Neuroturundusest on saanud omamoodi moeasi, millega püütakse ikka kaasas käia. Vaatame seekord lähemalt, mida need kõikvõimalikud impulsse mõõtvad targad masinad endast kujutavad. Ja kuidas inimaju peegeldas Kuldmunaga pärjatud Kalevi reklaamiklippi „Mine too meile uus ema“. Kirjutab Raul Kalev.
Ehkki paljud firmad üle maailma on võtnud tööle neuroteadlase või isegi mitu, toimub suurem osa katseid ja uuringuid siiski selliste n-ö poolkõvade masinate abil nagu biomeetria, pilgu- ja emotsioonilugejad ning EEG, mis sünkroonis kasutatuna peaks andma reklaamitööstusele üsna korrektse pildi tegelikkusest. Olen süvitsi tutvunud kümnete uuringutega ja pean möönma, et sõltuvalt valdkonnast annavad neurouuringud keskmiselt 10–30% täpsemaid tulemusi võrreldes traditsiooniliste uuringutega, mistõttu tasub nende kasutamine ennekõike finantsiliselt ära suurte (sadadesse tuhandetesse eurodesse) ulatuvate reklaami- ja turunduskampaaniate planeerimisel. Kuid on ka kohti, kus neuroimpulsside lugemisoskus aitab leida ainuõigeid lahendusi, mis muul viisil jäävadki leidmata.
Heitkem pilk vaid mõnedele uuringutele ja tulemustele kronoloogilises järjekorras.
Kommentaarid on suletud