Vanemad ja targemad?

Veigo Kell

Keskmise eluea tõus ei ole mööda läinud ka organisatsioonidest. Mõnes ettevõttes võivad kõrvuti töötada isegi nelja-viie põlvkonna liikmed. Vanuseline, nagu iga teine mitmekesisus, annab organisatsioonile palju juurde, kuid toob samas kaasa vajaduse mõista põlvkondade ootusi, vajadusi ja tööstiili. Kui sellega mitte arvestada, võib sinust märkimisväärselt vanem või noorem juht tekitada tarbetuid probleeme. Eelarvamused ja stereotüübid (nt lumehelbekesed ja arvutivõhikud) võivad seda kõike vaid võimendada.

Kas sellised arvamused on aga üldistuste tegemiseks ikka piisavad? Tihti ongi ainsaks tugipunktiks omaenda tähelepanekud ja tuttavatelt kuuldud jutud, sest vaatamata kitsamate uuringute rohkusele napib selles valdkonnas laiapõhjalisi akadeemilisi uuringuid ja empiirilist tõestust, sest adekvaatse metoodika väljatöötamine ongi siin päris keeruline.

London Business Schooli strateegiaprofessor Julian Birkinshaw püüdis koos teiste uurijatega seda lünka täita, küsitledes 20 riigis rohkem kui 10 000 juhti, kelle vanus ulatus 21 kuni 70 aastani. Eesmärk oli mõista,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt