fbpx

Eliko loodud süsteem optimeeris Tallinna Lennujaamas tööprotsesse

Indrek Ruiso (Foto: Eliko)

Tallinna Lennujaam katsetas suvel oma pagasihallis Eestis väljaarendatud ja siseruumidesse mõeldud positsioneerimissüsteemi, mis aitas pilootprojekti esimeses faasis pagasikäitlemisega seotud protsesse optimeerida. Asjade interneti lahendusi arendava Eliko loodud süsteem põhineb ülilairibatehnoloogial. Kirjutab Saskia Undusk.

Parimaks Euroopa lennujaamaks valitud Tallinna Lennujaam paistab silma uuendusmeelsuse ja arengu poolest. Jätkusuutlik areng hõlmab ka süsteemide ja tehnoloogiate järjepidevat arendamist.

„Kuna lennujaam on käivitamas mitmeid projekte, et astuda oma teeninduses järgmisi samme edasi, hõlmab see ka protsesside reaalajas jälgimise võimalust. Lennujaama suurim väljakutse on teenindada tipptunnil kiirelt ära üha suurenevad reisijate hulgad, et tagada lendude õigeaegne väljumine. Mida rohkem andmeid on meil sellega seotud protsesside detailidest, seda paremini saame võimalike probleemidega efektiivselt tegeleda,“ põhjendas lennundusjulgestuse juht Tarvi Pihlakas reaalaja jälgimissüsteemi katsetamist.

Uudse tehnoloogiaga kaasnesid nii uudishimu kui kahtlused. „Meil ei olnud sarnaste siseruumi positsioneerimise lahendustega kogemusi, mistõttu soovisime selle võimalusi paremini tundma õppida. Samuti tahtsime näha, kuidas see töötab ja kui töökindel on see lennujaama tingimustes,“ jutustas Pihlakas.

(Eero Vabamägi/Postimees/Scanpix)

Pilootprojektil oli veel teinegi külg: kõrgtehnoloogilist positsioneerimissüsteemi arendav IoT tehnoloogia arenduskeskus Eliko tegutseb Tallinnas. See tähendab, et lennujaama meeskond õppis tundma siseruumide positsioneerimise võimalusi koostöös maailmatasemel ekspertidega. Eliko insenerid said vastu väärtuslikku infot oma süsteemi ja sealjuures kogu Eesti elektroonikatööstuse edasiarenduseks.

Efektiivsem planeerimine

Kuigi süsteemi rakendusvaldkond on lai, kasutati seda esmalt pagasit vedava masinapargi kasutamise jälgimiseks siseterritooriumil. Lennujaamas järgneb üks ümberehitus teisele. Näiteks praegu on laiendamisel pagasikäitlemise ala. „Kinnitasime jälgimisseadmed pagasitraktoritele, mille abil liigub reisijate pagas õhusõidukite juurde, ja jälgisime kuu aja jooksul nende liikumist. See test andis ülevaate, kus ja kui palju meil mingil ajahetkel tehnikat hõivatud on. Saime teada, kui palju kulus aega pagasi peale- ja mahalaadimiseks ja reisijateni jõudmiseks ning saime ka infot sõidukite üldisest kasutusest, parkimisest ja laadimisest,“ tutvustas Pihlakas.

Kogutud andmete põhjal saab tulevikus laiendamist vajavat territooriumi optimaalselt planeerida. „Tulevikus on see ala oluliselt suurem ja neid masinaid liigub seal rohkem. Siis tuleb vaadata, kus peaks paiknema laadimisalad ja parkimine, et need masinad ka efektiivselt teenindusprotsessi sisse jõuaks.“

(Foto: Martin Ahven/Õhtuleht/Scanpix)

Pihlakase sõnul hindab lennujaama meeskond Eliko süsteemi lihtsust, paindlikkust ja töökindlust: „KIO RTLS on kokkuvõttes lihtsasti paigaldatav sisepositsioneerimise lahendus, mille abil on täpselt teada, kus su jälgitav vara parasjagu asub. Kasutasime ära oma IT-võrke ja süsteeme ning midagi ümber ehitama me ei pidanud, et süsteem üles panna. Selles keskkonnas, kuhu KIO üles panime, on palju rauda ja betooni sisaldavaid takistusi ning KIO töötas seal suurepäraselt.“

Baltikumis unikaalne ülilairibatehnoloogia

Tallinna Lennujaamas kasutati siseruumi positsioneerimissüsteemi KIO RTLS (Real Time Location System – reaalajas jälgimissüsteem), mis põhineb unikaalsel ülilairiba (UWB – Ultra Wideband) raadiotehnoloogial. UWB on maailmas juba rohkem kanda kinnitanud, kuid Baltikumis üsna uudne.

Eliko juht Indrek Ruiso näeb lähiajal siseruumi positsioneerimisel suurt tulevikku: „Kui välitingimustes põhineb positsioneerimine eelkõige sateliitnavigatsioonisüsteemil (GPS), siis siseruumides erinevatel IoT raadiotehnoloogiatel, mida saab kasutada nii seadmete omavaheliseks suhtluseks kui positsioneerimiseks. GPS-il põhinevaid teenuseid, nagu näiteks sõidujagamine jms, on turul juba laialdaselt. Siseruumi positsioneerimine on tehnoloogia loomulik jätk ja järgneva kümne aasta jooksul saab see sama igapäevaseks kui välisnavigatsioonil põhinevad teenused.“

Ruiso sõnul on uudse IoT tehnoloogia eeliseks näiteks see, et kui enamasti põhinevad sisepositsioneerimise lahendused signaalitugevuse põhistel meetoditel, mida kasutavad Bluetooth, Wi-Fi või RFID, kasutab KIO RTLS aga raadiolaine lennuaega hindavat positsioneerimismeetodit, mis põhineb UWB-l.

„See viib asukoha täpsuse erinevalt teistest tehnoloogiatest lausa sentimeetritesse,” märgib ta. „UWB vähendab ka teistest juhtmevabadest võrkudest tulenevaid häireid ja võimaldab stabiilset koordinaatidel põhinevat täpsust isegi läbi takistuste. Lisaks on UWB vähese voolutarbega ja nii võib näiteks pisike jälgitavale objektile kinnitatav mobiilne seade ühe laadimistsükliga kesta lausa kuni kuus kuud.“

Lahendus nõudlikesse valdkondadesse

KIO RTLS positsioneerimissüsteemi kasutusvaldkond on Ruiso sõnul aga palju laiem, sest see on lihtsasti kohandatav erinevate lahenduste jaoks. „Tänu suurele töökindlusele ja täpsusele sobib see tehnoloogia kasutamiseks kõrgete nõudmistega valdkondades nagu tööstus 4.0, logistika, tootmine, sport, meditsiin jms. Süsteemi abil saab tööd ja ressursse planeerida, sest reaalaja ülevaade annab otsuste tegemiseks vajalikke algandmeid, mis on täna veel ettevõtetes tihtipeale teadmata. Näiteks saab luua reaalajas ülevaate oma kauba, -aluste, inimeste ja masinate kohta,“ summeeris Ruiso.

Sisuliselt on süsteemi näol tegemist erinevate nn tarkade rakenduste nurgakiviga, millele saab vastavalt vajadusele oma lahenduse ehitada. Liikuvate objektide kiirus võib olla ka 40 km/h või enamgi, sest pisike mobiilne jälgimisseade saab vajadusel oma asukohta uuendada kasvõi 40 korda sekundis. Mobiilseid seadmeid võib aga süsteemis olla kasvõi sadu.

Positsioneerimissüsteem põhineb staatilistel kontrollseadmetel, mis kinnitatakse ala seintele ülilairiba raadiosidevõrgu tekitamiseks. Süsteemi juurde kuulub ka server, mis tegeleb jälgitavate objektide asukoha koordinaatide arvutamise ning süsteemis olevate seadmete haldusega.

Tulevikuvisioon ja uued tehnoloogiad

Tarvi Pihlakas soovitab uusi tehnoloogiaid kasutusele võttes eelistada kaugeleulatuvat visiooni: „Kuigi saime uusi teadmisi juba esimesest pilootprojektist, tuleb selliseid lahendusi vaadata pikema perspektiiviga. Tõenäoliselt ei oska me täna veel isegi kõike küsida, mida see tehnoloogia võimaldab. Uued tehnoloogiad aitavad aga oma teenuseid paremini juurutada ja selleks tuleb esmalt omada teadmisi võimalustest.“

Järgmises etapis plaanitakse Elikoga testida GPS-i ühendamist siseruumi positsioneerimisega, et jälgida pagasitraktoreid sujuvalt kogu trajektoori ulatuses nii sise- kui välitingimustes. Kui praegu sobib süsteem eelkõige sisetingimustesse, siis tulevikus on võimalik seegi puudus lahendada.

„Kui vaatame, mis tehnoloogias juba täna toimub, siis ei saa tulevikus välistada, et need pagasitraktorid on isesõitvad robotsõidukid. Kui siit veel edasi mõelda, siis võiks saada ju pagasiroboti ka koju tellida, kus pagas ära registreerida ning lennujaama poole teele panna, et siis ise rahulikult ainult käsipagasiga lennujaama tulla. Oleme hea meelega valmis lennujaamas selliseid lahendusi välja töötama ja testima,“ kutsus Pihlakas üles partnereid ambitsioonikat tulevikuväljakutset ellu viima.

Eliko

Eesti Elektroonikatööstuse Liitu kuuluv Eliko arendab tehnoloogiaalaseid projekte nii tööstus 4.0, meditsiini, targa linna jt valdkondade IoT projektides alates 2004. aastast. Eliko keskendub täna eeskätt täppispositsioneerimisele ning sellega seotud tehnoloogiate arendamisele, kombineerides selleks oma tugevat teadus- ja tootearenduse kompetentsi. Selle valdkonna kompetents hõlmab teadmisi ja oskusi muuhulgas riistvara komponentide, raadioparameetrite ja -protokollide disainis ja optimeerimises, spetsiifiliste algoritmide väljatöötamist ning sardsüsteemidepõhist tarkvaraarendust. Muide, Eliko töötajatest on 25% doktorikraadiga ja aastate jooksul on ettevõtte meeskond omandanud kümneid patente ning avaldanud sadu teadusartikleid. Eliko klientide ja kostööpartnerite hulka kuluvad nii tippülikoolid, mainekad rahvusvahelised ettevõtted kui ka lootustandvad idufirmad üle maailma: Dimension Data, Hyundai Mobis, Prolexia, Carnegie Mellon University, Sydney University, Injeq jpt.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt