fbpx

Töötasu = produktiivsus?

Kati Tikenberg on ettevõtte Aeternum Koolitus ja Konsultatsioonid partner, koolitaja ja konsultant

Kuidas mõjutab töötasu inimese produktiivsust? See on küsimus, mille üle on mõistlik arutleda järjest kasvava palgasurve olukorras. Olen huvi pärast teinud viimase kahe aasta jooksul kiiret statistikat oma juhtimiskoolitustel ja uurinud Eesti eri taseme juhtidelt, kas nende meelest on olemas üks kuldvõtmeke, mis motiveeriks iga töötajat. Kaks kolmandikku koolitustel osalenud juhtidest ütleb, et kuldvõtmeks on raha. Sageli tõendatakse seda arvamust veel umbes selliste näidetega, et „kõrvalkaupluses pakuti 20 eurot kõrgemat kuupalka ja töötaja otsustas sinna minna“. Selline mõtlemine viitab kahele kurvale asjaolule: 1) juhid ei ole teadlikud oma juhtimise (sh motiveerimise) instrumentidest, ning 2) ühiskonnaga oleme jõudnud sinna, kus paljud ei mõista enam, et raha on üksnes maksevahend, mitte väärtus omaette. 

Milleks mulle raha?

Soovitan alustada sellest, et mõelda korraks, milleks minu inimestele on raha vaja. Millised on nende tegelikud soovid raha taga, mida nad tahavad ellu viia. Toetudes generatsioonide teooriale võime välja tuua, et vanem põlvkond vajas ja vajab raha kindlasti selleks, et tagada turvatunne. See on põlvkond, kes kõige enam säästab ja kogub, et tunda ennast turvaliselt. Kindlasti olete kuulnud väljendit „Võta igaks juhuks, äkki läheb vaja …“, mis kirjeldab hästi selle põlvkonna mõtteviisi.

Praegu tööjõuturul olev keskmine põlvkond (y-generatsioon) on tarbimis-, teenus- ja eduühiskonna tulem, kellele on raha eelkõige vajalik selleks, et tunda ennast tulemuslikuna (kahjuks loe: väärtuslikuna) ning elada mugavat elu, kus lapsi hoiab lapsehoidja, koera jalutab koerajalutaja, muru niidab aednik, maja koristab koristaja, toitu toob Wolt ja autoga sõidab Bolt. Võib öelda, et nemad on rahale lehter, kus ühest otsast tuleb ja teisest otsast kulub mitmesugusteks mugavusteenusteks.

Väga põnevaks läheb olukord, kui räägime kõige noorema põlvkonna (z-generatsiooni) suhtumisest rahasse. 2018. aastal läbi viidud Kantar Emori uuring ütleb, et kui 2011. aastal 15–24-aastaste (y-generatsioon) hulgas väitis 32%, et raha on parim edukuse mõõdupuu, siis 2018. aastal oli sama sihtgrupi hulgas raha parim edukuse mõõdupuu vaid 15% jaoks. See tõestab ühte olulist mõtet, et z-generatsiooni jaoks on raha tähtsus langenud ning pigem väärtustatakse keskkonda ja ökoloogiliselt säästlikke valikuid. Tõusev trend on taaskasutus ja mõtteviis, mis kutsub üles vähem tarbima. Loomulikult ei tähenda see, et uuel põlvkonnal raha vaja ei oleks, aga pigem pannakse see elamustesse ja kogemustesse.

Teisest küljest on z-generatsioon väga teadlik nii ennast ümbritsevast kui ka iseendast. Teadlikkus oma tugevatest-nõrkadest külgedest ning otsekohesus lubavad neil julgelt küsida suurt palganumbrit, sest nad väärtustavad iseennast ja oma tegevust. Üldjuhul osatakse küsitud numbrit ka kenasti põhjendada. Loomulikult tuleb aru saada, et lähtumine generatsioonidest ja nende väärtustest on suur üldistamine. Oluline on vaadelda iga inimest kui indiviidi ja tema väärtusi.

Seega, kui olen oma meeskonna liikmete tegelikest väärtustest aru saanud (ehk miks talle raha), siis on minu peamine küsimus liidrina, kuidas ma suudan luua tööl keskkonna, kus inimesed saaksid oma soove täita. Nii kasvab töötajate motiveeritus ja seeläbi ka produktiivsus. 

Kas siis raha ei olegi oluline?

Kindlasti ei taha ma väita, et raha ei ole oluline. Meil kõigil on vaja raha, et eelkõige oleksid rahuldatud meie esmavajadused (toit, soe tuba jne), ja tänases eduühiskonnas ka selleks, et saaksime endale üht-teist lubada ehk tunda ennast väärtuslikuna. Patty McCord on oma raamatus „Jõud” öelnud: „Selleks et inimesed oleksid töös produktiivsed, peab olema täidetud kolm olulist kriteeriumit: 1) töötaja peab tundma, et on tööl edukas; 2) ta saab koos töötada teiste oma ala parimate ekspertidega; ja 3) organisatsioonikultuur on avatud ning inimene selles autonoomne.“ Keskmine neist tähendab teisisõnu seda, et peame organisatsioonis maksma valdkonna konkurentsivõimelist palka, et talente saada. Küll aga ei ole see kuldvõtmeke, mis paneb inimesed motiveeritult ja produktiivsemalt tööle. Selle taga on inimese tegelikud väärtused ja soovid, mida iga liider peab teadma ja teadvustama, et luua vastav keskkond.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt