Tartu jalatsitootja Samelin investeerib ja arendab, mängides tehnoloogiate ning materjalidega, kuid jäädes siiski traditsiooniliseks. Ettevõte on suutnud end Leida Kikka eestvedamisel teha rahvusvaheliselt nähtavaks militaarvallas, kus saabas peab pidama vastu nii kuumal kõrbeliival kui lumises Norras. Kirjutab kaasautor Paavo Kangur.
Kui Leida Kikka (60) oli aastal 1985 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud ja töötanud kaks aastat kohtusekretärina, siis sai ta aru, et tahaks töötada advokaadina. Varsti ta mõistis, et see tee on suletud, sest tema ankeet ei sobi. Neiu maandus Tartu naha- ja jalatsikombinaadis, mis tootis muu hulgas ka kuulsat Tartu botast ning sai ettevõtte personaliosakonna juhiks ja hiljem direktoriks.
„Minul ei ole ühtegi viga, aga Nõukogude juristiks ma ei sobinud, sest ema oli oma ajast ees. Mina õppisin ülikoolis, et eraettevõtlus on kriminaalkorras karistatav, aga ühel hetkel pidin hakkama ise äriplaane koostama ja rahavooge planeerima,“ meenutab AS Samelin tegevdirektor ja juhatuse esimees Leida Kikka.
Kommentaarid on suletud