fbpx

Hüvasti, põlevkivielekter?!

(Foto: Aldo Luud / Õhtuleht / Scanpix)

Eesti Energia saatis aastal 2019 avalikkusele nii positiivseid kui negatiivseid signaale: hoiatas ühiskonda suurte koondamiste eest, kuid raporteeris ka erakordsest edust. Paratamatult tekib küsimus, mis tegelikult toimub? Mis on nende numbrite taga? Kirjutab kaasautor Paavo Kangur.

Mullu, 10. detsembri keskpäeval, avanes Eesti energeetika järgmine online pilt – Ida-Virumaale tuhises Soomest mööda veealust kaablit sisse elekter võimsusega 465 MW ja Lätist võimsusega 70 MW. Tallinna suunast läks 10 MW elektrit Soome hinnaga 50 eurot MWh (vaata ka elering.ee). Seejuures oli Eesti tarbimine 1300 MW ja Eesti oma tootmine 576 MW, mis on neli korda väiksem kui 2016. aasta rekordtase. Suure tõenäosusega tuhises meile Ida-Soomest sisse Vene elekter, aga enda ühendused panime kinni, sest nii tundus soliidsem. 13. detsembri hommikul tuhises Soomest sisse ligi 800 MW ja 327 MW läks edasi Lätti.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt