pärast unistab. Sealt tuleb enamus ettevõtete põhiareng.
  • Kodukontori jaoks on eriti oluline ühtse kultuuriruumi olemasolu. Pandeemia ajal on juhile väljakutse, kuidas hoida üleval positiivset toonust ning kuidas kõik tunneks ennast kaasatuna. Selleks sobivad väga erinevad tegevused alates kohvihommikutest kuni üks-ühele vestlusteni töötajatega.
  • Ratsionaalseid otsuseid peab toetama kõhutunne. Üldiselt see ei peta, sest kõhtunne peegeldab juhi väärtushinnanguid ning käitumuslikku mustrit, mida juht tahab juurutada, samuti tema juhtimisprintsiipe.
  • Juhi päev peab sisaldama rutiinseid osasid. Rutiinne tegevus on ääretult oluline selleks, et laadida akusid. On see siis kokkamine, tennis või lugemine – mingi rutiin peab igas päevas olema.

29. aprill 2021 MUUDATUSTE JUHTIMINE. KATRI JÜRINE, PIRKO KONSA, TARMO LEPPOJA

Directori aprillikuu veebiseminaril oli teemaks muudatuste juhtimine. Räägiti nii tippjuhi rollist muudatuste elluviimisel kui ka sellest, kuidas võita töötajate vastuseisu muutustele.

Mõtteid seminarilt:

  • Kõige olulisem on kommunikatsioon. Tuleb arvestada, et kommunikatsioon võtab aega ja tegelikult peavad kõik – nii meeskonnaliikmed, kliendid kui ka omanik – jõudma enda peas sellesse punkti, kus nad saavad aru, et nad tulevad selle muudatusega kaasa.
  • Kommunikatsioon peab algama selgest eesmärgist, kuhu tahetakse jõuda. Igale meeskonnaliikmele tuleb anda teada, mis on tema roll või ootus selle muudatuse osas. Väga oluline on meeskonnatunde tekitamine. Ei saa rääkida ainult üks samm ette, vaid sellest, kuhu tahetakse lõpuks jõuda ehk milline on see uus olukord.
  • Teine võtmesõna on individuaalne lähenemine. On vaja kaardistada juhid ja ninamehed ning teha kindlaks, mis mured või probleemid neil seoses muudatusega on. Tuleb aru saada, kuidas saab konkreetset inimest aidata.
  • Vastuseisu aitab murda see, kui leitakse üles, mis võtmetöötajaid motiveerib ning muudatuse juures tuleb rõhutada, mida keegi sellest võidab. Inimeste motivaatorid on hästi erinevad – mõnda motiveerib erialane areng, mõni tahab suhelda huvitavate inimestega, mõni tahab paindlikku töökorraldust, mõnda motiveerib raha.
  • Muudatuste elluviimisel peab jälgima, et need ei jääks liiga kaua venima ning võiks jääda mulje, et venitamistaktika töötab. Praktika on näidanud, et inimestel kulub muudatustega leppimisele keskmiselt kaks nädalat.
  • Suuremate muudatuste puhul tuleb seada vahe-eesmärgid. Väga oluline on eesmärkide saavutamisel ka nende tähistamine ja üksteise tunnustamine.
  • Muudatuste edukat elluviimist soodustab kaasav juhtimine – juht on üks tiimi liige, ta ei ole kuidagi eraldiseisev ning pigem on juht kui partner.

25. märts 2021 AGIILNE JUHTIMISKULTUUR. ANDRUS HIIEPUU, EVA-MARIA KANGRO, ARTI OTS

Directori märtsi veebiseminaril arutati agiilsuse üle. Juttu tuli muuhulgas teemadel, milleks agiilsust üldse vaja on, mida agiilsus eeldab ning millest see koosneb. Samuti arutati, miks agiilse lähenemise printsiibid toimivad ja eesmärkide saavutamist hõlbustavad.

Paneeldiskussioonis osales kolm juhti: Elisa erakliendiüksuse juht ja juhatuse liige Andrus Hiiepuu, uue põlvkonna kommunikatsiooni-operaatori Netmore laienemist Euroopas juhtiv Arti Ots ja psühholoog ning muutuste juhtimise ja enesearengunõustaja Eva-Maria Kangro Milttonist.

Noppeid seminaril räägitust:

  • Agiilne juhtimine on kliendist lähtuv, lahenduskeskne, vabadusel ja vastutusel põhinev juhtimine. See on selline ambitsioonikate eesmärkide saavutamise viis, kus eesmärgiks on kohaneda olukorra muutlikkusega võimalikult targalt ja kiiresti.
  • Agiilne organisatsioon peab olema valmis üheaegselt taga ajama nii dünaamikat kui ka stabiilsust- eksperimenteeriv töökultuur ning kiire ja süsteemne õppimine vigadest peavad teiselt poolt olema toetatud selge visiooni ja hästi läbi mõeldud strateegiaga.
  • Organisatsioon on agiilsuseks valmis juhul, kui juhtkond ja suur osa töötajatest on muutustele avatud, valmis riskima ja ka läbi kukkuma ning tõeliselt samal pulgal koostööd tegema. See ei ole võimalik väga range hierarhiaga ettevõtetes, samuti organisatsioonides, kus ei olda valmis läbipaistvuseks, et sinu töö hetkeseis ja tulemused on igal ajahetkel kõigile näha.
  • Agiilset kultuuri luuakse kasutades paralleelselt kriitilist mõtlemist ja empaatiat. Igaüks võib avaldada oma arvamust ja kritiseerida teiste ideid, kuid suhtlus peab olema lugupidav ja mitte suunatud inimese kui isiku pihta.
  • Agiilsele kultuurile on omased võimestamine ja usaldus. Vabadus võtta vastu otsuseid ning eksida peab olema teiselt poolt tasakaalustatud vastutuse võtmisega.

25. veebruar 2021 HOIA VAIMSET TERVIST (ERITI PRAEGU). MERLE LIISU LINDMA, KÄTLIN ALVELA, SIIM SUTROP

Directori veebruari veebiseminaril tuli juttu nii sellest, mida juhid peaksid tegema enda vaimse tervise hoidmiseks, kui ka sellest, mida nad saavad teha töötajate vaimse tervise heaks. Millised abinõud aitavad inimestel praeguses pikaleveninud kriisis endaga hakkama saada?

Paneeldiskussioonis osales kolm juhti, kellel on pikaajalised kogemused selle eriti praegusel ajal väga olulise teema käsitlemisel: Kätlin Alvela (Häirekeskus), Merle Liisu Lindma (Microsofti Eesti ja Norra arenduskeskus) ja Siim Sutrop (Nortal). 

Mõtteid seminarilt:

  • Vaimsest tervisest rääkides on selle heaks rakendatavates meetmetes võimalik eristada 3 tasandit: ennetuslik (näiteks paindlik töökorraldus), teadlikkuse tõstmine (näiteks veebiseminarid vaimse tervise teemal) ja ravimine (näiteks spetsialistide vastuvõtud).
  • Töökeskkonda, milles vaim terve püsib, võib iseloomustada kui võimalikult segajatevaba- mugav töövorm, võimalikult vähe müra, võimalused puhkepausi sisustamiseks jne.
  • Oluline on viia inimesteni arusaam, et nemad ise vastutavad oma elu eest. Olgugi, et ettevõte saab neid sellel teel toetada, on kandev roll oma vaimse tervise eest hoolitsemisel siiski neil endal.
  • Juht saab tõhusalt tõsta töötajate teadlikkust vaimse tervise väärtustamisest läbi eeskuju- jälgida teadlikult, et koosolekute vahel oleks vähemalt 15 minutit pausi, mitte vastata/saata e-maile töövälisel ajal ning jagada oma isiklikke kogemusi vaimse tervisega tegelemisest (sh ka psühholoogi nõustamisel käimine).
  • Oluline on luua turvavõrgustik, et töötajal oleks kuhu pöörduda- olgu see siis uuele töötajale tuutori võimaldamine (kelle ülesandeks on teadlikult tutvustada talle ka organisatsioonis juba töötavaid inimesi ja aidata nendega sotsialiseeruda) või võimalus anonüümselt juhtida tähelepanu probleemidele, mis segavad positiivse töökultuuri toimimist.
  • Tavalisel kontoritöölisel tekib ärevushäire pikkamööda ja tasapisi süvenedes. Et seda õigeaegselt märgata, on abiks iganädalased üks-ühele vestlused, et töötaja kuulamiseks oleks päriselt aega.

27. jaanuar 2021 MENTORLUSEST KOGEMUSPÕHISELT. MERIKE SAKS, LEA KIMBER, ANNIKA RÄIM

Directori jaanuarikuisel veebiseminaril arutleti mentorluse üle, eelkõige lähtuti just selle praktilisest poolest.  Arutelust võttis osa kolm juhti, kellel on selles valdkonnas korralik kogemus: Merike Saks (Elron), Lea Kimber (Maxima) ja Annika Räim (Kindluse Kool).

Juttu tuli sellest, missugust mentorluse süsteemi meie esinejad eelistavad, kuidas valida mentoreid ning kuidas peaks mentorlusprogrammi läbi viima; ning mis kasu toob mentorite kasutamine juhtidele ja tervele organisatsioonile. 

Seminarilt kõlama jäänud mõtted:

  • Mentorlusel on palju vorme ja võimalusi- personaalne mentorlus; mentorsüsteem, kus kogenud töötajad on mentoriks uutele töötajatele kui ka näiteks koolisüsteem, kus klassikaline õpetaja- õpilase suhte asemel praktiseeritakse mentorlust.
  • Mentorlust ja klassikalist õpetamist eristab just eelkõige mõtteviisi erinemine. Kui õpetaja- õpilase suhtes on dünaamika nii, et õpetajana ma tean, ma tahan sulle teadmised edasi anda ja seejärel kontrollin ja hindan, palju sa omandasid, siis mentori puhul on vaade, et ma juhendan sind, toetan sind ja peegeldan sulle tagasi, mida ma näen. Ennastjuhtivast õpilasest kasvab inimene, kes tuleb endaga toime.
  • Personaalne mentorlus pakub tippjuhile võimaluse vahetada mõtteid ja arutada probleeme neutraalse, kuid juhtimises kogenud partneriga- ettevõttesiseselt ei pruugi see olla võimalik. Siinkohal on äärmiselt oluline mentori ja mentee omavaheline isiklik klapp.
  • Peale mentorlussüsteemi rakendamist, kus uus töötaja saab endale mentori ettevõttes juba mõnda aega töötanud inimese näol, on Maxima täheldanud märgatavat kiiremat sisseelamist, mille tulemusel on esimese nelja kuu jooksul lahkuvate töötajate hulk vähenenud kahe aastaga 22%-lt 6%-le.
  • Mentorlussüsteemide ülesehitamisel tuleb arvestada sellega, et meeskonna kaasamine ning mentorluse idee ja kasude selgitamine on võtmetähtsusega.

10. detsember 2020 TURUNDUSRAADIO VEEBISEMINAR: VÄLJAKUTSED VÄIKEETTEVÕTTE TURUNDAMISEL. KRISS EGLITE, TÕNIS VASSAR, KRISTIINA MEHIK

Turundusraadio on juhtiv Eesti turunduse podcast. Selle hooaja teise Turundusraadio veebiseminari teema on tuttav paljudele eesti ettevõtetele- väljakutsetest väikeettevõtte turundamisel rääkisid Kristiina Mehik (Renegade Tea Estate), Kriss Eglite (New Vintage by Kriss) ja Tõnis Vassar (Votemo). Paneeldiskussiooni modereeris Anu-Mall Naarits.

Noppeid seminaril räägitust:

  • Kriisiaeg on väikeettevõtetele eriti keeruline, turunduses tuleb palju ümber muuta. Jälgi, mis suunas muutub sinu äri ja kohanda turunduses kasutatavad sõnumid vastavaks.
  • Tee nii palju kui võimalik ise. Loobu kõigest, mis ei ole hädavajalik jvõi mis ei teeni enam oma eesmärki (nt trükikataloogid koroonaajal, kui sa ei saa neid enam inimestele jagada).
  • Leia omale sobivad kuluefektiivsed lahendused. Kasuta maksimaalselt omakanaleid (veeb, e-maili turundus, blogi jms). Väikeettevõttele sobib veebiturundus (nt Facebook ads ja Google Analytics on head tööriistad), hackathonidel osalemine, räägi-oma-lugu võimalused nii konverentsidel, seminaridel, meedias, blogides kui mujal.
  • Et saada aru, mis kanalid sinu äri jaoks töötavad, tuleb mõõta tulemusi. Analüütika aitab mõista, kas kliendil tekib ainult huvi või viib ta ostu ka reaalselt lõpuni.
  • Inimesed ostavad emotsiooni. Toote visuaal on äärmiselt oluline ja ettevõttel peab olema lugu- too välja inimesed, kes on sinu brändi taga. Õppetundidest ja vigadest tasub samuti rääkida, see töötab lõpuks sinu kasuks.

26. november 2020 KAUGTÖÖ KULTUURI LOOMINE. KAIJA TEEMÄGI, PIRET SAAG, LAURA LAASI

On ettevõtteid, kus juba ammu on kaugtöö võimalust pakutud, paljud aga hakkasid sellist töökorraldust võimaldama alles käesoleval aastal aset leidnud koroonakriisi tõttu. Antud töötamisviisi populaarsus on selgelt tõusuteel, kuid selle rakendamisega kaasnevad ka väljakutsed. Veebiseminari raames aset leidnud paneeldiskussioonil räägiti, millised on olemasolevad kaugtöö korraldamise viisid; kuidas otsustada, milline sobib just konkreetse ettevõtte jaoks ning millele protsessides tähelepanu pöörata. Oma kogemusi jagasid nii „remote-only“ ettevõtte juht, kui ka tavakontori ja kaugtöö hübriidi pakkuvate ettevõtete esindajad: Kaija Teemägi (Elisa Eesti AS), Piret Saag (Veriff), Laura Laasi (Toggl Plan).

Mõned seminarilt kõlama jäänud mõtted:

  • Kõige alus on info liikumine, kaugtöö tingimustes ei saa olla liiga palju informatsiooni. Regulaarsed virtuaalsed nõupidamised peavad olema kokku lepitud ning igaüks peab teadma, kust ta vajalikul hetkel infot saab- kirjalik informatsioon pluss suuremad üritused olgu järelkuulatavad-vaadatavad.
  • Äärmiselt oluliseks muutub värbamine. Kuna kaugtöös mängib väga suurt rolli usaldus, tuleb värvata ainult inimesi, kes jagavad ettevõtte väärtusi. Kaugtööl mõjub vastutöötamine eriti hävitavalt- loobu destruktiivsetest inimestest.
  • Kaugtöö nõuab väga hästi organiseeritud tööd, protsessid peavad olema paigas. Palju on abiks interaktiivsed tööriistad. Ei tohi unustada planeerida ka tiimitunde jaoks olulisi tegevusi, näiteks nn lobalõunaid.
  • Juhtimine peab olema hästi selge ja konkreetne, eesmärgid hästi selgelt püstitatud, et töötaja teaks, mida temalt oodatakse. Üks-ühele suhtlemine tiimi liikmetega on oluline, et õigel ajal inimeste muredele tähelepanu pöörata.
  • Kaugtööl tuleb arvestada, et mingit laadi asünkroonsus tööprotsessides on okei. On väga vähe probleeme, mille korral peaks vastama kohe. Nii endale kui teistele tuleks lubada rahulikku süvenemise aega, inimestel ei tohiks tekkida tunnet, et nad peavad olema koguaeg kättesaadavad, vaid et neid usaldatakse ja neil lastakse rahulikult tööd teha.

29. oktoober 2020 LÄBIPÕLEMINE. MIRELL MERIRAND, KADRI MÄGI-LEHTSI, MARIS KADAKAS

Directori oktoobri veebiseminari teemaks oli läbipõlemine.  Paneeldiskussiooni raames arutati, mis on läbipõlemine ja miks see ohtlik on, millised on selle signaalid ja mida teha, et läbipõlemist ennetada. Oma kogemusi jagas juht, kes on ise läbipõlemist kogenud. Samuti pakuti kasulikke nippe nendele, kes on kokku puutunud oma kolleegi või alluvate läbipõlemisega. Räägiti sellest, kuidas luua toetavat kultuuri ettevõttes, et vähendada läbipõlemise juhtumeid personali hulgas. Esinejateks Mirell Merirand (SA Hariduskiirendi; EBS), Kadri Mägi-Lehtsi (Roche Eesti OÜ), Maris Kadakas (Starship Technologies).

Noppeid seminaril räägitust:

  • Positiivne stress ehk elevus on see, mis meid käivitab. Negatiivne ehk distress väljendub aga olukorras, kus meie võimekus keskkonna väljakutsetele vastata on vähenenud, näiteks töötame pikemaajaliselt oma võimete piiril.
  • Läbipõlemine on emotsionaalne ja kehaline kurnatus, mis tekib pikaajalise ülepinge tagajärjel ja on väga tihti seotud töökoha ja töökoormusega. Läbipõlenud inimene vajab eelkõige puhkust. Mitte segi ajada depressiooniga- depressioon on haigus, mis vajab ravi ja mille korral on häiritud teatud hormoonide tasakaal ajus ning tekkinud meeleolulangus mõjutab kõiki eluvaldkondi võrdselt.
  • Läbipõlemise tundemärgid: inimesel kaob võime rõõmu tunda, teeb asju masinlikult, kaduda võib ka näiteks toidu maitse. Siis vaikselt süveneb pidev hirmutunne- koguaeg oleks justkui midagi halvasti, ehkki otsest põhjust ei ole. Ei hooli enam endast ja oma väljanägemisest. Inimese sõnakasutus ja suhtlusstiil muutub negatiivseks, tööprotsessid võtavad ebamõistlikult kaua aega.
  • Soovitused juhtidele, vältimaks personali läbipõlemist: mõtle juba värbamisel sellele teemale- reflekteeri, mis tendentsid konkreetselt sellel inimesel võivad olla. Loo töötajaga usaldusväärne suhe, et ta tunneks, et ta võib muredega sinu poole pöörduda. Ole eeskujuks ja märka, mida sa tunnustad- see loob ettevõtte kultuuri. Jälgi pidevalt töötajate emotsionaalset tahet ning kui märkad muutusi, võta varakult see aeg, et üle käia inimese töökohustused- hiljem on juba hullem.
  • Soovitused töötajatele, kui märkad kollegi juures läbipõlemise ohumärke: räägi temaga (ole heatahtlik, ära näita näpuga!)- kas ta ise teab, et tal on abi vaja ja kas ta on suuteline ise seda olukorda muutma. Kui ei, siis pöördu juhi või personalijuhi poole.
  • Soovitused iseendale, et vältida enese läbipõlemist: hoia teadlikult töö ja eraelu tasakaalus, saa kokku sõpradega, ventileeri, käi trennis. Aitab ka taustavahetus- näiteks võta koolitusi täiesti teistel teemadel, mida sa kunagi muidu ei teeks, et mõte läheks mujale. Kui oled juba märganud, et tekib läbipõlemise oht, küsi abi. Juhtival ametikohal olles ehita endale üles tugivõrgustik, kes kannab ära sinu töökohustused sel ajal, kui sa ise oled puhkusel.

14. oktoober 2020 TURUNDUSRAADIO VEEBISEMINAR: UUE TOOTE DIGITAALNE LANSSEERIMINE. MAARJA KAALEP, ALAR ÜLEM, ARTEM DANILIANTS

Turundusraadio on juhtiv Eesti turunduse podcast. Sel sügisel, et pakkuda pisut laiemat formaati, toimus koostöös Directoriga ka esimene Turundusraadio veebiseminar. Paneeldiskussioonina üles ehitatud veebiseminaril juhtis diskussiooni Anu-Mall Naarits ja arutas oma külalistega uue toote lansseerimise juhtimist. Esinejateks Maarja Kaalep (Mindshare Estonia), Artem Daniliants (LumoLink) ja Alar Ülem (GuestJoy).

Noppeid seminaril räägitust:

  • Mõnes valdkonnas, näiteks tarkvarasektoris, on võimalik ka ainult digitaalne lansseerimine, ehkki suured tegijad turul kasutavad alati ka offline-kanaleid. Offline loob brändi vastu usaldust ja kasvatab tuntust. Eriti oluline on see uuele turule tulijale.
  • Digitaalsetes kanalites saab edukamalt turgu segmenteerida ja olla personaalsem. Samuti sobib see väiksematele ettevõtetele, kellel on piiratud eelarve, sest ei ole nii kallis.
  • Digitaalse lansseerimise puhul on oluline jälgida, et eeltöö oleks tehtud hoolikalt ja nö „kodu“ peab olema korras- veebileht töötab tõrgeteta, kliendi teekond on läbi testitud ja loogiline.
  • Analüütika peab olema paigas- sa pead olema võimeline nägema, mida kliendid sinu kodulehel teevad ja kus tekivad probleemid.
  • Püstita eesmärgid- üks KPI ( Key Performance Indicator) korraga. Lähtu sellest, mis on sinu valdkonnas olulised näitajad ning mõõda oma edukust.
  • Ära karda eksida. Kõige kindlamad valikud on tavaliselt ka kõige kallimad ning tihtipeale ei peitu seal ei innovatsiooni ega suurt edu. Vigadest aga saab õppida.
  • Tunne oma sihtgruppi. Kes on sinu klient?
  • Tee oma plaanid vastavalt sellele, kui suur on sinu eelarve ja kui kiireid tulemusi soovid.

24. september 2020 COACHIV JUHTIMINE. ANDRUS KUUS, MARIKA RAISKI, MIHKEL JOASOO

Coachiv juhtimine on juhtimisstiil, mille iseloomustus on partnerlus ja koostöö. Coachiv juhtimisstiil annab võimaluse loobuda rangest hierarhiast ja kontrollist – iga töötaja on piisavalt motiveeritud et end iseseisvalt juhtida ja parimaid tulemusi saavutada. Meie seekordseteks esinejateks olid 3 oma ala eksperti: Andrus Kuus (Auto-Bon Baltic OÜ), Marika Raiski (Elisa Eesti AS) ja Mihkel Joasoo (Tele2 Eesti AS).

Seminarilt kõlama jäänud mõtted:

  • Kõigepealt on oluline märkida, et coachimine ei ole sama mis mentorlus. Kui mentorluse puhul on mentoriks harilikult kogenum inimene, kes aitab juhtida menteed teatud suunas, siis coach ei piira midagi, vaid juhib inimese ise taipamiseni. Coachi puhul ei ole seega ka oluline, et ta oleks näiteks samas valdkonnas kogenud.
  • Coachi ja coachiva juhi vahe jällegi on see, et kui „puhas“ coach on pigem partner, siis coachiv juht kasutab oma töös coachingu tehnikaid ja elemente, kuid säilitab siiski juhi rolli ning kasutab lisaks ka muid juhtimise võtteid ja tehnikaid.
  • Juhtimise üks definitsioone on eesmärkide saavutamine läbi inimeste, coachiv juhtimine tähendab oma sisult inimeste võimustamist. Coachival juhtimisel on 3 olulist suunda: rohkem kuulamist, rohkem küsimist ja vähem etteütlemist. Juht annab ainult suuna kätte, piiride sees otsustab eesmärgini jõudmise inimene ise.
  • Coachiva juhtimise rakendamisel on kaks suurt ja olulist efekti. Esiteks on töötajal kordades suurem motivatsioon ülesannet ellu viia, kui talle ei anta käsku, vaid ta on ise lahenduse või eesmärgi paika pannud. Teiseks, kuna juht ei sekkunud lahenduse välja pakkumisega, võtab töötaja ise oma tegevuse eest vastutuse.
  • Coachiva juhtimise põhilised tööriistad on kontakti loomine ja emotsionaalselt olemas olemine, peegeldav kuulamine (kas ma sain õigesti aru…, sa ütlesid praegu mulle seda… jne) ja inimeste usaldamine. Siinkohal on oluline muidugi ka oma tiimiliikmeid õigesti valida- et tekiks sünergia ja meeskonnavaim.
  • Oluline on tihe kommunikatsioonirutiin ja suhtlemise regulaarsus nii kogu meeskonnaga kui üks-ühele vestlustes. Sel juhul toimib probleemideta ka näiteks kaugtöö.

27. august 2020 KUIDAS TULLA TOIME ESINEMISÄREVUSE JA -HIRMUGA? ANNA KAROLIN

Esinemisärevust või hirmu avaliku esinemise ees tunnevad paljud, uuringute järgi isegi ligi 75%. Peamiseks põhjuseks on siin sageli vähene või varasem negatiivne kogemus avaliku esinemisega. Kuidas seda ärevust vähendada rääkis veebiseminaril SpeakSmarti koolitaja Anna Karolin. 

Nõuanded, kuidas esinemisärevust või -hirmu kontrolli alla saada:

  • Ära tembelda end juba ette läbikukkunuks. Pea meeles, et esinemine on õpitav kogum oskusi ja esinemisärevus selle alatine kaaslane. Ärevust täielikult vältida pole võimalik, ega ka vajalik.
  • Kaardista ees ootav esinemisolukord ja sea endale sellest tulenevalt mõistlik eesmärk. Kes on minu publik ja mis on need üks-kaks asja, mis neile minu esinemisest peaks meelde jääma? Milline keel ja argumendid neid veenda võiksid? Tee murekohtadeks plaan juba ette- kui ma ei oska küsimusele vastata, ütlen: „Väga hea küsimus, püüan sellele pärast ettekande lõppu vastata!“
  • Kirjuta oma mõtted üles ja analüüsi neid „hea sõbra“ seisukohast- kui hea sõber esitleks sulle selliseid mõtteid, siis kuidas sa reageeriksid? Kui oled tema suhtes positiivne, siis miks sa ennast teisiti kohtled?
  • Harjutamine teeb meistriks. Enne esinemist leia aega mitu korda esinemine valjusti läbi teha- nii on iga järgmine proov on eelmisest sujuvam ja tunned end kindlamini. Kirjalikud märksõnad on abiks, kuid et ei tekiks oht esinemise ajal maha lugema hakata, ära pikki lauseid kirja pane.
  • Keskendu esinemisele ja ära pabista pisivigade pärast. Las ärevus olla, see on normaalne. Kui tekib mõttepaus, mine edasi järgmisest märksõnast.
  • Kasuta rohkem võimalusi esinemiseks. Alusta väikestest asjadest (sõnavõtust koosolekul või sünnipäeval) liikudes järk-järgult suuremateni (näiteks külalistunni andmine). Selle käigus tekivad eduelamused ja sinu ajul positiivsed seosed esinemisega.

5. mai 2020 KUIDAS AIDATA AJUL ÜLE ELADA RASKEID AEGU. NIKOLAOS DIMITRIADIS

Neuroteadlane Dr Nikolaos Dimitriadis pakkus teadmisi, kuidas opereerib inimese aju kriisisituatsioonis. Dimitriadis andis nõuandeid, kuidas käituda enda ja teistega nii, ajul oleks kergem raskete aegadega hakkama saada ja neid üle elada. 

Dr Dimitriadis tõi välja, et negatiivsed emotsioonid on just need, mis enamasti suruvad meie aju välja mõtlema lahendusi. Paljud tunnevad praegusel aja igavust, mis on ideaalne motivatsioon ajule uuenduslikeks lahendusteks. Just see periood võib meie ajus istutada seemneid, et meie aju võiks välja tulla lahendustega.

Nõuanded, kuidas oma aju raskel ajal toetada:

  • Ajule meeldivad harjumused ja rutiinid. Vii sisse kindlad tegevused on päevas ja võta rutiinseid tegevusi kui head meedet aju toetada.
  • Aita oma aju mõtlemisprotsessidega. Jälgi päeva jooksul, millised tegevused ja mõtted kulutavad enim sinu energiat. Millised inimesed nõuavad liialt sinu energiat?
  • Proovi päeva jooksul teha plaan selle kohta, mis sind motiveerib ja demotiveerib. Kuna meeldivad tegevused annavad ajule jõudu juurde, siis püüa kõigepealt ära teha mitte nii meeldivad ja seejärel premeeri enda aju sellega, mis tekitab sinus hea tuju ja tunde.
  • Sotsiaalne distantseerumine vs füüsiline distantseerumine. Praegune on tegelikult füüsiline distantseerumine, mitte sotsiaalne nagu ekslikult väidetakse. Sotsiaalne suhtlus on ajule väga olulise tähtsusega ja seda ei tohiks kindlasti oma elust välja lõigata. Loo harjumus: helista iga päev mõnele sõbrale või sugulasele!
  • Huumor on ideaalne viis, kuidas ajule puhkust ja energiat pakkuda. Otsi meelelahutust komöödiatest ja karantiini-meemidest.  

30. aprill 2020 KLIENDI TEEKOND KRIISIOLUKORRAS. MIKK ORGLAAN

Selle veebiseminari esinejaks oli Mikk Orglaan, kes oma igapäevatööd on keskendunud ettevõtete abistamisele ja nõustamisele. Samuti aitab ja mentortab Mikk start-up‘e. Mikk usub, et praegu on suurepärane aeg analüüsida ja parendada oma kliendi teekonda. Konkurents tiheneb ja iga väike detail loeb. Samas on kokkupuutepunkte vähem kui kunagi varem, mis vähendab analüüsimise terviklikkust.

Mõned seminarilt kõlama jäänud mõtted:

  • Mõte, mida sa teed ja äkki on põhjust oma ennast turul teistmoodi positsioneerida.
  • Oluline on teadmine, kust ja kelle käest tuleb raha. Määra, milline on sinu kliendi profiil: mis talle meeldib, millised on tema harjumused, mis teda mõjutab jne.
  • Tee selgeks, kes on see persona, keda sina püüad. Tihti tehakse viga ja püütakse kõiki võimalikke kliente. Nii saadakse hulk kliente, kes tegelikult ei ole üldse sinu kliendid ja hiljem saab lahkumismäär olema väga suur.
  • Tea, millised on sinu äri kokkupuutepunktid oma kliendiga. Pärast seda saad paika panna ka plaani, kuidas kliendi teekonda muutunud oludes ümber kujundada.

28. aprill 2020 LAITMATU KLIENDIKOGEMUSE LOOMINE. JEAN SUTTON

Tüüpiliselt vaatavad ettevõtted kriisis sissepoole – kuidas on olukord mõjutanud nende tootmist, müüki ja tarneahelat. Kuid tähtsam kui kunagi varem on panna oma strateegias esikohale klient ja tema vajadused. Teemat avas meie jaoks seminaril tunnustatud Briti konsultant Jean Sutton.

Jean rõhutab oma ettekandes, et kliendikogemus (customer experience) on midagi, mille eest vastutavad kõik ettevõtte töötajad.  See on ettevõtte kõige olulisem element ja praegusel kriisiajal jäädakse saadud kogemusi eriti hästi mäletama. Praegu on parim aeg kliendisuhtluse ja lojaalsuse arendamiseks.

Mida saaksid teha kohe nüüd?

  • Pane paika oma brändi lubadus. Mida sina organisatsioonina lubad? Paljud ettevõtted ei tea seda. Kui sul seda pole, siis peaksid selle paika panema.
  • Tee selgeks, mida sinu kliendid ootavad! Kliendikogemus oleneb tihti sellest, mida kliendid sinult ootavad. Selleks, et suudaksid nende ootusi täita, pead kõigepealt teadma, mida sinult oodatakse.
  • Tee oma kliendile võimalikult kergeks tagasiside andmine (sh kaebamine). Igasugune tagasiside on hea, sest see annab sulle võimaluse end parandada.
  • Rahulolu vs lojaalsus. Rahulolu on minimaalne, mida ettevõttena otsid. Tegelikult otsime (eriti rasketel aegadel) lojaalsust. Mida teed sina täna, et seda lojaalsust kasvatada? Või oled teinud viimase viie nädala jooksul? Kui su kliendid on rahulolevad, on sul nendega palju kergem suhelda, nad kulutavad rohkem raha ja su töötajad on õnnelikud nendega töötades. Ja rahulolevad kliendid lahkuvad sinu juurest väiksema tõenäosusega.

23. aprill 2020 TÖÖ PERSONALIGA KRIISI AJAL. RENITA KÄSPER

Kuidas töötada personaliga kriisi ajal? Sellest rääkis Renita Käsper, kellel on suurepärased teadmised värbamisprotsesside ülesehitamisest ja värbamisstrateegiate arendamisest, mis aitavad ettevõtetel lahendada talentide leidmisega seotud probleeme ja tagavad edu top-talentide leidmisel.

Renita jagas oma kogemust töötades praegu Berliinis, Babbeli talendi/värbamise tiimijuhina. Rahvusvaheline tiim värbab globaalselt ja on vastutav ka tööandja brändingu eest. 

Mõned seminarilt kõlama jäänud mõtted:

  • Väga oluline on praegu see, mida sa teed oma töötaja jaoks. Praegu on hea aeg tööandja brändingu kampaaniaks. Jaga kogu seda sisu ja materjali, mida teie olete oma töötajate jaoks ära teinud kriisi ajal. Kuidas korraldate kaugtööd, kas teil on online onboarding jne. See näitab, et tegelete nende küsimustega oma ettevõtte sees. Inimesed ei pruugi kandideerida sinu ettevõttesse praegu, aga see jääb neile meelde.
  • Praegu on võimalus värvata spetsialiste, kelle jutule sa varem ei oleks pääsenud. Seda varianti tasuks kaaluda isegi siis, kui su ettevõttel pole praegu vaba ametikohta, aga tead, et vajad seda nt paari kuu pärast.
  • Kuidas personalitöötajana tuua ettevõttele väärtust ja näidata oma vajalikkust ajal kui värbamine on peatatud? Vaata, kus äri sinu tuge kõige enam vajab. Kindlasti on vaja abi nende teemade juures, kus tehakse tööd juba olemasoleva personaliga ja soovitakse välja tulla uute projektidega. See annab värbajale võimaluse arenemiseks ja uuteks väljakutseteks.
  • Kasuta praegust aega selleks, et läbi vaadata kõik oma tööprotsessid ja tegeleda teemadega, milleks muidu aega ei jää.
  • Mida teha olukorras, kus pead kiiresti värbama? Kaardista tööjõu vajadus ja võib-olla suudad inimesed värvata oma ettevõtte seest. See protsess oleks kiirem ja lihtsam. Nii pakud oma töötajatele kogemust hoopis teiste töölõikude juures.

21. aprill 2020 KUIDAS KRIIS VÕIMALUSEKS PÖÖRATA? ANU-MALL NAARITS

Kriis on keeruline aeg, mille jooksul paljud ettevõtted kaotavad kliente ja käivet. Kuna tulevik on teadmata, on raske õigeaegselt reageerida ja tööd korraldada. Samas on selline ebastabiilne aeg ka võimaluste aeg. Konkurendid on nõrgemad ja turule ilmuvad uued trendid ja vajadused. Kuidas kriisist võitjana välja tulla? Sellest tegi põhjaliku ülevaate Anu-Mall Naarits.

Mõned seminarilt kõlama jäänud mõtted:

  • Kriisi ajal reageeri kiiresti ja jõuliselt. Kui tundub, et võid veel oodata, siis tänases hetkes ära oota, vaid katsu aru saada, mis toimuma hakkab ja mida sa tegema pead. Üldjuhul ootamine ei aita.
  • Jaga infot nii oma tiimi sees, avalikkusele kui oma partneritele. Teinekord võib info olla ka pelgalt see, et praegusel hetkel pole lisainfot, mida jagada. Alati tasub ka seda öelda!
  • Plaani ette! Raske oli ette ennustada aastaks 2020 viirusest põhjustatud kriisi, küll aga ennustati majanduskriisi. Samuti oli teada, et ühel hetkel see langus tuleb. Kas sina olid sellele stsenaariumile varem mõelnud?
  • Kasuta ära kõiki neid nõrkusi, mis pildil on, et oma äri tugevdada. Samuti on kriisi ajal mõelda, et mis see suur pilt on ja otsida neid kohti, kus uus väärtus tekkida võiks.

16. aprill 2020 EHITA OMA TEENUS UUESTI ÜLES. UWE SPONHOLZ

Järjekorras kolmanda seminari esineja oli professor Uwe Sponholz, kes tunneb hästi kaubandust ja teenusettevõtteid ning omab pikaajalist rahvusvaheliste müügimeeskondade koolitamiskogemust erinevates ettevõtetes B2B -turunduse ja müügivaldkonnas.

Kuna praeguses kriisiolukorras kannatavad kõige enam ettevõtjad, kelle äri nõuab otsekontakti klientidega, siis prof. Uwe Sponholz avas just vaatenurki, kuidas sellised ettevõtjad saaksid praeguses olukorras jätkata ja oma teenust ümber kujundada.

Mõned seminarilt kõlama jäänud soovitused:

  • Esita endale väljakutse ja kaalu uusi lähenemisviise oma ettevõtmisele. Kõik, mis võis olla edukas eelnevatel aastatel ei pruugi seda olla praegu ja samuti mitte tulevikus.
  • Ära oota, et maailm oleks pärast karantiini lõppu sama! Kui soovid, et sinu ettevõte jääks ellu, siis arvesta selle faktiga juba oma praegustes tegevustes. Praegust aega võib pidada ka puhastusperioodiks, mille käigus kaovad kõik mittekasumlikud ärid.
  • Kadunud on aeg, kui saad olla puhtalt online– või offline-ettevõte. See on läbi! Nüüdsest pead olema suuteline tegutsema mõlemas kategoorias.  
  • Võta praegust perioodi kui võimalust olla start-up! Sarnaselt startupindusega on praegu see hetk, kus sa ei pruugigi teenida mitte mingit kasumit. Kasuta seda olukorda ja suuna kogu oma energia arenduse peale.

14. aprill 2020 LEIA OMA ETTEVÕTTE FOOKUS. INDREK MARIPUU

Kriisi ajal on väga oluline teada, kuhu ja kuidas fokusseerida. Strateegiakonsultant ja mentor Indrek Maripuu õpetas, kuidas õige fookus leida ja muuta ideede ja strateegiate elluviimine kõigi jaoks läbipaistvaks ja kergelt mõõdetavaks.

Mõned seminarilt kõlama jäänud soovitused:

  • Mõtle oma valdkonna piires, kuidas need kogemused, mis inimesed praegu sunniviisiliselt on saanud, mõjutavad sinu äri edasist tulevikku.
  • Mõtle, kuidas oma klientide vajadust mõtestada. Mida nad tegelikult vajavad ja mis on see, mida nad sinu käest tegelikult ostnud on (nt emotsioon)? Seejärel mõtle viisidele, kuidas saaksid praeguses kriisiolukorras jätkata selle pakkumist.
  • Mõtle, kas sinu pakutav toode või teenus on pigem valuvaigistiäri või vitamiiniäri. Praeguses olukorras võidavad valuvaigistiärid, kus ei pea kliendile tõestama, et ta seda toodet/teenust vajab ning ühtlasi on seda kergem ka turundada. Püüa leida ka oma äri juures nö valuvaigistavaid nurki.
  • Eesmärgid hästi selgeks! Mis on sinu kvartali eesmärk ja kuidas sa seda mõõdad? Sea maksimaalselt 3-5 eesmärki korraga.

Loe ka: Toote-ja teenusekesksed ettevõtted saavad kriisis rohkem sugeda


9. aprill 2020 EELMISE KRIISI ÕPPETUNNID. INDREK SAUL

Veebiseminaride avaesineja oli ettevõtja ja kasvustrateegia coach Indrek Saul, kes mõtiskles praeguse kriisi olemuse üle ja kõrvutas seda eelmiste kogetud kriisidega. Indrek julgustas juhti ja ettevõtjat kriisile otsa vaatama ning aru saama, et selles konkreetses kriisis oleme kõik ühtemoodi esimest korda ning keegi ei ole teisest paremal stardipositsioonil. Loeb see, kuidas edasi tegutseda.

Mõned mõtted seminarist:

  • Tänasel kriisiajal on oluline vaadata, mida on suurettevõtetelt eelmisest kriisist õppida. See, kuidas nad hakkavad oma sortimenti optimeerima, püsikulusid muutuvkulude vastu vahetama, vastavalt olukorra muutmisele kiireid plaane tegema jms, annab hea mõttekoha väikestele ettevõtetele oma ärimudelite muutmiseks.
  • Pikka plaani tehes on oluline mitte lihtsalt lõigata ära vähetoimivaid valdkondi, vaid pigem näha seoseid ettevõtte erinevate valdkondade vahel ning otsida kohti, kus vähemtoimivad valdkonnad saaksid panustada ettevõtte kui terviku tõhususse. Näiteks valdkonnad, mis aitavad luua pikka kliendisuhet (nt hooldus vms teenus) võiksid olla eespool ühekordsest müügist.
  • Otsi mitte ainult võimalusi kriisi üleelamiseks, vaid sellest konkurentidest paremaks väljumiseks. Ole esimene, kes kriisikurvist läbi jõuab!
  • Kriisi käigus lihtsusta ja kiirenda protsesse.

Loe ka: Indrek Saul: tark kriisikäitumine on võrreldav Marsi koloniseerimisega ehk kuidas pääseda 10% edukama kriisist väljuva ettevõtte hulka

Eelmise kriisi õppetunnid


Directori veebiseminaridele REGISTREERI SIIN

Ajakirja Director tellijatele on seminaridel osalemine tasuta*.
*Pakkumine kehtib kõigile tellijatele, kellel on kehtiv vähemalt 1-aastane tellimus.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt