Koroonaviirus: ootamatult hajatiimis

Kodukontor ja hajatiimid koos oma murede ja rõõmudega… Kuidas hoida koostööd ja positiivset õhkkonda, kirjutavad Karin Hango ja Vahur Murutar Self II OÜst.

Kriisi ajal vajame ehk varasemast rohkemgi sõbralikku toetust, ärakuulamist ja reaalsuskontrolli. Järgnevalt toodud soovituste kokkuvõttev tunnuslause võiks olla „Rutiin on uus vabadus!“ Selleks et ennast määramatus ja negatiivsetest uudistest tulvil keskkonnas töövõimelisena, lootusrikkana ja paindlikuna tunda, on mõistlik sisse seada töörütm ja rutiinid.

Hajatiimide meelespea
• Ühiselt eesmärgistatud tegevus. Kui põhitöö on aega andnud, on arukas tegelda arendus- ja korrastustegevusega või heategevusega, millel on kõigi jaoks selge ühendav mõte.

• Kommunikatsiooni reeglid. Kokku võiks leppida, milliseid suhtluskanaleid kasutatakse; kui kiiresti vastatakse e-kirjadele; kes vastab väljastpoolt tulnud järelepärimistele jne.

• Regulaarsed koosolekud. Oluline on regulaarselt virtuaalselt kohtuda, kusjuures regulaarsus tähendab seda, et (video) kohtumise lõpuks on järgmise kontakti aeg teada. Virtuaalsete vahendite kasutamine nõuab lisaks tehnilistele võimalustele kannatlikkust ja hoolimist, näiteks kohaloleku kontrollimist koosoleku algul, kõikide arvamuse küsimist, ettepanekutele reageerimist.

• Reaalsuskontroll. Lisaks sellele, mis tehtud ja teoksil, tuleks varuda aega taustainfo vahetamiseks ja ühesuguse arusaama tekitamiseks toimuva kohta.

• Pingete maandamine. Koosolekutel tuleks hoida konstruktiivset ja lootusrikast tooni, aga ei tohiks ignoreerida inimeste muresid ja kartusi. Pingete maandamine on üks juhtide kriisiaja põhiülesandeid.

• Emotsioonid. Juht võiks olla koosolekuteks valmistunud nii sisuliselt kui emotsionaalselt ja anda endale aru, et tema emotsioonid on meeskonnale tajutavad ja mõjutavad väga suurel määral turvatunnet ja töövõimet.

• Üks ühele videokohtumised oma juhtidega, alluvatega ja olulisemate partneritega. Ka need võiksid toimuda regulaarselt. E-sõnumid võivad ärevatel aegadel süvendada arusaamatusi ja raskendada üksteisemõistmist ning kõigile sobivate kokkulepete sõlmimist.

• Õppetunnid. Hea on levitada mõtteviisi, et uutes tingimustes on kõigil vaja õppida ning luua selline õhkkond, kus saab jagada oma õppetunde ja ebaõnnestumisi. Eksperimenteerimist (ja eksperimentidest kiiret õppimist) tuleks toetada.

• Kaugtöötajate enesejuhtimisoskused. Kindlasti vajavad üle vaatamist ja vajadusel järele aitamist ajaplaneerimise ja enesemotiveerimise oskused. Siingi tulevad kasuks sisse seatud rutiinsed tegevused, näiteks hommikul nõupidamine töökaaslastega, siis poolteist tundi segamatut arendustegevust jne.

• Kaugtöötajate tunnete juhtimine. Stressi tekitavad signaalid, uued nõudmised, vähenenud inimkontaktid jms suurendavad inimeste ärevust ja see omakorda ei lase paindlikult kohaneda ja mõistlikke otsuseid langetada. Abi on vestlustest hea kolleegi või juhiga, kes probleemide eitamise asemel kuulab, esitab selguse suurendamiseks täpsustavaid küsimusi ja kutsub lahendusi otsima.

• Suhete tugevdamine. Suhete arendamiseks ja ühtsuse hoidmiseks on oluline isikliku informatsiooni jagamine (kuidas pereliikmetel läheb, mida huvitavat oled kogenud seoses hobidega jne). Mõistvust ja ühtsust suurendab see, kui kolleegid teavad vastastikku, mis olukorras nad toimetavad. Muidugi tuleks isiklike kogemuste jagamist ajaliselt piiritleda, et ei tekiks ärakasutatuse tunnet.

Korralikku kriisi ei tohiks lasta raisku minna. Üheks õpikohaks on praegu kindlasti koostöö ja üksteisemõistmise uuele tasemele tõstmine hajatiimides.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt