fbpx

Kaugel, aga ometigi nii lähedal?

Kaugtöö muutub aina enam töökultuuri tavanormiks. Kuidas seda aga juhtida, nii et koostöö toimiks vaatamata isegi väga suurele vahemaale ja ajavahele? Kirjutab Katri Delimoge.

Pean ühe järjekordse techie-kandidaadiga videovestlust ja teispool ekraani on minu vastas kammimata juuste ja unise naeratusega pidžaamas noormees. „Kell on siin [San Franciscos] 5 hommikul, aga see on igati okei. Mulle meeldibki siis vaikselt koodi mudida – päeval saab rahulikult võtta ja oma asju teha, trennis käia ja sõpradega ilma kella vaatamata kohvi juua. Vabadus ja paindlikkus sobib mu elustiiliga… Seega uuriksin nüüd, kas ma saan siin olles Eestis asuva firma heaks töötada!”

Hüvasti kontor, tere tulemast virtuaaltöö?!

Kuidas ikkagi kaugel olles igati lähedast (loe: toimivat) koostöösuhet luua?

Kodus? Rannas? Metroos? Töö saab edukalt tehtud, kui sul on kiire netiühendus ja motivatsioon ning kohusetunne. Uurimused näitavad, et 70% töötajatest tegutseb ühe päeva nädalas kodukontoris, samas kui 53% töötab distantsilt vähemalt pool töönädalast.

Kui ettevõtte edukuse aluseks ei ole traditsiooniline pane-tehases-lindile stiilis töö, siis kaugtöö võimaldamine pakub kahtlemata konkurentsieelist kasvõi juba parimate talentide värbamisel üle kogu maailma (ilma neid peakontorisse seejuures liigutamata). Aga enne, kui otsustad kontorist jäädavalt loobuda, on oluline endale teadvustada, et kaugtöö pole üksnes kena asi iseeneses, vaid sellega kaasneb ka mitu lahendust vajavat probleemi. Kuidas luua toimivaid koostöösuhteid kolleegidega, kellega sa pole kunagi (näost näkku) kohtunud? Kuidas toime tulla eri ajatsoonidega (üks teeb agaralt oma päevaseid töötoimetusi, samas kui tema kolleeg magab ööund)? Mida teha siis, kui tehnoloogia veab alt, mõjutades ju otseselt kogu meeskonna edu? Google uuris ja Google teab…

Google’i nn kuldne kolmik

Kaugtöö valud pole Google’i jaoks sugugi võõras teema. Ettevõttel on pea 100 000 töötajat, kes tegutsevad viiel kontinendil, enam kui 150 linnas ning rohkem kui 50 riigis. Viimased kaks aastat süvitsi seda teemat uurinud Google’i People Innovation Lab (PiLab) kaasas enam kui 5000 töötajat ja hinnati nende üldist heaolu, töösooritust ja ühtekuuluvustunnet. Huvitaval kombel leiti, et töötajate heaolus, töösoorituses ja koostöö tõhususes polnud mitte mingit vahet virtuaalsel või kontoris töötamisel. Lisaks sellele, et kaugtöö on kuluefektiivsem, kajastus see otseselt töötajate õnnetundes. Nii et võidavad kõik. Aga kuidas selle kõigeni jõuti? Google panustab kolmele aspektile:

  1. Õpi oma inimesi tundma

Kas sa tead, mis on sinu lähema kolleegi huvid ja hobid? Mida ta tegi möödunud nädalavahetusel või kus puhkamas käis? Selle asemel et kohe kiiresti koosolekuteemade kallale asuda, võta veidi aega ja küsi, kuidas tal läheb ja mis elu ta elab. See on lihtne, aga toimib ülimalt hästi usaldusliku ja hea koostöösuhte loomisel. Vii ennast kurssi ka koosolekute ajakavaga, sest nii mõnigi eelistab koosolekuid pidada just kindlatel päevadel ning kellaaegadel. Ajavahe puhul kasuta rotatsiooni põhimõtet, nii et üks osapool ei pea alati olema see, kelle unetunnid on häiritud. Kui inimene ühineb koosolekuga väljaspool oma tavapärast tööaega, siis tunnusta ja täna teda selle eest, sest ka see tekitab kohe tunde, et tema panust on märgatud ja väärtustatud.

  • Pane paika selged tegevusjuhised

Selleks et kõrvaldada juba eos igasugused segadust külvavad eeldused, pane paika kindlad ootused, mis puudutavad:

  • kommunikatsiooni (nt kirjadele või suhtluskanalite kaudu vastamine töövälisel ajal; vastamisaeg, info jagamine ajavööndeid arvesse võttes jne);
  • koosolekuid (millal meeskonna liikmed peaksid neil osalema ja millal mitte);
  • ajakava (isiklik aeg, puhkus jms).

Ning mida enam sa inimesi taoliste kokkulepitud normide loomisesse kaasad, seda enam need töökultuuris kinnistuvad.

  • Tugevda suhteid

Iga töö taga on peidus inimene, seega juhi inimlikult ning inimpõhiselt. Toimiv ja usalduslik koostöösuhe ei teki üleöö ja veelgi keerulisem on seda luua kellegagi, kes on tuhandete kilomeetrite kaugusel. Just seepärast on ülioluline võimalikult palju inimestele isiklikult läheneda, näiteks küsides telefonis või sõnumis, kuidas nende päev on möödunud. Tee inimestega ka näost näkku (virtuaal)koosolekuid/kohtumisi, et uurida, kuidas neil läheb, või küsida, kuidas sa saad neid veelgi paremini hoida ja kaasata. Kõige olulisem on meeles pidada, et isegi kõige parem virtuaalne vahend ei asenda siiski vahetut suhtlust ja kontakti. Leia võimalus ka kõik meeskonnaliikmed kokku tuua.

Usalda, usalda, usalda (ilma vajaduseta kontrollida)!

Sa oled värvanud oma meeskonda inimese, keda oled hinnanud sellesse rolli parimaks, seega usu ja usalda, et nii see ongi. Mikromanageerimine ja pidev kuklasse hingamine tapab töötaja motivatsiooni (jah, ka sellel, kes teispool maakera toimetab) – las töötulemused räägivad tema enda eest. Ja lõppkokkuvõttes pole ju tegelikult üldsegi oluline, kuidas-millal ta oma tööd teeb, kui eesmärgid on saavutatud, kolleegid koostööga rahul ja inimene ise õnnelik kas Tallinnas kodukontoris, Tenerifel rannas või Amazonase vihmametsas (okei, viimase puhul peaks ta ikkagi olema kusagil toimiva internetimasti läheduses).

———————————-

Kolm nõuannet, kuidas luua virtuaalselt ühtekuuluvustunnet

Maltal paiknev ettevõte Hotjar on jaganud mõningaid nippe, kuidas virtuaalselt meeskonnas ühtekuuluvustunnet kasvatada.

  • 10 asja iga inimese kohta

Iga uus töötaja paneb enda kohta kirja 10 põnevat fakti alates lemmikmuusikast kuni kõikvõimalike kiiksudeni välja ja need postitatakse siseveebi. Kolleegid saavad seal uuele meeskonnaliikmele küsimusi esitada ja kommentaare lisada, mis on tavaliselt ka ülinaljakas! Tahad teada, mida Brasiilias elavale Fabiole meeldib teha, et järgmise virtuaalkoosoleku ajal ühiseid huvisid-kogemusi jagada? Aga palun, nüüd on sul hea võimalus temaga ühele lainele saada.

  • 15-minutilised kohvi- ja õppesessioonid

Meie põhjanaabritele rootslastele meeldib fika raames oma kolleegidega väikese suupiste ning dringi saatel sotsialiseeruda. Aga seda saab teha ka virtuaalselt: veetke üheskoos mõnusalt aega, saage paremini tuttavaks ja õppige üksteiselt selle käigus midagi. Iga meeskonnaliige võib teha kord nädalas või kuus näiteks 15-minutilise esitluse selle kohta, mida ta on hiljuti lugenud-õppinud või teada saanud. Teemad pole piiratud (nt kuidas paremini oma e-kirju korrastada, kuidas ideid kirja panna, kuidas uuringuid läbi viia jne).

  • Iganädalane 60-minutine lõkke ümber istumine

Jah, muidugi, see lõke on ikka metafoorina mõeldud… Iga nädal kindlaks määratud päeval ja ajal kogunevad Hotjaris tiimiliikmed kokku, et arutleda isikliku arengu ja muudel teemadel. Kuigi osalemine on vabatahtlik, on see ülimalt populaarne ja sageli kutsutakse sinna rääkima mõni oma valdkonna spetsialist. Näiteks on sellistel kogunemistel käsitletud kaugtöö plusse-miinuseid, kõige kummalisemaid ja põnevamaid traditsioone töötajate sünniriikidest, töö- ja eraelu tasakaalu jne.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt