Naistel on aeg hakata võtma suuremat vastutust

Miks on ärimaailmas endiselt ülekaalus meesjuhid ning mida teha, et naised tahaksid või julgeksid rohkem juhtivale kohale kandideerida või oma äri püsti panna? Seda käis neljalt ettevõtlikult naiselt uurimas Gerli Ramler.

Mullu tehti Eestis investeeringuid 71 iduettevõttesse kogusummas 258,3 miljonit eurot, nende seas kuus naisasutajate ettevõtetesse. Viimane arv võib tunduda küll väike, ent on tegelikult seni kõrgeim tulemus.

Kristiina Koort

Eesti Era- ja Riskikapitali assotsiatsiooni (EstVCA) tegevjuht ja kõlaritootja Esteloni kaasasutaja Kristiina Koort on tegutsenud väga meestekesksetes valdkondades. Riskikapitalifondide partneritest on üle maailma 91% just mehed ja ka audiomaailmas ei kohta kuigi tihti naisi äri tegemas. „Oleme endiselt stereotüüpides kinni ja see pole nii mitte ainult Eestis, vaid ka mujal. See, et mehed istuvad koosolekulaua taga ning naised on need, kes pakuvad kohvi, on paraku üsna tavaline pilt. Samas oli see väga positiivne üllatus, kui käisin Valgevenes – seal olid riskikapitalituru arendamise juhtivad rollid enda kätte haaranud just naised!”

Eestist toob ta välja hea näitena riskikapitalifondi Karma Ventures, kus poole tiimist moodustavad naised. „Ja see suundumus õnneks süveneb,“ lisab ta.

Advokaadibüroo Hedman Partners juhtivpartner ja vandeadvokaat Merlin Salvik ütleb, et kuna tööealisest populatsioonist 50% on naised ja nende eluiga on pikem kui meestel, siis peavad nad hakkama võtma rohkem vastutust, astuma juhtivamatele positsioonidele ning koolitama ennast ettevõtlikumaks. Kusjuures kuigi umbes pool maksumaksja rahast tuleb naistelt, jagub neile sealt palju vähem vahendeid, sest otsustajad on põhiliselt mehed.

Merlin Salvik

Statistika räägib sama: Inglismaa riikliku investeerimispanga British Business Banki uuringust selgus, et igast investeeritud naelast alla ühe penni saavad naisasutajate ettevõtted, umbes 10 penni mõlemast soost meeskondade asutatud firmad ja ülejäänu meeste loodud ettevõtted. Kuigi see tulemus näitab Koorti hinnangul selgelt investori ootust, kelle loodud ettevõtetelt nad loodavad rohkem tulu saada, panustatakse aina meelsamini ka mõlemasoolisele meeskonnale.

„Naistel jääb kahjuks väga palju tegemata seoses enesekindluse puudumisega. Reeglina küsivad naised näiteks 30–50% vähem palka kui samasuguse staaži ja teadmistega mees sama töö eest. Kindlasti mängib siin rolli ka alalhoiuinstinkt ja soov mitte riskida, kui on kindel plaan tööd saada,” ütleb Salvik.

Mida rohkem lapsi, seda perekesksemad on naised

Startup Estonia juhi Maarika Truu sõnul kehtib naiste ettevõtlikkuse juures reegel, et mida rohkem lapsi, seda rohkem perekesksust ja vähem karjääri. „See on ka loogiline. Mida arenenum ühiskond, seda vähem lapsi pere kohta ja seda enam on naisi, kes teevad julgeid karjäärivalikuid ja tulevad n-ö meeste mängumaale. Olen korraldanud arendusnädalavahetusi hackathon-tüüpi ürituste näol ka väljaspool Euroopat. Pigem arvatakse näiteks Aasia ja Aafrika naiste kohta, et nad ei ole ettevõtlikud. Mis aga selgub? Eestis tuleb teha hackathon’ile kampaaniat, et naised tuleksid osalema, aga mujal on asi paremini tasakaalus ning mehi-naisi osaleb sama palju. Väga üllatav on ka see, kui paljud naised harivad ennast lastekasvatamise kõrvalt, õpivad omal käel programmeerimist või teevad näiteks torte või loovad väikese käsitööettevõtte.”

Vasakult: Kristiina Koort, Maarika Truu, Sille Pettai, Merlin Salvik

Eesti naised on tema sõnul kahjuks veidi sellest trendist maha jäänud. Startup Estonia viimaste andmete järgi on 15% idufirmade asutajatest naised, samas kui nende osakaal iduettevõtete töötajatest on 36%. Paraku on naiste osaks pigem pehmemate väärtustega tööd, nagu klienditeenindus, disain ning turundus ning vähem on reaalset IT-d ja tootearendust. Selline tööjaotus algas tegelikult juba nii-öelda koopaajast, mil naised olid kodused ja mehed käisid jahil. Edasi on sajandeid olnud meeste käes raha ja võim ning nemad on tegelenud majandusanalüütikaga, samal ajal kui naistele on jäänud empaatilised töökohad, nt sotsiaaltöötaja ja haridusametniku amet.

Kuhu kaovad naised pärast kõrgkooli lõpetamist?

SmartCapi juhi Sille Pettai sõnul näitab statistika, et meie noortel naistel on tegelikult suured ambitsioonid. Näiteks 80% õigusteaduskonna ja 60% majandusteaduskonna lõpetajatest on naised, aga juhtivatele ametikohtadele jõuab neid hoolimata laitmatust lõputunnistusest vähe. „Siin tekibki leke: teel karjääri tippu kaovad naised justkui ära! Vaevalt, et nad lähevad õppima teadmisega, et nad ei tee sellel erialal karjääri ega jõua kuhugi. Pigem tuleb vahele pereloomine, mis ei tohiks olla tänapäeval enam ühestki küljest piduriks, kui vaid oleks võimalik naiste enesekindlust säilitada ja ambitsiooni hõõgvel hoida.”

Praegu on koolides teoksil mitu programmi, et tütarlapsed õpiksid maast madalast olema ettevõtlikumad. Ja jää hakkab murduma, sest noorema generatsiooni naistel on rohkem n-ö õlatunnet ja nad soovivad, sära silmis, teha koos suuremaid asju. „Sellist mõtteviisi oleks vaja toetada ka vanemate naiste seas, et nad julgeksid võtta rohkem riske. Paraku ei tegele aga keegi naistega vanuses 25–40, kes on näiteks beebiga kodus või töötavad erialal, mis neile tegelikult palju ei paku. Nendel naistel oleks aega ja huvi õppida juurde mõni uus eriala ja kasvatada nii enesekindlust. Kui seda ei tehta, kaovadki nad karjääriteelt,” selgitavad Truu ja Pettai.

Naised peavad äritegevuses julgemalt teisi naisi toetama

On aeg kujundada ettevõtlust ja hariduskeskkonda nii, et naistel oleks rohkem võimalusi ennast teostada. Ja see on naiste endi ning ka meeste kätes. Kas mehed tahavad, et nende tütardel oleks võimalik ennast tulevikus ärikeskkonnas teostada?

Oluline on mõista, et kellegi äri ei ole vähem tähtis: nii suure firma kui ka pisikese salongi tegevus vajab planeerimist, investeeringuid ning arendamist. Eesti mõistes ei olegi ehk mure niivõrd selles, et naistel pole algatusvõimet, kuivõrd soovimatuses riskida. Palju toredaid ühenaiseettevõtteid on sündinud kõrvalhobina lisaks palgatööle, sest puudub julgus spetsialistiametist loobuda ning ettevõtet juhtida ja töötajaid palgata. Naistele tuleb õpetada, et katsetamine on täiesti normaalne nähtus, isegi kui mõnes asjas läbi kukud. Ühenaiseettevõtteid peab õpetama mõtlema suuremalt ja kõige parem on, kui neid koolitavadki naised, sest ilmselgelt on neil lihtsam nõu küsida naistelt.

Üks suurepärane võimalus anda naistele julgust ja enesekindlust on kutsuda nad esinema mitmesugustele seminaridele ja töötubadesse. Kuigi enamasti võtab igast kümnest mehest esinemiskutse vastu üheksa ning kümnest naisest üks, tasub see proovimist. See annab teistelegi signaali, kui ägedaid ettevõtlikke naisi Eesti ärimaailmas tegelikult juba on!


————————————-

2019. aastal tehti Eestis investeeringuid 71 iduettevõttesse kogusummas 258,3 miljonit eurot. Kuut neist juhivad naised:

Snackable AI, juht Mari Joller (1,27 miljonit eurot)
Clanbeat, juht Kadri Tuisk (1,1 miljonit eurot)
Cachet, juht Hedi Mardisoo (300 000 eurot)
Zelos, juht Johanna-Mai Riismaa (250 000 eurot)
FoodDocs, juhid Katrin Liivat ja Karin Repp (200 000 eurot)
Gelatex, juht Mari-Ann Meigo Fonseca (120 000 eurot)

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt