fbpx

Ivo Remmelg: Kui raha kaotada on valus, tuleb start-up-ettevõtetest eemale hoida. sTARTUp Day 2020 vol2

Kuidas leida oma ükssarvik ehk miljardiäri? Kas selleks tuleb üles ehitada idufirma, investeerida edukasse idufirmasse või hoopis võtta vastu töökoht tulevases reaktiivlennukis ehk kiiresti kasvavas ettevõttes? „See on kõigest raha. Kui raha kaotada on valus, tuleb start-up-ettevõtetest eemale hoida, hingerahu on palju olulisem. Kindlasti ei tohi oma elusääste panna ühele panusele,“ ütleb Eesti ettevõtja ja ingelinvestor, EstBAN-i juhatuse esimees Ivo Remmelg (Foto:Paavo Kangur). Kirjutab Paavo Kangur.

„Algaja äriingli kogemus investeerimismaailmast on tihti kurb. Tüüpjuhtum on, et panid raha idufirmasse ja jäid sellest ilma. Seetõttu tahame tõsta äriinglite investeerimisoskusi ja kultuuri. Start-up-ettevõtetesse investeerimine on töö ja seda tuleb õppida. Nii nagu igas valdkonnas saadab edu ainult professionaale, aga oma osa on siiski ka õnnel. Ka selles valdkonnas on võimalik saavutada korralik tootlus. Kahjuks on enamik ingelinvestoreid miinuses nii Eestis kui mujal maailmas. Tulemuse ootamine võtab ka omajagu palju aega, sest exit võib tulla alles kümme aastat pärast investeeringut. Ebaõnnestunud investeeringud selguvad oluliselt varem,“ arutleb Ivo Remmelg (50).

Väga raske on leida korrelatsiooni investeeritava start-up-ettevõtte võimalikku edu ennustava kõhutunde ja ettevõtte tulevikuväärtuse vahel. „Vahel tuleb pauk sealt, kust keegi ei osanud oodata ja start-up, mis tundus kõige väiksema potentsiaaliga, teeb suurepärase exiti. Ja ka edulugu võib ootamatult katkeda,“ räägib ta. „Tänase teadmise pealt on raske tulevikuedu hinnata, rõhuv enamik ingelinvestoreid on miinuses, lootes kiire kasvu abil jõuda tuleviku eduni. Meil on EstBAN-is kokku 150 liiget. Neist enam kui pooled on aktiivsed, osad on oma investeeringud teinud ja ootavad exitit.

Investeeringuportfelli edukust arvutades tekib küsimus, kas rääkida n-ö Exceli rahast või pärisrahast. „Exceli raha on see, mis asub Exceli tabelis, aga investeeringust väljumist pole toimunud ja on seega virtuaalne. Tasu ei tule ainult rahas, paljudel ingelinvestoritel on äris õnne olnud ja tore on tagasi anda, panustada noorte inimeste arengusse,“ arvab aastal 1993 Tallinna Tehnikaülikoolis elektrooniku hariduse omandanud Remmelg, kes ei ole palgatööl olnud ülikooli lõpetamisest saadik. Ta usub, et tema investeeringud on plussis.

Kõik algas helisüsteemide paigaldamisest  

Kõik sai alguse firmast Remmelg & Pojad, mis tegeles audiosüsteemide paigaldamisega. „Ostsin selle isalt ja vennalt välja ning lõpuks müüsin äritegevuse töötajatele maha. Kõik on emotsionaalselt rahul. Firma tegeleb sama tegevuse ehk autoalarmide ja autoraadiote paigaldamisega uue nime – R&P Grupp all.“

R&P Grupp OÜ alustas tegevust 1999. aastal Iiri firma CEL autoalarmide ja lisaseadmete paigaldamisega. Hiljem saadi Clarioni ja Pioneeri autostereode esindusõigus ning tegevussuundadesse lisandus hulgimüük. Aastate jooksul on valik kasvanud. Hetkel on firmas 10 töötajat ja käive veidi üle miljoni euro.

Kui autoalarmide äri enam rahuldust ei pakkunud, asutas Remmelg telekommunikatsiooniga tegeleva osaühingu Mobitele OÜ, mis hiljem ühines Telegrupp AS-iga. „Nii sain sisse juba suuremasse ärisse. Telegrupi müüsime TeliaSonerale, mõne aasta pärast ostsime selle tagasi ning lõpuks müüsin oma osaluse kaasaktsionärile. Praegu on käive umbes 18 miljonit eurot, tegevuseks nii kaablipaigaldus kui ka moodsad büroolahendused.“

Positiivne kogemus oli ka kindlustusrakendus Inzmo, mille ta samuti ära müüs. „Edukas oli ka investeering Vitalfieldsi, mis tegeles põllumajanduse juhtimistarkvara ehk talutarkvaraga. VitalFields oli igas mõttes Eestis sündinud asi, mis alustas nullist Garage48 häkatonil. Seega – iga äriingli märg unenägu,“ arutleb Remmelg.

VitalFields läks tõeliselt lendu ja jõudis laieneda Saksamaale, Šveitsi, Austriasse, Poolasse, Ukrainasse ja Rumeeniasse. 2015. aastal investeeris firmasse riskikapitaliinvesteeringuid tegev SmartCap ja ka üks suur rahvusvaheline ettevõte, mis oli põllumajandusgigandi Monsanto tütar. Varsti tuli ka exit ehk väljumine. Monsanto ostis 2016. aastal Eesti idufirma ära ja pani selle Climate Corporationi alla. Kui Saksa hiid ostis omakorda ära Euroopa turule tunginud Monsanto, pandi VitalFields kinni ja e-toode muutus riistvaraks. Üks põhjus oli see, et Saksamaal oli nelikümmend konkureerivat talutarkvara pakkuvat firmat. 

„Kokku on mul ettevõtluses 30-aastane ja start-up-ettevõtete investeeringutes ligi 17-aastane kogemus. Olen saanud ka valusaid kogemusi. Kui alustasin, läks sadu tuhandeid eurosid valesse kohta. Start-up-maailmas on asjad nii, et üks kümnest investeeringust õnnestub ja toob raha tagasi, ülejäänud üheksa lähevad metsa. Seetõttu tuleb moodustada portfell ja hoida oma algsest plaanist kinni. Sa ei saa panna oma elusääste ühele panusele,” seletab Remmelg.

Kui kaks noort meest tulevad sinu juurde ja ütlevad pärast kaheleheküljelist PowerPointi esitlust, et nende firma on väärt kaks miljonit, siis see on tulevikuväärtus ja ingelinvestorile koht mõttepausiks. Idufirma ärimudel peab olema eskaleeritav ehk selleks, et tulemus tekiks, peab ärimudel olema kiiresti kasvatatav paljudele turgudele. „Oodatav kasv peaks olema alguses minimaalselt 10 protsenti kuus, sest digitaalsed tooted kasvavad kiiresti. Loomulikult on iga investori unistus ükssarviku ehk miljardiäri otsa komistada,“ mõtleb Remmelg.

Veriffi arendusjuht Paananen eelistab ükssarvikuid

Tiit Paananen (Foto: Paavo Kangur)

Eesti on start-up-ettevõtete ehk idufirmade arvult ühe elaniku kohta maailma tipus, kusjuures igal aastal kaasavad Eesti idufirmad mitusada miljonit eurot uut raha. Ükssarvikuid ehk miljardiärisid tuleb Eestisse kindlasti veel, järgmised on Veriff ja Pipedrive, ennustab väikestes kiiresti kasvavates ettevõtetes töötamist eelistav Tiit Paananen.

„Mul on õnnestunud töötada erinevates rollides kiire kasvu faasis IT-valdkonna ettevõtetes nagu Hansapank, Helmes, Skype, Pipedrive, Veriff. Kui käive ja töötajate arv kasvab kiiresti, suureneb ka ettevõtte väärtus. Mind on alati kaasatud optsiooniprogrammidesse. Optsioonid on väga hea viis inimesi motiveerida. See on uus normaalsus, kus ma tahan elada. Arvan, et rohkem ettevõtteid peaksid oma töötajaskonda optsiooniprogrammidesse kaasama. IT-sektor on siin suunda näitamas. Omanik peab oma visiooni elluviimiseks kaasama kogu töötajaskonna ja nendega edu jagama. Ka Veriffis pakume kõigile töötajatele võimalust osaleda optsiooniprogrammis ning loomulikult ka konkurentsivõimelist palka,“ selgitab Paananen. 

„2005. aasta suvel liitusin telekommunikatsiooni ettevõttega Skype. Iga ettevõte lahendab mingit ülesannet. Kes tahab rohkem kliente, kes lahendab mingit tehnoloogist probleemi. Skype lahendas kommunikatsiooniprobleemi, kuidas teha üle interneti suhtlemine soodsamaks. Alustasin testimise valdkonna juhina. Hiljem, tegevjuhina, pidin mõtlema sellele, kuidas hoida kasvufaasis ettevõtte kultuuri, et õige inimene teeks õigel ajal ja õiget asja. Peatselt müüdi ettevõte eBay’le. Sarnaselt kõigi teiste töötajatega olid ka mul optsioonid.“

Aastal 2015 liitus Paananen müügitarkvara ettevõttega Pipedrive, mille asutasid Urmas Purde, Timo Rein, Martin Henk, Martin Tajur ja Ragnar Sass. CRM ehk müügijuhtimise tarkvara aitab hallata pikka müügiprotsessi.

„Olin ise Pipedrive’i kasutanud ja näinud selle panust müügitulemustele. Pipedrive’is juhtisin quality engineering tiimi, mis tegeles tarkvara testimise automatiseerimisega ja kõige sellega, et valmis kirjutatud kood tööle saada ja kõik uuendused kliendile märkamatult sisse viia,“ seletab Paananen.

Täna on ta tarkvara arendusjuht Veriff OÜ-s, mis seisab usalduse loomise eest digitaalses maailmas. Veriff tegeleb nimelt isikusamasuse tuvastamisega ja lahendab sellega tõsist probleemi internetis.

„Pank tahab ju teada seda, kes on arvuti taga. Lahendame universaalset probleemi ja kahtlemata on Eesti maailmas identiteedi digitaalse tuvastamise valdkonnas esirinnas. Üritan endast kõikides rollides, mida olen täitnud, parima anda ja mul on olnud suur õnn töötada huvitavates ettevõtetes,“ hindab Paananen.

Tema investeerimispoliitikat vaadates selgub, et ta eelistab traditsioone. Paananen on investeerinud uude õlletehasesse Põhjala, mis kasutab 5000-aastast tehnoloogiat modernses võtmes ja toodab mitmeid globaalseid auhindu pälvinud õlut. Ka tema autode valik on traditsioone austav. „Mul on Volvo C70 aastast 2009 ja hobiautona putitan Land Rover Defenderit, mis on pärit aastast 2001. Volvo on mugav ja säästlik. Elukohana eelistan hetkel Tallinnas piirkonda, mis jääb Kopli lahe äärde. Eesti on parim koht elamiseks, aga töö on mind viinud nii Räniorgu kui Seattle’isse Microsofti peakontorisse.“

Kindlasti ei ole Paananen aktiivne ingelinvestor. Ta on teinud mõned investeeringud idufirmadesse, kuid need on seni miinuses. Pigem vaatab Paananen teisi idufirmasid kui võimalust, kust saab värvata häid inimesi: kui mõne idufirma elukaar on lõppemas, võib sealt leida väga head tööjõudu.

  • Esimene osa sTARTUp Day 2020 esinejatest ilmus märtsikuu numbris

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt