fbpx

Millega veereda aastal 2020? Vihjeid jagab tehnoloogiamess CES

Veesõiduk Manta 5 pakub liikumisrõõmu kuhjaga (Foto: tootja)

Suur tehnoloogiamess CES, mis toimub igal aastal kohe jaanuari alguses Las Vegases, on alati näidanud kätte mõned olulisemad tehnoloogilised suunad algavaks aastaks. Vaatame, millised uudised ja trendid võiksid meid puudutada transpordi ja liikurite valdkonnas, sest CES pole enam ammu vaid arvuti- ja elektroonikainimeste kooskäimiskoht. Suuremad liikumisvahendid on seal juba aastaid samuti suurelt esindatud. Kirjutab Kaido Einama.

Mercedes-Benzi auto, millega võiks sõita „Avataris“

Kontseptsioonautod on alati oma ajast ees olnud nii välimuse kui sisu poolest. Mercedes aga üritab tulevikus veelgi kaugemale vaadata, pakkudes välja ulmelise auto, mida lähemalt uurides polegi tänapäeval väga võimatu valmis teha.

Mercedese ülifuturistlik tulevikuauto AVTR (Foto: tooja)

Auto nimeks on AVTR – ühtlasi nii tuntud kassahiti „Avatar“ kui ka sõnaühendi Advanced Vehicle Transformation´i lühend. See on saanud inspiratsiooni James Cameroni 3D ulmefilmist „Avatar“, kus lisaks 3D-le, mida kinodes suurel ekraanil esimesena nähti, oli arvutitega esmakordselt loodud ka ulmeline teise planeedi tehisloodus, mis pani ahhetama. Samas stiilis on Mercedese tulevikuauto AVTR.

Inseneriajakirjale kohaselt ei peatu me pikalt ülifuturistlikul välimusel, mis on kindlasti väga silmatorkav, kuid räägime lähemalt, mis peitub oma kuju muutva kere ja kapoti all.

Masinat viivad edasi elektrimootorid, mis on paigutatud rataste juurde, et vähendada masina keerulisust ja üleminekumehaanikat. Iga lisakomponent võib ju katki minna. Mootor kannab jõu üle otse rattale.

Elektrimootorite koguvõimsus on 350 kW, mida pole n-ö päris-maailma sõiduautodes veel nähtud. Nelja mootori võimsust juhitakse intelligentselt, kusjuures käsklusi antakse iga mootori (ehk ratta) jaoks eraldi, et saavutada maksimaalne energiakokkuhoid ja parim juhitavus.

Kuna rattaid saab kõiki samaaegselt pöörata ja vajadusel ka vastassuunas liikuma panna, on võimalik tekitada ka peaaegu külgsuunas liikumine ehk nii-öelda krabiliikumine, mida tavalised autod siiamaani ei suuda. See aitab kitsastes oludes paremini manööverdada ja parkida.

Akuna näevad Mercedes-Benzi insenerid grafeenipõhiseid superkondensaatoritele sarnanevaid orgaanilisi patareisid. Nende tootmiseks ei ole vaja välja kaevata üliharuldasi muldmetalle, vaid piisab süsinikust, mille võib kokku korjata kasvõi õhust. Kuna superkondensaatori-laadseid patareisid on võimalik väga kiiresti laadida, saab AVTR-i aku ideaalis täis vähem kui 15 minutiga. Tegemist on kõrgepingeakuga, mis suudab efektiivsemalt ära kasutada ka pidurdusenergiat, et end uuesti kiirelt täis laadida ja niimoodi sõiduulatust pikendada. Kontseptsiooni loonud insenerid pakuvad välja, et sõiduulatus on keskmiselt 700 kilomeetrit.

Hyundai ja Uberi koostöös valminud n-ö lendav auto tõuseb õhku nagu droon (Foto: tootja)

Lendav „Uber“ on prototüübina juba olemas

Lõuna-Korea autotootja Hyundai ja sõidujagamisfirma Uber lõid käed, et koos välja töötada „lendav auto“, mis on ulmefilmides juba ammu olemas, kuid praktilisse ellu ei ole veel jõudnud.

Autosse (või oleks ehk õigem öelda – väikelennukisse?) mahub piloot ja neli reisijat, lendamine toimub tavaliste multirootoriga droonide ja propellerlennuki tehnoloogiat kombineerides. Õhku tõuseb Hyundai nagu droon, edasi lendab suurema kiirusega horisontaalsuunas nagu lennuk, jõuallikaks elektrimootorid. Need pööravad end vastavalt kas püsti- või pikisuunas.

Uber võtab enda hooleks pilootide ja reisijate kokkuviimise ning praegu veel ülikeerulisena tunduva linnade õhuruumi juhtimise personaalsete õhusõidukite jaoks. Lisaks tuleb ehitada maandumis- ja stardiplatvormid kas pilvelõhkujate katustele või kuhugi parklanurkadesse, et kokkulepitud kohas saaks turvaliselt lennumasinasse minna.

Kindlasti ei ole see idee 2020. aastal veel mõeldud massidesse jõudma, sest valitsused maadlevad siiamaani sõidujagamise probleemidega ning selle üle arutamisega, kas neid lubada taksode kõrvale või mitte. Lennuluba aga peidab endas ilmselt veel rohkem kõhklusi ja lahendamata probleeme. Aga ideena, kuhu sõidujagamine järgmiseks võib jõuda, on see koostöö huvitav.

Tehnilistest andmetest ka – elusuuruses prototüüp, mida Hyundai CES-il esitles, peaks suutma lennata kiirusega kuni 180 km/h, elektrit jätkub ligi 100 kilomeetriks. Keskmine lennukõrgus on 600 meetrit. Sada kilomeetrit ei ole sõidujagamisteenuse jaoks palju, kui meenutame, kui kiiresti linnas elektritõukekad sellise kilometraaži täis saavad. Hyundai lubab, et laadimiseks kulub vaid seitse minutit ja siis võib kohe järgmised 100 kilomeetrit ette võtta.

Istu Segwayl tasakaalu pärast muretsemata

Segway on teada-tuntud kaherattaliste tasakaaluliikurite tootja, mis aastatuhande algul põhjustas revolutsiooni isiklikus transpordis. Nüüd võib kohata ka üherattalisi tasakaaluliikureid, millega kulgemise võib selgeks saada viie minutiga. Kuid kõik need liikurid nõuavad püstiseismist, mis mõnedel inimestel pole füüsiliselt võimalik, kui vaja pikemalt liikuda.

Segway S-Pod on varustatud mugava istmega (Foto: tootja)

Segway on nüüd välja tulnud uue mugavama kulguriga. S-Pod on varustatud mugava istmega, mis hoiab kahel rattal tasakaalu.

Edasi liikumiseks ei pea end ettepoole kallutama ning pidurdamiseks tahapoole. Kõike saab teha puldiga. Kahel rattal on võimalik kasvõi kohapeal ümber pöörata.

150 kilogrammi kaaluv sõiduk arendab kiirust kuni 40 km/h, olles mõeldud kasutamiseks lennujaamades, suurtes kaubanduskeskustes ja targa linna lühematel distantsidel.

Segway-Ninebot varustab ka Bolti elektritõukekatega. Sellised istmed oleksid ka mugav transpordilahendus nende kõrvale, kui istmed näiteks klaaskuplit lisades ilmastikukindlamaks teha.

Tootja sai inspiratsiooni filmis „Jurassic Park“ nähtud Gyrosphere´ist.

Jalgrattaga vee peale

Manta 5 on CES-il esitletud veesõiduk, mis imiteerib rattasõitu – tegelikult tänu oma unikaalsele konstruktsioonile ja veealustele tiibadele aitabki see seadeldis vee peal sõita samamoodi nagu jalgrattaga, hoides end pinnal vändates. Kui seisma jääd, vajud vee alla.

Manta 5 on „jalgratta“ sisse lisanud abistava elektrimootori – juhul, kui tõesti ära väsid ja oled keset avavett, lülitub tööle assisteeriv elektrimootor ning aitab nõrkenud sõitjal kaldale jõuda. Kui masin seisma jäädes vee alla vajub, võib seda pedaalima hakates taas end pinnale kergitada. Seade on loomulikult täiesti sukeldumiskindel, ka soolases vees.

Sõidukiirus vee peal ulatub umbes 20 km/h, seadme saab kokku pakkida ja tavalise auto pakiruumi panna. Kui Uus-Meremaal on esimesed kasutajad kohalikult tootjalt juba seadme kätte saanud, siis muu maailm peab ootama kevadsuveni. Ühe seadme hind on 6590 eurot.

Sony üllatusauto Vision-S pani rohkem rõhku targale sisule

Sony üllatas CES-il oma kontseptsioonauto lavale toomisega. See näeb küll efektne välja, on täiselektriline, kuid Sony eesmärk polnud astuda autotootjate rivvi uue autotootjana. Oma kontseptsiooniga tahab Sony näidata, et autotööstuses astutakse praegu väikeste, kuid oluliste sammudega lähemale autonoomsetele autodele, mis kasutavad väga palju erinevaid turvatehnoloogiaid, aidates vajadusel juhti, tagavad ohutuse ja võtavad juhtimise üle, kui auto hakkab teelpüsivust kaotama või liikluses tekib ohtlik olukord.

Sony Vision-S on kontseptsioon tarkvara ja riistvara koostööst – Sony pakub koostööd paljudele autotootjatele ja elektroonikatootjatele, kontseptsioonauto koostööpartnerid on näiteks Bosch, Qualcomm, Nvidia, Blackberry jt. Elektriautol on rool, armatuurlaud ja traditsioonilise sedaani kuju, kuid tarkvaralised ja elektroonilised uuenduslikud lisad võib jagada kolme ossa: turvalisuse tagamine, meelelahutus ja sõiduabi.

Sony Vision-S on kontseptsioon tarkvara ja riistvara koostööst (Foto: tootja)

Turvakookoni kontseptsioon näiteks tähendab, et igas suunas jälgitakse pidevalt ümbrust ja kokkupõrke eel lülitatakse sisse kõik kaitsemehhanismid, et sõitjaid kaitsta. Sõiduassistent annab märku, kui juhi tähelepanu hajub või kui kaldutakse sõidurajast kõrvale, vajadusel viib masin end õigele teele tagasi või pargib ära.

Muidugi on Sony tipptegija ka meelelahutuses ja kui tehnoloogia jõuab nii kaugele, et kogu juhtimine üle võetakse, jääb esiarmatuuri hiiglaslik LCD-pind meelelahutuse jaoks – filmid, muusika, striimid, telesaated jne on sõitjate päralt Sony tuntud headuses.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt