Vahel juhtub, et oleme teoorias tugevamad kui praktikas ning ei oska siiski läbipõlemist ennetada. Siin on kolm lugu läbipõlemisest ja sellest, kuidas asjast jagu on saadud. Kirjutab Tuuli Elstrok.
„Iga kord kodust tööle sõites hakkas süda peksma, töömeilidesse ei julgenud sisse logida. Toidu maitset enam ei tundnud. Autoga tegin sageli väikeseid kõkse,“ meenutab üks. „Ma ei tahtnud enam hommikuti üles tõusta, sest unenäod tundusid põnevamad ja ilusamad kui päriselu. Mitte miski ei köitnud mind enam,“ ütleb teine. „Tuleb endalt küsida, kas mu silmad lähevad selle töö peale veel särama,“ mõtiskleb kolmas. Mida ikkagi teha, kui oledki läbi põlenud?
Võtteid, kuidas asjast välja tulla, on mitmeid: kes käib psühholoogi, terapeudi või psühhiaatri juures ning võtab antidepressante; kes sukeldub trennitegemisse, vahetab töökohta või võtab üldse aja maha ja tuleb töölt ära, käib reisimas ning püüab taas endaga kontakti leida. Selge on aga see,
Kommentaarid on suletud