fbpx

Kuidas saada maailmatasemel võrguarhitektiks? Suuna annab kätte Ervi Teearu

Ervi Teearu (Foto: Karen Härms)

Kas Sina tead, mis tööd teeb võrguarhitekt? Ei tea? Ilmselt sellepärast, et võrguarhitekti töö on hästi tehtud siis, kui seda ei ole näha. Atea võrguarhitekt Ervi Teearu (48) on üks väheseid CCIE sertifikaadiga insenere Eestis, tundes seda tööd peensusteni.

Juuni keskel postitas Ervi Teearu oma Facebooki lehele pildi, millest unistavad paljud võrguarhitektid üle kogu maailma. Ta poseeris San Diegos toimunud Cisco Live’i üritusel, aga üksnes see ei teinud fotot eriliseks. Oluline oli hoopis tema kõrval seisev mees – maailma juhtiva IT- ja võrguteenuste ettevõtte Cisco tegevjuht Chuck Robbins.

Chuck Robbins ja Ervi Teearu (paremal)

Teearu oli nimelt üks sajast inimesest, kel õnnestus Robbinsiga isiklikult kohtuda, esitada talle küsimusi ja rääkida tulevikust. Ühtekokku oli üritusel ligi 30 000 IT-valdkonna inimest.

2+8-tunnine eksam

Teearu sattus kohtumisele tänu kõrgeimat taset märkivale CCIE sertifikaadile ja lisaks osalemistele eelmistel Cisco Live üritustel. Eestis on sama tase vaid mõnel inseneril. Selle taseme saavutamiseks on soovituslikult vaja minimaalselt viit aastat praktilist kogemust ja lisaks teha kõige raskem osa – läbida kahetunnine teooriaeksam ja kaheksatunnine laborieksam, kus tuleb näidata praktilisi oskusi, lahendades kümneid keerukaid tehnilisi ülesandeid. Väga paljud ei julge sellele katsumusele isegi mõelda.

Tavaliselt läbitakse laborieksam keskmiselt kolmandal katsel. Vähe on neid, kes kohe esimese korraga sertifikaadi kätte saavad. Teearul õnnestus see aga juba esimesel katsel, mis ei tulnud talle endale üllatusena. Milles siis saladus seisnes? „Ega seal olnudki mingit muud saladust, kui väga palju tööd, väga palju õppimist ja harjutamist. Valmistusin selleks eksamiks terve aasta. Mulle endale näitab see eelkõige, et olen õppimisvõimeline ja suudan keerulisi lahendusi detailideni selgeks teha,” nentis Teearu.

Kõrvaltvaatajate ja kolleegide sõnul näitab see väga suurt pühendumist, tahtejõudu ja töövõimet. Et eksam ära teha, ehitas mees endale lausa isikliku labori, kus ta pärast tööpäeva, aga vahel ka töö ajal harjutas. Tundide arv, mis õppimise alla läks, on loendamatu. Ent pole kahtlustki – kogu see töö ja vaev tasus end ära. Täna on Teearu Eesti üks kogenuimaid ja hinnatumaid võrguarhitekte, aga see ei takista teda veelgi edasi püüdlema.

Tegelikult sai Teearu teekond võrguarhitektiks alguse paarkümmend aastat tagasi, aga toona ei osanud ta isegi aimata, et võiks kunagi teha sellist tööd nagu täna. Kuna meest huvitas see, kuidas töötab raadio ja televiisor ning kuidas pilt kasti sisse saab, otsustas ta minna õppima Tallinna Polütehnikumi raadioside ja levi erialale ning seejärel Tallinna Tehnikaülikooli telekommunikatsiooni erialale (lõpetas 1995).

(Foto: Karen Härms)

Pärast kooli lõpetamist läks ta tööle toonasesse Hoiupanka. Ühtlasi oli see tema esimene töökoht, mis oli seotud arvutivõrkudega. See oli töö, mis hakkas talle kohe meeldima. „Kogu aeg oli hästi põnev ja iga päev sai uusi asju õppida,” meenutas Teearu rahulolevalt.

Pärast Hoiu- ja Hansapanga ühinemist töötas ta ligi üheksa aastat Microlinkis. Seejärel nii võrguadminstraatori- kui disainerina Lattelecomis. 2017. aasta jaanuarist aga Baltikumi ja Skandinaavia ühes suurimas IT-ettevõttes Atea, millel on Eestis ainsana Cisco partnerluse kuldtase. Kuldpartnerluse taseme saamine ei ole aga sugugi lihtne. Üheks tingimuseks on, et ettevõttes peab olema minimaalselt neli CCIE-sertifitseeritud inseneri. Ateal on neli CCIE-sertifitseeritud inseneri kogu Baltikumi peale kokku.

Rutiin puudub

Et saada võrguarhitektiks, on vaja esmalt töötada võrguadministraatorina. Võrguarhitekt on administraatorist järgmine aste, kes vaatab suurt pilti ja leiab lahendusi. Administraator aga on see, kes lahendused ellu viib. „Kui intsidente ei esine ja võrk korralikult töötab, siis üldiselt arvutikasutajad ei märka, et võrk üldse olemas on. Sellepärast ei ole ka erialanimetus võrguarhitekt väga laialt levinud,“ nentis Teearu.

Täna on tema töö põhifookuses erinevate võrgulahenduste väljapakkumine vastavalt kliendi vajadustele. Üheskoos erinevate ettevõtete IT-personaliga kaardistatakse probleemid ja Ervi ülesanne on pakkuda parimat lahendust. Kõige enam meeldib talle selle ameti juures rutiini puudumine. „Iga ettevõte on isemoodi, kõigil on oma väljakutsed. Saan olla kindel, et minu töö on iga päev huvitav, sest iga kord, kui mõne uue kliendi juurde minna, ei tea kunagi, mis ees ootab,” selgitas ta.

Et olla hea võrguarhitekt peab suutma taluda pinget ja jääma ka kriitilistes olukordades rahulikuks. Oluline on omada tugevat analüüsivõimet ja loogilist mõtlemist, mis aitavad viia kokku põhjuse ja tagajärje. Eelduseks on ka huvi valdkonna vastu ja see, et soovitakse uute tehnoloogiatega kursis olla. Just sellepärast peab Teearu hädavajalikuks ka Cisco konverentside külastamise.

Omades kõige kõrgemat CCIE sertifikaati, käib ta mitu korda aastas Cisco konverentsidel, kus tootja tutvustab uuendusi ja edastab korraga väga palju informatsiooni. Konverentsid toimuvad erinevates maailmajagudes ja nõnda on Teearu osalenud neil nii Põhja-Ameerikas kui Euroopas. „Tegemist on hästi suure ja massiivse konverentsiga, USA-s on kõige suurem ligi 30 000 osalejaga, Euroopas käib tavaliselt ca 15 000 osalejat. Eelkõige tehaksegi seda selleks, et anda oma klientidele, partneritele ja disaineritele tehnilist infot,” avaldas Teearu.

Ervi Teearule omistatud CCIE sertifikaat

Kui varem osati ka selles valdkonnas ennustada, mis tulevikus saama hakkab, siis tänaseks on see liikunud viieaasta perspektiivi. Kümme aastat IT-valdkonnas on juba liiga pikk perspektiiv, sest maailm muutub niivõrd kiiresti. „Suund, kuhu liigutakse, on kahtlemata automatiseerimine. Aga tehnoloogia arengutsüklid on läinud järjest kiiremaks ja täna ei julge enam keegi ennustada, mis kümne või enama aasta pärast saama hakkab,” nentis ta.

Oma senise karjääri suurimaks töiseks saavutuseks peab ta osalemist Hansapanga ja Hoiupanga IT-võrgusüsteemide ühendamise teostamisel. „See oli küll väga pikka aega tagasi, aga noore inseneri jaoks oli tegemist väga suure ja huvitava projektiga. On olnud ka teisi suuremaid ja väiksemaid õnnestumisi, aga see on kuidagi kõige rohkem meeles. Viimane neist Keila projekt, kus sai lahendatud pikaajaline võrguprobleem piirkonna koolis ning nüüd käib sarnane töö ka teistes linnavalitsuse allasutustes,” meenutas ta.

 

Kuidas saada võrguarhitektiks?

Enne võrguarhitektiks saamist tuleb hankida teadmisi ja oskusi võrguspetsialistina. Võrguspetsialisti baasharidust saab omandada nii kutse-, rakendus- kui ka kõrgharidusena. Baasteadmiste pinnalt on võimalik ka kohe tööle asuda või minna edasi õppima. Samuti on võimalik võrguspetsialisti tööks vajalikud oskused omandada ümberõppe raames ja täiendada end töökohal.

Võrguspetsialisti tööks vajalikku haridust saab omandada näiteks:

  • Tallinna Polütehnikumis, vt IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala (kutsekeskharidusõpe)
  • Tallinna Polütehnikumis, vt telekommunikatsiooni nooremspetsialisti eriala (kutsekeskharidusõpe)
  • Rakvere Ametikoolis, vt IT-süsteemide spetsialisti õppekava (kutseharidus)
  • Tallinna Tehnikaülikoolis, vt IT-süsteemide administreerimise õppekava (bakalaureuseõpe)
  • Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Infotehnoloogia teaduskond, nt elektroonika ja kommunikatsiooni eriala

(Allikas: http://ametid.rajaleidja.ee/V%C3%B5rguspetsialist)

 

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt