Valjud mõtted

Lauri Tabur

Olime üksjagu paraja ajavaruga koosoleku päevakorra ammendanud ja sisseharjunud sammuna viskasin õhku veel viimase küsimuse: „Kas kellelgi on tekkinud uusi mõtteid või ideid, mida saaksime täna läbi arutada või ära otsustada?“ Kuna keegi initsiatiivi üles ei näidanud, söandasin mõtiskleda lähinädalate töökorraldusest, sest tujukale kevadele omaselt oli ka meile hakanud jõudma gripilaine. Muu hulgas rääkisin mõnede üksuste koormuse ümberjagamisest ning sellestki, et äkki on meie inimeste hulgas neid, kes oleksid valmis oma kevadise puhkuse suveks vormistama. Kuna ma aga jällegi erilist tagasisidet ei saanud, lõpetasime koosoleku ja läksime igaüks oma toimetuste juurde. Seda, et selle mõneminutise lõpumõtisklusega olin päästnud valla tormi veeklaasis, mõistsin alles järgmisel hommikul.

Kui ma koos tõusva päikesega pool üheksa oma kabineti poole jalutasin, märkasin juba eemalt, et personalijuht ootab mind seal. „Me peame rääkima!“ pahvatas ta ilma pikema sissejuhatuseta. Avasin ukse ja me istusime ümmarguse laua taha.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt