fbpx

Jana Pavlenkova – naine, kes loob süsteeme

Jana Pavlenkova (Foto: erakogu)

Prototroni rahastu juht Jana Pavlenkova tegeleb korraga vähemalt viie erineva projektiga ja tundub, et teda jagub igale poole. „Kui kõigil oleks nii palju energiat ja algatusvõimet kui tal, oleks maailm hoopis teistsugune koht!” „Jana on nagu tulesäde – teeb ja toimetab ja sütitab ka teisi.” „Ida-Virumaa üheks mootoriks on just Jana Pavlenkova.” Nii kirjeldavad toimekat naist tema koostööpartnerid.

Lisaks Swedbanki algatatud Eesti suurima tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototroni vedamisele osaleb Jana Narva loomeinkubaatori OBJEKT loomisel ja noorte startup-programmi Spinner elluviimisel. Ta korraldab ka TEDxNarvat, juhib lastele mõeldud teaduse populariseerimise saadet TECHnolik, mida näeb ETV+ kanalil ja panustab Narvat Euroopa kultuuripealinnaks 2024 tüüriva ekspertgrupi töösse. Samas õpib ka Tallinna Tehnikaülikooli doktorantuuris ja kasvatab koos kaasaga poega. Jah – ka temal on ööpäevas 24 tundi!

Aga kuidas ta seda kõike suudab? „Kui väga ausalt rääkida, siis ma teen vaid selliseid projekte, mida pean oluliseks. Nad on südamelähedased, sest olen nende looja või kaaslooja – ma usun algusest peale nende olulisusse,“ vastab ta muiates. „Startup-kogukonnas õppisin, et idee ilma elluviimiseta pole midagi väärt. Kui on hea ja vajalik ettevõtmine, siis ma ei suuda oodata, et keegi selle ise ära teeks ja panen käed külge!“

Tuletõrjujast visionäär

Pavlenkova üheks saladuseks on, et tema juhitavad projektid täiendavad üksteist ja et ta töötab tiimides, kus on tekkinud sünergia. Ta kirjeldab kolleege, kui „kuldseid inimesi, kes usuvad, et töö, mida tehakse on oluline ja loob väärtust.” Oma tiimiliikmete usaldamine ja vastutuse jagamine viib kõiki osapooli edasi. Nii jääb Pavlenkovale tihtipeale just visionääri roll. Ta lisab, et samaväärselt olulised on tuletõrjuja oskused.

Teadusmahuka ning tehnoloogilise ettevõtluse toetamine ja alustavatele ideedele hoo andmine on läbivaks teemaks paljudes tema projektides. Kõige selle taustal üritab naine panustada ka ettevõtlikkuse ja innovatsiooni arengusse just Ida-Virumaal.

Prototron loodi nutikatele ja innovaatilistele ideedele reaalse kuju andmiseks (Foto: erakogu)

 

Paljuski aitab projekte ellu viia see, et Pavlenkova põhitöökoht – Prototron – nagu ka paljud teised startup-kogukonnas toimivad asutused võimaldavad paindlikku graafikut. „Kui see töö oleks kella kaheksast viieni, siis poleks võimalik midagi muud ilmselt teha. Minu missioon on aidata kaasa ägedaid ideid ellu viia ja tunnen, et saan seda praegusel eluperioodil suurepäraselt teha.”

 

 

Tagasi algusesse

Jana on pärit Ida-Virumaalt. Ta tegeles juba kooli ajal mitme hobiga – nii teatri, käsitöö kui ka spordiga. Viimasest rääkides puhkeb naine naerma ja lisab muigamisi: „Mulle kohutavalt meeldib korvpall, aga tegelikult pean tõdema, et olen spordikõlbmatu. Viimane kord, kui mind palliga sisuliselt tribüünidesse välja lennutati, ütles ema, et võiksin endale mõne uue huviala leida.”

Ta õppis pärast Ahtme Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikooli Türi Kolledžis keskkonnateadust ja hiljem samas ülikoolis keskkonnaseire tehnoloogiat, kus lõpetas magistrantuuri. Ta tegi niisuguse valiku, kuna tundis, et need õpingud aitavad kõige paremini n-ö maailma parandada.

Terves kehas terve vaim (Foto: erakogu)

Paralleelselt õpingutega Türil õppis ta ka Paide Kutsekeskkoolis infotehnoloogiat, sest tundis, et on märksa lihtsam, kui oskab ise arvutist ja GIS-süsteemide õpingute jaoks vajalikest andmebaasidest aru saada. „Esimesel päeval kolledžis oli keeruline harjuda kõikjalt kõlava eesti keelega – kõik rääkisid mingist kaktusest ja suure kambaga liiguti ühikast kolledžihoonesse. Kui kohale jõudsin, selgus, et tegemist oli piduliku aktusega,“ meenutab ta eesti keelde sukeldumise kogemust.

Üllataval kombel läks Pavlenkova pärast keskkonnaõpingute lõppu IT-valdkonda ka tööle. „Otsustasin, et arvutid on minu kirg ja läksin arvutifirmasse arvuteid kokku panema. Aga üsna kiirelt mõistsin, et selle tegevusega ma väga hästi siiski maailma ei paranda. Pärast seda läksin Kohtla-Järve Polütehnikumi õpetama. Juba ammu tahtsin õpetada just rakenduskõrghariduse tasemel,” jutustab ta.

Sealt püüti Jana kinni ja kutsuti projekti, mis algatas Õpipoisi programmi. Nii töötaski Pavlenkova järgnevad aastad koostöös teiste kutsehariduskeskustega välja seadusandluse õpipoisi süsteemi ümber ja lansseeris selle projekti edukalt.

Soojust kasutav katlamaja

Ta viis Mäetaguse vallas töötades ellu kaevandusveel baseeruva kaugküttesüsteemi ja veel mitmeid alternatiivkütteallikatel põhinevaid pilootprojekte. Jana on osalenud mentorina Eesti Energia üleriigilise koolinoorte ettevõtlikkusideede konkursil ENTRUM, kus tema juhendatud tiim võitis 2014/2015 hooaja peaauhinna.

Nende teadmiste ja oskuste baasilt teostas ta valla arendusnõunikuna mitmeid projekte, millest üks põnevamaid on kaevandusvee soojust kasutav katlamaja. Liikudes edasi Ida-Viru maavalitsuse arendusosakonda hakkas ta rõhutama loomemajanduse olulisust piirkonnas. 2016. aastal hakkas ta tööle oma praegusel põhitöökohal Prototroni juhina. Kusjuures, tegelikult tahtis Pavlenkova Prototroni koos Teaduspark Tehnopoli inkubatsiooniprogrammiga tuua Ida-Virumaale ja töötas selle nimel. Kui aga Prototroni juhi koht vabanes, soovitati tal kandideerida. See oli naise jaoks väljakutse, millest rääkimine tal siiamaani silmad särama lööb.

Jana (esiplaanil) toimetab tiimides, kus tekib mõnus sünergia

„Protoron on väike, väga konkreetse suunitlusega asutus, aga suudab teha kogu riigi jaoks suuri ja olulisi asju. Mulle meeldib, et see programm ei sõltu poliitikast ega lühiajalistest kõhklustest. Meie missioon on investeerida Eestisse ja egoismi on asutajatel ning partneritel niivõrd vähe.”

Koostööpartnerid toovad Jana puhul eelkõige välja just särtsaka naise algatusvõime. „Algatusvõime? See on ainuke võime, mis mul on,” naeris Pavlenkova. „Olen mõistnud, et on inimesed, kes algatavad, loovad, suudavad inimesi kokku viia ja need, kes oskavad projektid detailideni hiljem ellu viia. Näen, et lükkan tehniliste detailide läbitöötamist edasi – ruumide, transpordi broneerimist, unustan ka selle, et inimesed tahavad vahepeal süüa: On aga inimesed kes lahendavad need konkreetseid küsimusi hea meelega ja ülimalt kiiresti, kuigi kaosest formaadi komplekteerimine viib neid stressi – keskendume tiimis igaüks oma tugevustele, mis annab ka töölt naudingu.”

Naisjuhid, ae!

Mis aga on Pavlenkova enda hinnangul edu saladus? „Ma arvan, et mul on mingi teatav järjekindel mitmekesisus ja ma oskan luua süsteeme. Ükski asi ei eksisteeri vaakumis. Kui ma ei näe, et algatus on süsteemi tervikuks loomiseks oluline või ma ei oska seda lahti mõtestada, siis mul puudub ka igasugune motivatsioon sellega jätkata. Ma pean mõistma, kuidas protsessid ja lahendused taustsüsteemi sobituvad ja tahan alati eelnevalt aru saada, kuidas suur masin töötab või hakkab töötama,” vastas Jana.

Kõige enam on teda karjääri arendamisel edasi viinud kolleegid. Olgu siis tegemist professionaalse arenguga Ida-Virumaal või Prototronis. „Ma tean, et see võib kõlada klišeena, aga tegelikult on mul hästi palju vedanud nii juhtidega kui ka laiemalt kõigi inimestega, kes mu elus on. Minu juhtidest paljud viskasid mind tundmatus kohas vette, aga olen tänulik, et nad mind on usaldanud. Loomulikult – ka minul on olnud väga palju neid olukordi, kus olen tundnud, et ei suuda kokkuvarisevat süsteemi või minemalibisevat protsessi rajale saada. Kui tunnen, et olen ülimalt väsinud, siis tulebki tiim mängu – nemad inspireerivad mind ja reede on juba väga rõõmus. Tuleb see õnnelik tunne, millest Strugatski kirjutas: „Esmaspäev algab laupäeval”.“

Üks teema, mis Pavlenkoval veel hingel, on naisjuhtide vähesus Eestis. Õnneks on olukord küll paranemas, kuid arenguruumi on endiselt. „Meil pole ühtset tugevat infrastruktuuri naiste toetamiseks või pigem mentordamiseks – selleks, et naisena läbi lüüa, pole ühtset retsepti. Oleme kõik nii erinevad – mõned uuringud toovad välja, et naiste omavaheline erinevus on isegi suurem kui nais- ja meesjuhtide vahel. Kui ma mõtlen eeskujude peale – need on paraku meesliidrid, aga see on ju loomulik – mehi on tippjuhtimises kordades rohkem ja lõppude lõpuks otsime professionaalseid teadmisi. Keerulisem aspekt on naisliidrite terviklik tunnetus – ühiskonnaliikmena, pereinimesena. Siin ei saa me üks-ühele kopeerida n-ö meeste mudelit – samas aga annab meie emotsionaalsus, empaatiavõime eelise just tänases muutlikus majanduses.“

Jana sõnul on vaja paindlikkust, mitme tundmatuga võrrandi lahendamise oskust ning vastutustundlikkust nii töö lõpuni viimise kui ühiskonna aspekti osas. „Muutuste ja kriisiaegade juhid on naised. Võib-olla on see nii sellepärast, et nad ei jää loorberitele puhkama, vaid soovivad pidevalt protsesse parandada, projekte ja inimesi arendada. Samas aga tuleb endale aru anda, et me ei saa eirata ega võrrelda ennast nendega, kellel pole perekondi ega lapsi, juba üksnes sellepärast, et meie päevarütm on teistsugune. Aga mul on hea meel, et aina rohkem on meesjuhte, kes ütlevad, et perekond on neil prioriteet ja seda on nad kindlasti naistelt õppinud,” ütleb Pavlenkova.

Postitust vene keeles loe SIIN

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt