Millenniumlastest juhtideks
Mis iseloomustab millenniumipõlvkonna tudengeid ja kuidas neist liidreid teha, sellest räägib EBSi kantsler Mart Habakuk. Küsis Erik Samel.
Viimasel ajal räägitakse tihti põlvkondade erinevast suhtumisest töösse ja juhtimisse. Te puutute üliõpilastega palju kokku – kas teile on see silma hakanud?
Põlvkondade vahel on alati erinevusi olnud, aga minu hinnangul on need viimasel ajal tõesti suuremaks muutunud. Kõige suurem erisus on suhtumises karjääri: peaaegu pole enam nii, et minnakse mingisse ettevõttesse plaaniga seal kuni pensionini töötada. Normaalseks on saanud suhtumine, et töötatakse kolmes-kuues kohas tööelu jooksul ja ka täiesti erinevates tööstusharudes ning valdkondades. Mõni aeg tagasi oli levinud pigem hoiak, et kui keegi hakkas inseneriks, siis ta ka lõpetas insenerina, või kui ta alustas õpetajana, siis ta ka lõpetas õpetajana. Aktiivseks tööajaks pärast ülikooli peetakse praegu vähemalt 50 aastat. Väga tähtis on seega kohanemisvõime.
Samuti ei valita töökohta enam nii palju töötasu alusel.
Kommentaarid on suletud