fbpx

Lugu konnast, kes kaevab endale ise tiigi ehk Radius Machiningu lugu

Veljo Konnimois (Foto: Liis Treimann/Äripäev/Scanpix)

Kooliajast meenub ehk lugu konnast, kes kaevab oma järeltulijate hüvanguks neile ise tiike? Radius Machining OÜ juht Veljo Konnimois kirjeldab just nii oma ettevõtte lugu, ainult et „tiike kaevatakse” klientidele ehk tooteid arendatakse spetsiaalselt nende jaoks. Ja vahel juhtub ka nii, et kliendid veel ise ei teagi, et neil just selliseid tooteid vaja on. Kirjutab kaasautor Gerli Ramler.

Aastal 2005 loodud Radius Machining on Eesti kapitalil põhinev metalliettevõte, mis tegeleb hüdraulikadetailide valmistamise ja materjalide CNC-töötlusega. Alustati täiesti nullist, sest turul nähti metallitöötluses vaba nišši. Esimene tööpink seati laenu toel üles pisikesse garaaži, hiljem lisandus uus tegevussuund hüdraulika näol. Tänaseks on ettevõte löönud kaasa näiteks kuulsa ESTCube’i projektis ja aidanud luua põnevat rakendust ICEEYE, mis jälgib satelliitidelt jää liikumist ja annab laevadele infot, kust on kütusekulu mõttes kõige optimaalsem järgmisse sadamasse liikuda.

„Rikast Kanada onu meil ei ole ning meie valdkonnas paraku ei korraldata ka start-up-ettevõtetele omaseid ühisrahastusi. Kõik investeeringud oleme teinud omavahenditest, end koos klientidega arendanud ja igast tootetsüklist midagi uut õppinud. Me ei ole enam ammu lihtsad treialid ega valmista samas ka omatooteid, vaid pakume teenust: väikese ajakuluga nii lihtsamate kui ka keerukamate detailide seeriatootmist ning lisaks anname oma tööga klientide toodetele juurde lisandväärtust,” selgitab Konnimois. Tema kinnitusel on nende töö sarnane pigem IT-ettevõttega, mille toodanguks on lihtsalt IT-programmi asemel reaalne masintöödeldud detail.

Kallid tööpingid ja tippspetsialistid

Radius Machiningu eesmärk ei ole vorpida miljonitesse ulatavaid tiraaže, vaid aidata kaasa lisandväärtusega põnevate toodete sünnile. „Oleme aastatega kasvatanud oma täpsusklassi, investeerinud aina keerukamatesse tööpinkidesse ning müüme klientidele usaldust koos kvaliteedi ja täpse tarneajaga. Meie ei saa kasutada dumpinguhindu, kui pidevalt investeerime, kuid turg paneb ise hinnad paika ning kasum tuleb automatiseerimise ja efektiivsuse pealt,” räägib ettevõtte juht.

„Rühime allhankeahelas järjekindlalt ülespoole, sest teame, et kui ise oleme arenguks valmis, on kliendile võimalik müüa enamat kui lihtsalt tellitud detaili. Kui klient meid usaldab, saame pakkuda talle oma lahendusi ja lõpptulemusena on kõik õnnelikud: klient parima võimaliku lahenduse üle ja meie kliendi ja oma tublide töötajate üle!”

(Foto: Liis Treimann/Äripäev/Scanpix)

Ta lisab, et metallitööstus ei ole ammu enam must ja räpane töö, vaid masinate taha pääsevad ainult tööjõuturul hinnatud tipptasemel spetsialistid. Seda tõestab ilmekalt ka Radius Machiningus töötava freesimisosakonna juhataja Timo Vilumetsa tänavu võidetud Eesti parima freesija tiitel.

„Tööstus võib tunduda kuiv valdkond, aga püüame noortele selgitada, et tegemist on seksika tulevikualaga. Kui inimene meie täisautomaatsete pinkide seadistamisega hakkama saab, saab ta ka IT-sektoris hakkama,” muigab Konnimois ja lisab, et tegelikult ei ole tööjõuprobleem nii suur, kui panna õige inimene õigele tööle ning rääkida töötajatele täpsemalt lahti, kes milleks mida teeb.

Ta toob mõne näite: „Hakkasime oma inimestele näitama, mille jaoks mõni detail vajalik on. Valmistame ju osasid kiirrongidest ja metsatehnikast meditsiiniseadmeteni ehk kui peaksite sattuma operatsioonilauale, siis tõenäoliselt töötavad sealsed masinad tänu meie toodetud osadele. Omamoodi metsik on areng metsa- ja põllutehnikas ning töötlevas tööstuses, kus töö käib tänu robootikale ja kus ilma sensorite, andurite ja tarkvarata ei toimi midagi. Töötajates tekitas see igatahes suurt huvi. Hüdraulika muudab töö lihtsamaks nii metsas, põllul kui ka ladudes. Kõik sellealane tipptehnoloogia on Eestis olemas, seda ei pea enam välismaa kataloogidest otsima.”

Töökorraldus nagu IT-firmas

Konnimoise sõnul on ta uurinud meeskonnalt aeg-ajalt, kuhu suunda liikuda – kas hakata valmistama omatoodet või teha allhanget, sest mõlemat täna veel jätkusuutlikult teha ei suudaks. „Oleme palju panustanud jõuülekannetesse ja hüdraulikatoodetesse, kus oleme loodetavasti juba paljude tööstusseadmete tootjate esimene valik. Soovime jõuda niikaugele, et meie nime kasutamine näitaks eelist konkurentide eest.”

Radius Machiningus töötab 65 inimest, neist kaks kolmandikku tootmises. Sellegipoolest on ettevõte sarnane pigem IT-firma toimimisele: omased on pehmed väärtused ning tööl ootab töötajaid enam kui töölaud. „Mõnes mõttes on tööstuses raske juurutada tänapäevastele kontoritele omast mentaliteeti, sest siin on vähem inspiratsiooni otsimist ja rohkem käega tehtavaid asju, mis tuleb ettenähtud ajaks valmis saada,” mõtiskleb Konnimois.

(Foto: Liis Treimann/Äripäev/Scanpix)

Kuidas oma töötajaid hoida? Konnimoise sõnul sisaldab suhe töötajatega enamat kui ainult töötegemine. „Pakume oma töötajatele transfeeri tööle, korraldame ühisüritusi kinoskäikude, rekordite tähistamise ja koosviibimiste näol, propageerime liikumist, käies koos spordivõistlustel. Kõik see lähendab kolleege ning koolitab pinge- ja stressiolukorras paremini meeskonnatööd tegema. Ja kui töötajal läheb hästi, teeb ta ka paremini ja hoolsamini oma tööd.”

Suures mastaabis sõltub aga tööstusettevõtte käekäik väga palju sellest, kuidas teistel riikidel samas valdkonnas läheb. „Näiteks kui Hiina tarnekindlus kukub, kasvab kohe meie päringute arv. Kui kuskil majandus jaheneb ja mõni tööstusettevõte uksed kinni paneb, on nende partnerid sunnitud vaatama ka piiri taha,” selgitab Konnimois. Radiusel on viimastel aastatel läinud hästi – suurenenud on käive ja kasum ning tänavu oodatakse tänu suurtele sisemistele hüpetele 8 miljoni euro suuruse käibe täitumist. Aga see on alles esimene samm – strateegia kohaselt on plaan ühel hetkel kasvatada käivet 60 miljonini.

Järgmise aasta suurim väljakutse on uue tehase loomine ja mehitamine, kuid Konnimoise sõnul on veel vara detailidest täpsemalt rääkida. Küll aga avab lähinädalail uksed Radius Machiningu esindus Pärnus, millega jätkatakse „invasiooni” Lõuna-Euroopa suunas.

Põhikooli tööõpetuse klassid vs. arvutiklassid

Veljo Konnimois kuulub ka Eesti Masinatööstuse Liidu nõukokku ja võtab sektori muresid väga tõsiselt. „Oleme pannud õla alla, et ärgitada noortes suuremat huvi masinaehituse, tööstuse ja tootmisettevõtete erialade vastu. Olen võtnud oma pühaks kohustuseks tööstust rohkem populariseerida. Näiteks on üks minu eesmärk, et põhikoolides panustataks tööõpetuse klasside sisustusse vähemalt samaväärselt arvutiklassidega. Millist huvi me noortelt loodame, kui nad tööõpetuses saevad käsitsi ega pole kuulnudki CNC-pinkidest?” tõstatab ta küsimuse.

Lisaks toetab Radius Machining Äripäeva raadiosaadet „Tööstusuudised eetris” ning mullu andis nende tootmisjuht Lasnamäe Mehaanikakoolis CNC-eriala tunde. Konnimois nendib, et huvi eriala vastu tõusis tänu praktiku tunniandmisele tugevalt. „Lisaks on endiselt mure, et kutseõpetuse paber ei vasta tegelikkusele. See tähendab, et niikaua kuni ettevõtjad koolide lõputunnistusi ei väärtusta, et maksa need midagi. Õige oleks, kui kutseeksamite tegijaid hindaksid vastava valdkonna ettevõtjad. Ja noored mõistaksid siis ka ehk, et korralik pingioperaator teenib kaks keskmist palka ega peaks minema välismaale paremat leiba otsima.”

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt