fbpx

Drooniga metsa? Miks ka mitte!

(Foto: Pille-Riin Ressar)

Droonide ehk mehitamata õhusõidukite kasutusampluaa ulatub tänapäeval laste huviringidest kuni lumelükkamis- ning militaardroonideni. Just militaarmaailmast droonid meieni jõudsidki, sest esimene UAV (Unmanned Aerial Vehicle) pärineb 1894. aastast ja see valmistati sõjalisel eesmärgil. Tsiviilkasutusse jõudsid droonid alles 2006. aastal ja sealt alates kasutatakse neid väga erinevates valdkondades, millest üks on metsandus. Kirjutab kaasautor Pille-Riin Ressar. 

Drooniga üle metsa lennata on küll põnev, aga kuidas muuta see metsaomaniku jaoks kasulikuks? Sellele küsimusele leidis vastuse Pärnu ettevõte Forest Soft OÜ, mis ühendas drooniga filmitava lennupildi ja metsandusliku info, muutes drooni tõeliseks töövahendiks. Forest Soft OÜ on metsandusliku tarkvara FIS (Forest Information System) looja. Antud tarkvara võimaldab planeerida ja koguda andmeid metsas tehtavate tööde kohta. Sarnaste programmide omanikke on Eestis teisigi, kuid Forest Softi eristab konkurentidest rakendusesisene drooniga töötamise võimalus. Lauaarvutis olev FIS on läbi pilve andmebaasi ühenduses rakendusega e-Mets,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt