Ajatu ja kestlik ilu: 140 aastat klaasitootmist Järvakandis

(Foto: erakogu)

Tänavu saab 140 aastat sellest, kui Järvakandi mõisa omanik Otto von Taube ja Tudu pudelivabriku rentnik Johannes Runge sõlmisid lepingu klaasivabriku ehitamiseks, pannes aluse järjepidevale klaasitootmisele Eestis. Tänu klaaspurkide tehasele tekkis Isakõnnu küla maadele töölisasula, mida hakati nimetama Järvakandiks. Täna asub Järvakandis siinse regiooni moodsaim klaastaaratehas O-I Estonia, mis on üks keskkonnasõbralikematest kogu Baltikumis ja ka Skandinaavias.

Alguses olid klaaspurgid

Esimene asi, mida vabrikus selle algusaegadel tootma hakati, oli kalade soolamiseks mõeldud purk. Kuna selle jaoks vajalikku klaasi keedeti 40–60 tundi, kestis klaasikeetja töövahetus 30–35 tundi. Tootearendust ja uutele turgudele spetsialiseerumist, mis on tänapäeval siinsete tööstuste jaoks võtmetähtsusega, harrastati Järvakandis juba 19. sajandi lõpus. Nii orienteerus tehas plekktooside kasutuselevõtuga kalatööstustes 1895. aastal ümber akna- ehk lehtklaasile, mis tõi Järvakandile kuulsust aastakümneid. Tootmisprotsessid erinesid toona kardinaalselt sellest,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt