fbpx

Kuidas ennetada läbipõlemist?

Kõik saab alguse juhist ja töökultuurist. Kui see on usalduslik, hooliv ja kohanduv, on tulemuseks särasilmsed ja loovad töötajad ning muidugi rahuldust pakkuvad töötulemused. Mis on läbipõlemine ja kuidas seda ennetada, kirjutavad SELF II koolitaja Agne Puusaar ja Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi.

Maailma terviseorganisatsioon WHO nimetab töist läbipõlemist ehk burn-out’i sündroomiks (mitte haiguseks), mida põhjustab tööstress, millega ei ole õigel ajal tegeletud.

Mis see läbipõlemine aga täpsemalt on? Näeme, et ka koolitusgruppides aetakse seda tihti segi muude muredega (mis on ka olulised, kuid samas lühiajalised), nagu ajutine tööstress, vähenenud pingetaluvus jms. Samas ei osata läbipõlemist ära tunda enne, kui asi on juba päris hull.

Läbipõlemise definitsioone on palju. Kõige paremini iseloomustab seda seisundit aga Taani psühholoogiaprofessor Wilmar Schaufeli: „Läbipõlemine on normaalse indiviidi pikaajaline meeleseisund, mida iseloomustab ennekõike nii füüsiline, vaimne kui ka emotsionaalne kurnatus, samuti tüdimus, võimekuse vähenemise tunne, motivatsiooni puudumine, negatiivsete ja destruktiivsete hoiakute ning käitumismallide väljakujunemine tööga seonduva suhtes.”

 

Autonoomsuse puudumine tööl on üks sagedane põhjus, mis läbipõlemist esile kutsub – st kui meil on vähe kontrolli oma töö üle või kui kunagi ei anta piisavalt aega ülesannete lõpetamiseks.

Läbipõlemine on pikaajaline protsess!

Läbipõlemine saab enamasti alguse pikaajalisest tööpingete kuhjumisest, kui inimene ei oska või ei suuda midagi ette võtta oma negatiivse stressi vähendamiseks. Sageli on tegu ka tööalaste ja eraeluliste stressiallikate koosmõjuga. Läbipõlemine algab enamasti hiilivalt, füüsilise väsimusega ja viib intellektuaalse, emotsionaalse ja sotsiaalse väsimuse lisandudes lõpuks hingelise kurnatuseni.

Füüsiline väsimus: kehaline väsimus ja uneprobleemid; lihaspinged ja nõrgenenud vastupanujõud; psühhosomaatilised häired/haigused.

Intellektuaalne väsimus: keskendumisraskused ja unustamine, toimingute ja ülesannete edasilükkamine; ei jaksa lugeda, kirjutada ega mõelda.

Emotsionaalne väsimus: ülitundlikkus, madalam enesehinnang, paanika, emotsionaalne tühjus, küünilisus või tundetus.

Sotsiaalne väsimus: ei jaksa rõõmustada, eemaldumine, üksindustunne, inimene vaatab iseennast kõrvalt.

Hingeline väsimus: elutahe väheneb, elu eesmärk ja mõte kaovad; suutmatus tekitada uut energiat.

 

Tüüpilised läbipõlemise sümptomid:

  • negatiivsed ja kriitilised hoiakuid oma töö ja töökoha suhtes, kiire ärritumine, teiste süüdistamine oma vigades;
  • enamasti madalam efektiivsus;
  • tööle hilinemine, varem lahkumine, sagedasemad puudumised;
  • vähe energiat ja huvi töötulemuste vastu;
  • emotsionaalne tühjusetunne: töö kaotab oma eesmärgi ja tähenduse; ei taheta enam kolleegidega suhelda;
  • raskused uinumise ja magamisega; ka füüsilised kaebused nagu pea- või seljavalud;
  • sage jutt töölt lahkumisest või elukutse vahetamisest, astumata samas selleks konkreetseid samme.

 

 Mis viib läbipõlemiseni ja kes on ohustatud?

Läbipõlemise ennetamiseks on oluline aru saada, kuidas see tekib. Kui lühidalt öelda, siis ikka isiksuse ja organisatsiooni (keskkonna) ning konkreetse töö koosmõjus.

See, kuidas üks või teine inimene reageerib stressoritele ja reguleerib oma stressikogemust, sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas geneetilistest teguritest, lapsepõlvekogemustest, kaaslaste mõjust, sotsiaalsetest ootustest. Lisaks on täheldatud, et stressi võivad põhjustada:

  • reaktiivne hoiak – tunne, et ollakse olukorra ohver; võimetus ja oskamatus näha ja teha valikud endast lähtuvalt; suutmatus võtta initsiatiivi;
  • kõrge üldine ärevus ja negatiivne emotsionaalsus, ka võistluslikkus, vaenulikkus, sage ajahädas olemise tunne.

 

Uuringute põhjal on autonoomsuse puudumine tööl üks sagedane põhjus, mis läbipõlemist esile kutsub – st kui meil on vähe kontrolli oma töö üle või kui kunagi ei anta  piisavalt aega ülesannete lõpetamiseks. Teine levinud põhjus on see, kui inimese isiklikud väärtused ei lange kokku organisatsiooni tegevuse, käitumise või väärtustega ja tema konkreetse rolliga. Sageli on tegemist ka ebaselgete eesmärkide ja ootustega konkreetsele töökohale või düsfunktsionaalse meeskonnaga. Inimene kogeb järjepidevalt ülemäärast töökoormust ja ei saa juhilt küllaldaselt toetust ning tunnustust. Töö iseloom võib olla monotoonne, vähe stimuleeriv.

Läbipõlemine ohustab ka inimesi, kelle töö osaks on rohke suhtlemine ja stressirikaste olukordade lahendamine ajasurve tingimustes. Läbipõlemine ohustab tihti uut juhti, kes peab hakkama saama suure vastutusega, kuid ei oska veel hästi ülesandeid prioritiseerida ja piire seada. Nn kiiruse viirus on 21. sajandi haigus – üha rohkem ja kiiremini tuleb ennast ümber lülitada ja see paneb meie vaimse tervise vastupidavuse proovile.

 

Selleks et töötajad saaksid mure korral töökohal abi küsida, peab keskkond olema sedavõrd usalduslik, et nad julgeksid oma tundeid ja mõtteid välja öelda.

 

 Mida me ise saame teha, et ennetada läbipõlemist?

  • Leia või loo oma tööle eesmärk ja tähendus.
  • Tee tööülesannetele audit ja kõrvalda või delegeeri need, mis on ebavajalikud ja vähe olulised (läbirääkimiste teel).
  • Otsi ja paku sotsiaalset toetust. Püüa olla kasulik teistele, panustada ja toetada kolleege (paradoksaalsel kombel vähendab see meie enda läbipõlemise riski).
  • Võta vastutus ja kontroll oma töö ja elu eest enda kätte, juhi ise aktiivselt oma aega.
  • Tervislik toit ja küllaldane puhkus (sh täisväärtuslik uni) on stressirikkal perioodil eriti oluline. Ole aktiivne, liigu, tee trenni.
  • Õpi selgeks mitmesugused võtted, kuidas stressi ja pinget vähendada (nt positiivsete emotsioonide kogumine, teadvelolek jm).
  • Kasvata oma psühholoogilist kapitali – kasuks tuleb edenemismõtteviisi (ingl growth mindset) ja enesekaastundlikkuse (ingl self-compassion, võib tõlkida ka heasoovlikkuseks) arendamine, ka tänutunde praktiseerimine.
  • Kui oled mures oma (vaimse) tervise pärast, mine kindlasti arsti juurde.

 

Üleväsimuse ja -töötamise korral tekib sageli esmase reaktsioonina kas eitus või vastasseis igale uuele ideele. Inimene on vastu ka sellistele muudatustele töökorralduses, mis vähendaksid pinget.

 

Nõuandeid juhile, tööandjale

Läbipõlemine ohustab neid töötajaid, kes on ambitsioonikad, saavutustele orienteeritud, loomingulised, kohusetundlikud ja pühendunud. Just nemad on iga ettevõtte kuldvara ning seetõttu ongi iga juhi ja tööandja kohustus anda oma panus, et seda ei juhtuks.

 

  1. Esmalt usalda ja hooli!

Selleks et töötajad saaksid mure korral töökohal abi küsida, peab keskkond olema sedavõrd usalduslik, et nad julgeksid oma tundeid ja mõtteid välja öelda. Näiteks „Ma ei oska selle kliendi probleemi lahendada? Kes saaks mind aidata?“ või „See klient ajab mind närvi, sest meenutab mu ämma!“. Usalduslikus töökeskkonnas saab seda kõike öelda, ilma et sellele järgneks halvakspanu, hinnangute andmine või mingil moel ärakasutamine.

Kuid ainult väljaütlemisest/-elamisest ei piisa. Töötajal on vaja teadmist, et tema tunded ja mõtted on olulised, teda on märgatud ja kuulda võetud. Sageli piisab sellestki, kui noogutada talle ja küsida-pakkuda: „ Mida su ämm siis tegi, mis sind närvi ajas?“ või „Läheme koos lõunale ja arutame, mis selle kliendiga teha.“ Nii on vähem võimalust, et pinged kuhjuvad.

 

  1. Teiseks – kuula ja märka!

Ole tähelepanelik ja märka muutusi. Kas töötaja sõnakasutusse on tekkinud sellised väljendid nagu „ma ei jaksa“, „ma ei viitsi“ või on ta muutunud klientide/kolleegide suhtes küüniliseks? Üleväsimuse ja -töötamise korral tekib sageli esmase reaktsioonina kas eitus või vastasseis igale uuele ideele. Inimene on vastu ka sellistele muudatustele töökorralduses, mis vähendaksid pinget. Võta see teadmiseks, aga ära lase ennast negatiivsusest kaasa kiskuda. Pööra tähelepanu sellele, kui töötaja on hakanud asju unustama, olgu tegemist mõne tähtaja või kokkulepitud kohtumisega. Pane tähele käitumuslikke muutusi, nt varem lõunatas kolleeg koos teistega, nüüd enam mitte; või endine spordisõber jääb järjest kauemaks töölaua taha ning loobub trennist.

Räägi töötajatega otsekoheselt, kui midagi sellist näed. Mõnikord piisabki vaid tähelepanu juhtimisest ja teadvustamisest, et töötaja võtaks ise midagi ette jõuvarude taastamiseks. Aga juhtub sedagi, et targa inimesena leiab ta mõne loogilise põhjenduse oma käitumisele, viidates  välistele asjadele, millest stress on ajendatud. Juhina ei saa sa loota, et asjad iseenesest lahenevad, vaid mõnikord tuleb ka sekkuda.

 

  1. Kindlasti reageeri, kui vaja

Võib juhtuda, et ongi vaja teha suurem ümberkorraldus töörollide (ümber)jaotamises, värvata (ajutiselt) lisatööjõudu vms. Aga kõigepealt vaata üle, mis on need tegevused, aruanded, protsessid, mis on oma aja ära elanud ja ei loo enam väärtust. Mõnikord on vaja poolenisti jõuga ülepinges töötaja paariks nädalaks puhkusele saata või leida lapsehoidja, kui tegemist on väikeste laste vanematega. Muidugi põhjenda, miks sa ühe või teise otsuse oled teinud ja kuidas see aitaks nii inimest ennast kui kogu organisatsiooni.

***

Muidugi on elu nüansirikkam ja nii algab ka oma töötajate läbipõlemise ennetamine ikka juhist endast. Kui hästi ta ise ennast tunneb, teab, usaldab ja kuidas reflekteerib oma mõtteid, tundeid, uskumusi. Kas juht oskab enda puhul märgata, kust läheb tema piir, mil on viimane aeg puhata; kuidas reageerib tema ülepinges keha ja millised automaatsed käitumismustrid tekivad. Hea uudis on muidugi see, et kõik on õpitav ja arendatav. Tuleb vaid leida endale sobiv vahend, koolitus või  nõustamine. Kui inimene on jõudnud juba läbipõlemisfaasi, siis on vaja arstiabi.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt