fbpx

Piirid, mis viivad edasi

Lauri Tabur

Aleks silmitses restoranis mõtlikult kohvitassi kõrval seisvat konjakiklaasi ja ei märganudki esialgu, et ma ta laua kõrval seisma jäin. „Anna andeks, mõtted lendavad ringi jumal teab kus kohas.“ See ei olnud juhuslik kohtumine. Aleks oli veidi enam kui aasta oma organisatsiooni eest vedanud ja tundis, et enam ei jaksa. Ta oli väsinud meeskonda kimbutavatest pingetest ja intriigidest, mille ta oli päranduseks saanud ning mida ta pidi kontrolli all hoidma. Nädalapäevad varem olime ühel konverentsil mõtteid vahetanud selle üle, kuidas ühe ja teise juhtimiskultuuri vahele sildu ehitada. Ta tõi seal välja mitmeid pingeallikaid, mille lahkamiseks otsustasimegi nüüd kokku saada.

Aleks oli lühikese aja jooksul juba üsna mitmes juht, kes oli püüdnud suurt ettevõtmist õigele rajale vedada. Kõik varasemad, üsna tugeva karakteriga ning jõulise käekirjaga juhid olid muu hulgas teinud muudatusi ka juhtimistiimis, tuues majja uusi juhte ning suunates vanu olijaid uutele radadele.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt