fbpx

Innovatsioon inspireerib

Ahti Heinla

Robotkulleriteenust pakkuva Starshipi asutaja Ahti Heinla on juhtinud seda ettevõtet juba viis aastat. Programmeerimisoskused on tal tagataskus juba lapsepõlvest, lisaks hindamatu kogemus Skype’i ja teiste iduettevõtete loomisest. Kuidas on see teekond kulgenud ja mis meid tehnoloogimaastikul ees ootab, küsis Kadri Kütt.

Kuidas te tehnoloogiavaldkonnani jõudsite?

Selleks ajaks kui ma ülikooli astusin, olin juba kaheksa aastat arvutitega tegelenud. Kõik algas kodust, kuna vanemad olid mõlemad programmeerijad. Ema õpetas mind koodi kirjutama, kui olin kümneaastane. Ta juhendas mind mõni õhtu ja edasi õppisin juba ise raamatute najal, küsides nõu, kui vaja. 1991. aastal tekkis mul mõte füüsikat õppida, sest IT õppimine ülikoolis tundus mulle siis ajaraiskamine. Füüsika pakkus mulle huvi – tahtsin teada, kuidas maailm toimib. Samas olid mu mõtted arvutite juures ja ma teenisin sel alal juba poole kohaga raha. Need asjad läksid konflikti ja kuna mul polnud nagunii plaanis füüsikuna tegutsema hakata, siis tulin koolist ära. Me tegime koos kambajõmmidega mänge ja meil oli firma Bluemoon.

    

Kas Skype’i loomine on siiani kõige keerulisem asi, mis olete teinud?

 Ei, seda küll mitte. Skype oli lihtsalt esimene asi, mis väga suurelt välja tuli. Kõiki neid katsetusi, mis ei ole nii hästi õnnestunud, lihtsalt ei teata. Alati ei ole pingutuse-keerukuse ning ärilise edu vahel otsest seost. Skype’i edu tuli suhteliselt kergelt. Ma olen asutaja-insener olnud umbes kümnes iduettevõttes ja neist on enam-vähem edukad olnud kaks. Enamik idufirmasid ei saavutagi edu ja nendel, kes saavutavad, kulub selleks väga palju aega ja energiat. Twitter on hea näide: nüüd on nad edukad, aga esimese testversiooniga väljatulekuni ja kasvamiseni läks neil mitu aastat vindumist ning katsetamist. Skype’i puhul panime esmase teenuse üles ja esimese päevaga tekkis sellele 10 000 kasutajat. Sellele eelnes aastaid rasket tööd ja pühendumist, aga mulje oli selline, nagu oleks üleöö täht sündinud.

Mis kogemuse te Skype’i ajast saite?

Kui oled väga edukat iduettevõtet nii lähedalt näinud, siis jääb meelde, mis sai hästi tehtud ja mida ei tahaks korrata. Näiteks andsime inimeste värbamisel neile alati testiks mõne töö teha, mis sarnanes päris tööga. Paljud inimesed jätavad intervjuul suurepärase mulje, aga testtööga põruvad ja vastupidi. Eriti huvitavaks läheb asi siis, kui inimestele, kes võetakse tööle samasse tiimi, antakse sama ülesanne. Inimeste lähenemine ja tulemused on nii erinevad, kusjuures see ei sõltu enamasti professionaalsetest oskustest, vaid üksteise mõistmisest. Sellest saab omakorda nii mõndagi juba järeldada. See meetod toimis hästi Skype’is ja kasutame seda ka Starshipis.

Skype’i järel lõite investeerimisettevõtte. Mis määral te sellega praegu seotud olete?

Mul oli pärast Skype’i ja enne Starshipi periood (2008–2014), kus katsetasin igasuguseid start-up’pe, millest keegi midagi kuulnud ei ole. Ühe või teise idufirma läbikukkumise järel oli mul vahepeal rohkem aega, et investeerimisega tegeleda. Praegu nõustan küll riskikapitalifondi Karma, aga oma raha ma aktiivselt ei investeeri.

Pärast Skype’i alustasite ka robootikaga?

Jah, inseneride jaoks on ju robootika väga põnev – saab midagi ise leiutada ja teha. Meil on Eestis maailmatasemel võistlus Robotex ja kõik, mis seal toimub, oli väga põnev. Ligi kümme aastat tagasi otsustasin ka seal kätt proovida. Mõtlesin, et see on lihtne, aga sain kohe vitsad kätte. Kukkusin esimeses ringis välja ja sain aru, et see kõik on palju keerulisem… Sellest aga tekkis teadmine ja kogemus, kuidas need asjad võiksid töötada. NASA robotivõistlus oli suurem ja professionaalsem ja kui tekkis Starshipi idee, oli meil kohe olemas võrgustik inimestest, kes on robootikaga toimetanud. Kümnest inimesest, kes minuga koos NASA võistluse tiimis olid, palkasin Starshipi üheksa.

Milline robot NASA võistlusel tuli valmistada?

NASA võistluste auhinnafond on umbes miljon dollarit. Tiimid üle maailma lahendavad ülesannet, millega nähakse vaeva kuus kuud kuni aasta. Meie ülesanne oli ehitada robot, mis suudaks teistel planeetidel kiviminäidiseid koguda. Kokku oli 10–15 tiimi ja kõik kukkusid suure pauguga läbi. Proovisime kaks aastat, aga ei lahendanud ülesannet ära. Võistlusel kulus aega kuus aastat, kuni keegi selle lõpuks ära tegi.

Sealt saitegi ilmselt inspiratsiooni Starshipi roboti loomiseks?

Ehitasime selleks täiesti uue roboti, aga kasutasime võistluskogemuse käigus tekkinud mõttemalle ja teadmisi. Starshipi puhul teeme täna täpselt seda, mida viis aastat tagasi lubasime. Paljud iduettevõtted sellest esialgsest lubadusest kinni ei pea.

Kuidas teie roll Starshipis on muutunud?

Starshipi asutamisest 2014. aastal kuni eelmise suveni olin tegevjuht. Siis liitus meiega endine Airbnb tegevjuht Lex Bayer, kes sai tegevjuhiks ja kellel on erinevalt minust sadade inimeste juhtimise kogemus. Ma olen aastate jooksul kõike teinud: programmeerinud, kruve keeranud ja igasuguseid tiime ning kogu ettevõtet juhtinud. Olen praegu tehnikadirektor ja juhin kahte meeskonda.

Kuidas te ennast nende tegevuste vahel jagate?

Seda on keeruline hinnata, aga see, et mul on mitu rolli, tähendab kindlasti seda, et ma ei tee ühtegi neist hästi. Hea, et asjad on edasi liikunud, aga ma teeksin paremat tööd, kui keskenduksin mõnele konkreetsele ülesandele. Praegu lähtun oma tegemistes sellest, mida saan mõnele teisele inimesele delegeerida ja mida mitte.

Milliseid põhimõtteid olete tiimide juhtimisel järginud?

Kindlasti olen palju õppinud tänu sellele, et olen kokku puutunud eri kontinentidelt pärit inimestega – tajun üha enam kultuurilisi erinevusi. Paarkümmend aastat tagasi tundus maailm mulle suure globaalse külana, kus kõik saavad üksteisest enam-vähem aru. Praegu näen aga, mida kõike on vaja arvestada inimestega suheldes. Ühel ja samal lausel võib olla sõltuvalt inimese kultuuritaustast hoopis teine tähendus. Näiteks kui eestlane läheb puhkusele, annab ta sellest mõnes kanalis teada. Ameeriklane aga mitte, sest neil on töörügamine au sees ja puhkamine häbiasi. Taolisi pisikesi aspekte on palju. Kommunikatsioon on seejuures väga oluline ja mida kõrgemal positsioonil rahvusvahelise ettevõtte juhtimises olla, seda enam tuleb sellega tegeleda.

Mis teil praegu põhifookuses on?

Lähemal poolaastal keskendun teenuse kvaliteedile ja selle opereerimise kuludele. Tahame, et meie teenus töötaks usaldusväärselt ja iga päev selliselt, et saaksime seda kõikjal maailmas pakkuda. Praegu pakume seda lisaks Tallinnale veel kokku kaheksas kohas Ameerikas, Inglismaal ja Saksamaal. Me ei ole praegu teinud otsust, et laieneme üle maailma, sest teenus ei tööta veel perfektselt.

Kui kaugel te sellest eesmärgiks olete?

Me seame Starshipis eesmärke kvartali kaupa. Igas kvartalis üritame selliseid näitajaid nagu kulu ja töökindlus kordades parandada ning üldiselt on see meil ka õnnestunud. Nii et juba järgmine kvartal on meie teenus parem ja seda on tunduvalt lihtsam opereerida…

Kas seate mingeid isiklikke sihte ka lisaks ettevõtte eesmärkidele?

Õnneks või kahjuks ma nii süstemaatiline inimene ei ole. Isiklikus elus tahaksin, et päevad ei oleks planeeritud… Tunnen puudust võimalusest mõelda, et mida ma küll võiksin täna teha. See on aga pigem luksus ja unistus, mis täitub ainult paaril päeval aastas.

Kas tegelete tulevikus ka ikka iduettevõtlusega?

Tuleviku ennustamine on tänamatu töö, aga kindlasti on iduettevõtete valdkond see, milles ma tugev olen. Eestist rääkides on see ka valdkond, milles on mul kõige unikaalsem kogemustepagas. Teistel aladel on lugematu hulk inimesi, kes teevad midagi paremini kui mina. Iduettevõtluses on selliseid inimesi aga alla kümne.

Miks teie arvates iduettevõtted sageli edu ei saavuta?

Väga sageli tehakse midagi, mida pole turul tegelikult vaja; ei räägita (potentsiaalsete) klientidega piisavalt või toode ei toimi oodatud viisil. Mul on muidugi hea seda öelda, sest ma olen oskuste poolest tootearendaja ja ei suhtle väga palju klientidega. Ma olen introvertne inimene ja ei suudagi seda puhtpsüühiliselt teha. Ma tegelen tehnoloogia arenduse poolega ja vastutan selle eest, et see võimalikult hästi töötaks.

Kui palju te ise igapäevaelu lihtsustavaid teenuseid-tooteid kasutate?

Ma üritan küll oma elu mugavamaks teha, aga see on raske. Kindlasti kasutaksin Starshipi, kui elaksin meie teenuse piirkonnas. Kontorisse tellin küll meie robotiga süüa ja juua. Teisi teenuseid ma eriti ei kasuta, kuna mul on tunne, et need ei ole minu jaoks tehtud. Kodust elu lihtsustavad lahendused ehitan ma hea meelega ise. Näiteks panin kokku õhuniisutaja, sest mulle tundus, et turul pole sellist varianti, mida ma vajasin. Mul on internetis toimiv pisike õhuniiskust reguleeriv robot, mis teatab, kui sellega on midagi halvasti.

Kas teie ei arva, et robotil põhinevad tooted-teenused asendavad niipea inimese?

See muutus on aeglane. Lähema viie aasta jooksul ei juhtu siin ilmselt väga midagi. Starshipi roboteid tuleb selle aja jooksul kindlasti väga palju juurde. Kolmekümne aasta perspektiivis võivad asjad aga olla hoopis teistmoodi, kuigi ka sel juhul arvan, et tehisintellekt muudab rohkem kui robotid. Robotiga saab asendada inimeste käelist, tehnilist tööd, aga tehisintellektil on palju suurem potentsiaal.

Milliseid piiranguid te uudsete lahenduste turule toomisel näete?

Inimesed võtavad tegelikult muutused väga kiiresti omaks. Turul on aga konkurentsi rohkem. Idufirmade tegemisest on saanud professionaalne tööstus. Skype’i tehes olime amatöörid, aga ometi maailma parimad. Tulime esimesena lahenduse peale, mis muutis inimeste elu lihtsamaks. See oli mõeldud-tehtud tegevusviis. Praegu on palju raskem olla esimene, kes mingi idee peale tuleb ja oskab selle ka hästi ära teha. Ideed on odavad asjad, nende peale tuleb igaüks. Palju haruldasem on, kui sul on ka motivatsioon ja oskused need korralikult ellu viia.

Eestist rääkides on väga oluline teema kapitalile ligipääs, sest näiteks Hiinas ja Ameerikas on palju lihtsam raha tõsta. Meie iduettevõtetel läheb sellegipoolest hästi ja tulevikus veel paremini. Regulatsioone on meil ja Euroopas üleüldiselt liiga palju. Need ei takista küll tegevust, aga uusi lahendusi oleks kindlasti rohkem, kui piiranguid oleks vähem. Samas on Eesti esimene riik, kus muudeti seadust, et võimaldada robotite liikumist kõnniteedel.

On teil üldse vaba aega?

Ma ei ole kindlasti inimene, kes suudaks 24/7 töötada. Starship toimib pigem nagu maraton, mitte sprint, ja läbimurded toimuvad meil pikema rütmiga. Töötan küll palju, aga sätin asjad nii, et mul oleks ka aega tegeleda asjadega, mis mulle veel meeldivad. Enamik neist on seotud vabas õhus viibimisega. Talv aastaajana mulle ei meeldi, nii et praegu on mul pidupäev ja ma saan teha lemmikasju, näiteks rabas telkida.

Olete siiski jõudnud panustada ka heategevusse ja kultuuriellu…

Vabatahtliku töö eest sain tunnustuse panuse eest Teeme Ära aktsiooni. Lõin selles ettevõtmises kaasa 2008. aastal, kui Skype’ist ära tulin. Võrdleksin seda aktsiooni idufirmaga, kuna heast mõttes koristada kogu Eesti ühe päevaga ära jõuti väikese tuumiktiimiga kiirelt teostuseni. Me kaasasime 40 000 inimest, mis oligi eesmärk, ja selle saavutamiseks ei olnud kuu aega meil ööl ega päeval vahet. Eraisikuna olen rahaliselt toetanud PÖFFi, sest filmid on mulle kui inimesele väga palju andnud ja õpetanud teisi mõistma.

Kas vahel saab inspiratsioon või motivatsioon otsa ka?

Kindlasti tuleb ette ka emotsionaalseid tõuse ja mõõnu. Inspiratsioon tuleb aga sellest, et seda, mille jaoks Starshipi asutasime, ei ole veel ära tehtud, ja me oleme endiselt konkurentidest ees ning võimelised selle suurelt ja enne neid toimima panema. Kindlasti on Starship olnud professionaalselt kõige raskem asi, mida olen teinud.

Ja lõpuks: teie filmisoovitus?

Ma vaatan põhiliselt Euroopa, Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Aasia filme. Soovitan Argentina filmi „Relatos salvajes“ ehk „Metsikud lood“. See on väga omapärane lühifilmide sari. Kõik need algavad mingist tavapärasest olukorrast, kuni miski viib inimesed rööpast välja ja siis muutub sündmustik väga ebatavaliseks.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt