fbpx

Balticconnector: ühendab naabrid, andes täiendava varustuskindluse

EG Ehituse projektidirektor Roland Vaikmäe ja projekteerimise projektijuht Triinu Tamm (Foto: Ann Vaida)

Eesti-Soome gaasiühendus Balticconnector esitab väljakutse nii inseneridele kui ehitajatele, sajandivahetusel liikuma hakanud idee saab teoks sel aastal. Kiilist Paldiskini kulgeva torujuhtme projekteerimisest ja ehitamisest räägivad EG Ehituse projektidirektor Roland Vaikmäe ja projekteerimise projektijuht Triinu Tamm. Vestluse pani kirja Mari Kamps.

Balticconnectori maapealse toru ehitamist veab konsortsium, mille moodustavad AS EG Ehitus, AS Scanweld ja Leedu ettevõte UAB Alvora. Gaasitorustiku peaprojekteerija on Leedu ettevõte UAB Ardynas, kel oli sarnaste tööde osas varasem töökogemus. Eriosade projekteerimisel kasutati Eesti projekteerijad. Projekteerimisega alustati mais-juunis 2018, esimesed toruliini keevitustööd toimusid sama aasta oktoobri alguses.

„Väga suures plaanis on eestlased ja leedukad üsna sarnased,” nendib Vaikmäe. “Eks mõningaid probleeme alguses oli, näiteks tööpiiridest arusaamise või platsitööde juhtimise osas, kuna maade tavad on erinevad ja lisaks teatav keelebarjäär. Kultuuriliselt oleme aga ikkagi üsna sarnase taustaga.”

Vaikmäe sõnul kasutati Balticconnectori maapealses osas terastorusid, mis olid valmistatud Venemaal Tšeljabinski tehases. „Selle põhjuseks on asjaolu, et Venemaa on arvestatav gaasiriik, mistõttu toodetakse seal kvaliteetseid terastorusid. Gazpromi standardid on väga kõrged. Nagu torude tootjad ise ütlevad, et kui toode vastab Gazpromi nõuetele, siis maailmas ühegi standardi nõuete täitmisega probleeme pole.“

(Foto: EG Ehitus)

Maismaal oli torustikul ligi 45 erinevat ristumist. Gaasitrassil, mille ehitamise sügavus jääb ühe kuni 1,2 meetri juurde (toru pealt arvestatuna), oli Triinu Tamme sõnul vaid üks ristumine kanalisatsioonitrassiga ja see probleemiks polnud.

„Kõige keerulisemad olid pigem ristumised jõgedega, kuna ette jäid nii Vääna kui ka Keila jõgi,“ selgitab Vaikmäe.

 

„Meie torustikul oli kokku kolm niisugust ristumist. Neist ühe puhul läbiti jõgi lahtisel meetodil, kaks ülejäänut olid suundpuurimised.“

Suundpuurimiste puhul valmistati toru eelnevalt seal samas kõrval ette ja paigutati ligi meetrise läbimõõduga hülssi. „Selline ligi 200 meetri pikkune ettevalmistatud toru tõmmati tervikuna jõe alt läbi. Niisuguse läbimõõdu ja sellise pikkusega toru suundpuurimist ehk kinnisel meetodil paigaldamist ei ole Eestis varem minu teada väga palju tehtud.“

Kõik torud on tehases nummerdatud, kusjuures tehas paneb igale neist kaasa sertifikaadi. „Kui toru on paika pandud ja kinni keevitatud, siis teostusjoonisel on näha, kus täpselt mingi numbriga toru paikneb,“ räägib Vaikmäe. „Lisaks muidugi keevised, mida on tehtud üle 4800. Need on kõik märgistatud ja juurde on lisatud keevitajate andmed. Kõik keevisõmblused on röntgenkatsetustega üle kontrollitud.“

Gaasitorustiku ehitamisel tuli arvestada toru isoleerimisele ja paigaldamisele esitatavate nõuetega. „DN700 toru (läbimõõt 711 mm, toruseina paksus põhimahus 8,8 mm) on eelnevalt isoleerimiseks kaetud väljaspoolt 4,2 millimeetri paksuse plastikukihiga. Isolatsiooniga tuli katta ka kõik torude liitekohad,“ rõhutab Vaikmäe. „Tulenevalt pinnaseoludest oli lõike, kus toru tuli ankurdada, sest pehmemates kohtades võib see muidu maapinnale ujuda.“

Ehituse käigus väga drastilisi üllatusi ette ei tulnud, kuna eeluuringute ja projekteerimise faasis tehtud eeltöö oli korralik. „Ettenägematu oli, kui sattusime ehitustööde käigus lõhkekehadele. Töö pandi seisma ja tuli kutsuda demineerijad,“ jutustab Tamm.

Ka ühe kiviga oli tükk tegemist. „Kuna kivi oli muinsuskaitse all, siis ei tohtinud seda tõsta. Pidime gaasitoruga sellest mööda vingerdama, mis oli kulukas ettevõtmine,“ räägib Tamm.

Samuti sundisid nuputama väga erinevad pinnaseolud. „Näiteks pidime toru paigaldama põhjatusse turbavälja või hoopis lõhkuma kanaleid väga tugevasse paekivisse. Lisaks tuli võidelda veega, et tööd saaks teha,“ jutustab Vaikmäe.

Maagaasitorustik läbib Eesti territooriumil enam kui 200 kinnistut. „Kui meie projekti peatöövõtjana tellijalt ehk Eleringilt üle võtsime, olid ehitusload kõik olemas ja saime töödega peale hakata,“ jutustab Tamm.

„Küll aga tegime enne projekteerimise algust kõik geoloogilised uuringud täiendavalt juurde, et saada täpset infot ning vältida hilisemaid halbu üllatusi,“ lisab Triinu.

(Foto: EG Ehitus)

Nii ulatuslikud ehitustööd nõudsid eritehnikat, mida Eestis piisavas mahus polnud. „Tehnikat toodi juurde puurimiseks ja ka paekivi purustamiseks, kuna Eestis ei olnud piisavalt võimsust. Lisaks veeti kohale torupaigaldusmasinaid ja ka täiendavaid keevitusautomaate.“

(Foto: EG Ehitus)

Kõnealuse mastaapse projekti kõige suurem väljakutse polnud ehitustehnika, rahvusvaheline tiim ega looduslikud tingimused. „Kogu projekti väga suur väljakutse oli ajakava. Vaatamata erinevatele staadiumitele on pinge olnud lakkamatult väga kõrge,“ tunnistas Vaikmäe.

(Foto: EG Ehitus)

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi on öelnud, et kui varem oli gaasi varustuskindluse tase 66 protsenti, siis Balticconnectoriga saavutatakse 100-protsendine tase.

Kui mingil põhjusel peaks Venemaa oma gaasikraanid kinni keerama, siis appi saab tulla Paldiskisse kavandatav LNG-terminal. „Gaasitorule on rajatud liitumispunkt Paldiskisse. See annab tulevikus võimaluse LNG-terminalil ühenduda rajatud toruga, andes pikemas perspektiivis täiendava alternatiivi, suurendades varustuskindlust,“ selgitab Vaikmäe.

(Foto: EG Ehitus)

Maagaas on võimalik Balticconnectori torustikku lasta veel sel aastal. „Oleme toru ette valmistanud, toruühendused valmis teinud, toru ära puhastanud ja seest ära kuivatanud. Toru on gaasi sisselaskmiseks valmis. Edasine sõltub tellijast (Elering, toim) ja tema plaanidest,“ jutustab Vaikmäe.

Kui EG Ehituse spetsialistidelt küsida, kellel seda torustikku kõige rohkem vaja on, siis ei kiirusta nad poolt valima. „Meie, kui ehitajad, oleme rahul, et see toru telliti. Töö ja kogemus, mille saime, on väga väärtuslikud,“ kinnitab Vaikmäe, kes on üks Aasta ehitaja 2019 nominente.

(Foto: EG Ehitus)

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt