fbpx

Torm Metall väärtustab allhanget

(Foto: Paavo Kangur)

Omatoodang ja eksport ei ole automaatselt parem kui allhankemüük Eestisse. Torm Metalli juht Oskar Kilk leiab, et allhange suure rahvusvahelise ettevõtte Eesti filiaalile võib olla oluliselt kõrgema tasemega tegevus, kui omatootest lõikelaudade müümine Hauka laadal või odava teenuse pakkumine Soomes. Kirjutab kaasautor Paavo Kangur.

„Meie kliendid on valdavalt osaks suurte rahvusvaheliste tööstusettevõtete tarneahelates. Eestis on päris arvestatav hulk väga kõrgel tasemel tööstusettevõtteid, kellest enamik on just nimelt allhankijad. Allhanketootmine iseenesest võib, ja tihti ongi, tehnoloogiliselt kõrgetasemelisem ja suurema lisandväärtusega kui omatoodangu müük. Hauka laadale lõikelaudade tootmine ei ole automaatselt väärtuslikum tegevus, kui mõnele Skandinaavia suurettevõttele keerukate komponentide tootmine, puhtalt sellepärast, et tegu on omatootega. Olulisem on ikka tegevuse sisu, mitte lihtsalt mingi kategooria. Tegelikult on enamik Eestis tegutsevaid allhankijaid omakorda allhankija allhankijad ja ka see ei ole iseenesest mingisugune kvaliteedinäitaja,“ arutleb Oskar Kilk, kel on metallitööstuses kümneaastane töökogemus.

Kümblustünni ahi kui esimene toode

Torm Metall alustas Tartus 2008. aastal. Kolm sõpra Oskar Kilk, Tanel Soosaar ja Märt Kasak, kes olid paar aastat varem lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, tegid oma firma.

Firma alustas rendipinnal nullist ühe osakoormusega keevitajaga, tootes ühele kliendile ühte toodet. See oli kümblustünni ahi. Peagi avastati, et kasvamiseks on vaja uusi masinaid. Selleks, et anda neile masinatele tööd, on vaja teha tööstuslikku allhanget, et omakorda saavutada suuremaid mahtusid.

Torm Metalli juht Oskar Kilk grillahjuga (Foto: Paavo Kangur)

Aastad 2008 ja 2009 olid masu aastad, kus käibed ja kasumid kukkusid, kuid kriis oli hea hetk alustamiseks ja kasvamiseks. See tõi paljud Skandinaavia ettevõtted mugavustsoonist välja, sundides otsima uusi lahendusi. Kuidas sa ütled oma heale tuttavale, kelle lapsed käivad sinu omadega ühes lasteaias, et viime tootmise Eestisse? „Heal ajal ei ole ettevõtted väga motiveeritud tarnijaid vahetama. Kriis paneb otsima paremaid lahendusi. Uute klientide ja toodete lisandumisel tekkis vajadus võimsamate tootmisseadmete järele. Moodsad tootmisseadmed on väga suure tootlikkusega ja ka ülejääv ressurss oli vaja välja müüa,“ seletab Oskar Kilk.

Aastal 2010 oli Torm Metalli müügikäive 240 000 eurot, kaks aastat hiljem murti läbi miljoni euro piirist ja 2016. aastal jõuti 5 miljoni euro suuruse käibeni. Allhankena toodetakse nii detaile jõusaali masinatele kui ka naftaplatvormidele. Jätkuvalt tegeletakse omatoodangu arendamise ja müügiga. Nii on tootevalikus kümblustünni ahjud ja aiagrillid, kuid see moodustab müügikäibest kuni 15 protsenti.

Torm Metalli aastakäive on tänaseks kasvanud 10 miljoni euroni, kusjuures pakutakse kogu metallitöötlemise kompleksset teenust laser- ja vesilõikusest, painutamisest, keevitamisest, lihvimisest, haaveldamisest kuni pulbervärvimiseni. Haaveldamine on metallitöötluse protsess, mille käigus metalli pind puhastatakse oksiidist, õlist ja muust mustusest. „Klient tahab, et värvitud detail oleks ilus ja vastupidav, selle eelduseks on aga väga hea detailipinna eeltöötlus,“ selgitab Kilk

Kiire kasv tähendab investeeringuid

Kiiret kasvu võimaldavad investeeringud masinatesse. Torm Metall on pankade, EAS-i ja Kreditexi abil investeerinud miljon eurot aastas. Septembri keskel toimus ettevõttes koostööpartnerist Šveitsi masinatootja Bystronic demoüritus. „Meie juures oli neil hea võimalus tutvustada paljudele Eesti ettevõtetele uusi tehnoloogiaid. Kokku oli külalisi ligi 60. Nad näitasid, mida saab nende masinatega toota,“ seletab Oskar Kilk ja kinnitab, et Torm Metall on arenemas.

„Ettevõte on igal aastal kasvanud mitukümmend protsenti. Käesoleval aastal on rõhk olnud uue värviliini käivitamisel ja kogu tootmisprotsessi efektiivsuse parandamisel. Ka edaspidi on sihiks kiire kasvu jätkumine,“ räägib ta.

(Foto: Paavo Kangur)

„Tahame jätkuvalt kasvada 10 kuni 20 protsenti aastas, kuid ennekõike tahame vaadata läbi tootmistsükli efektiivsuse. Ka on lähiaastatel plaan lahkuda rendipindadelt Sepa tänavalt Tartus ja ehitada samas kvartalis välja oma tootmispinnad. Hoonestusõigus maale on juba omandatud,“ räägib helgesse tulevikku uskuv Kilk. „Eesti tööstusel on Euroopa turul selge võimalus ja Aasias tootmine sobib vaid osa nõudluse täitmiseks. Suures osas on konkurentideks ikkagi ettevõtted Euroopas.“ Tootmise Aasiasse liikumine ei ole mingi uus trend, kuid vaevalt, et kogu tootmine Aasiasse kolib. Kui tegemist on väiksete ja keskmiste partiidega, siis on Baltikum ja Poola arvestatav alternatiiv Hiinale. Läänemere ääres on logistika lihtsam ja ka vigade parandus kiirem ning efektiivsem. Asjad, mille puhul on tähtis kiire tarne ja paindlikkus, jäävad Baltikumi, kuid masstoodangul on tava kolida Aasiasse.

Tööle rendirattaga

Kuna ettevõtte kasvab kiiresti, suureneb ka tööjõuvajadus. Torm Metall võttis mullu juurde 25 inimest ja kasvatas töökohtade arvu ettevõttes 120-ni. „Tööturul on noored inimesed mobiilsemad. Seetõttu on ka meie kollektiiv noor, keskmine vanus jääb alla kolmekümne. Tehniline taust on oluline, aga suurem osas tööst tuleb selgeks õppida kohapeal. Määrav on õppimisvõime, eeldused ja tahtmine. Meie üheks eeliseks on ettevõte asukoht kesklinna piiril ja lähedus elukohtadele. Meil käiakse tööl ka Tartu ümbrusest, mõni sõidab tööle isegi populaarse rendijalgrattaga,“ märgib Kilk.

Oskar Kilk (Foto: Paavo Kangur)

Kilk ise töötas Tallinnas audiitorina, kuid tuli tagasi Tartusse, et minna edasi tundmatut teed pidi. Ettevõtja elu on põnev, kuid kas ka leib on alati magusam kui teistel? „Enamik palgatööd tegevatest inimestest ilmselt ülehindab ettevõtja elu magusust. Pigem on ettevõtlusega alustamine huvitavam. Ei alustanud mina ega vaevalt teisedki ettevõtlusega seetõttu, et oleks tahtnud raskemat elu. Selleks peab valmis olema, aga vedavaks jõuks on ikka mingi ambitsioon või võimaluse nägemine,“ arvab Kilk ega soovi kiire rikastumise teemadel spekuleerida.

(Foto: Paavo Kangur)

Konkurents on pidev ning tootmine ei ole kaasaegses maailmas enam probleem. Ettevõtte kasum läheb investeeringuteks ja kasvuettevõttele omaselt on kapitali ikka puudu, mitte üle. Seega ei ole ka lähitulevikus võimalik kasumit ettevõttest välja võtta. „Kui hakkaksime firmast raha välja võtma, siis see on märk kasvupotentsiaali ammendumisest. See oleks pigem omasem küpsemale ettevõttele. Vaatamata jätkuvalt kiirele kasvule oleme siiski jõudnud võrdlemisi stabiilsesse positsiooni,“ arvab ta.

Torm Metall OÜ 2018. aasta müügitulu oli 9,7 miljonit eurot, tänavu jõutakse 11 miljoni euro lähedusse.

Tartu linnavalitsus kinnitas septembris 2019 konkursi Parim ettevõtja 2018 tulemused. Enim töökohti lõi eelmisel aastal osaühing Torm Metall, eksporti kasvatas kõige enam osaühing Data Print, kiireima kasvuga väikeettevõte oli aktsiaselts Aasta Auto ning suurettevõte aktsiaselts Olerex.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt