Inimtegevuse ja Tallinna arengu tagajärjel on Veskimetsas asuv Mustjõe oja muutunud linna üheks suurema reostuskoormusega veekoguks. Veekvaliteedi parendamiseks on Mustjõe Tallinna pilootalana lülitatud Euroopa Liidu Interreg Kesk-Läänemere programmi rahastatavasse projekti HEAWATER ehk „Läänemere valgala väikeste jõgede tervendamine toite- ning ohtlike ainete sissevoolu ärahoidmise kaudu”, tänu millele peaks olukord lähiaastatel täielikult muutuma. Kirjutab Gerli Ramler.
„Seoses asutustiheduse kasvamisega alates 20. sajandist ja kanalisatsiooni pikaaegse puudumisega jõe valgalal, toimis Mustjõgi aastakümneid kui reovee ärajuhtija, kuhu suunati nii olme-, sademe- kui ka tööstusveed. Tänapäeval käsitletakse Mustjõge sademe- ja drenaaživete eesvooluna. Vee halvast kvaliteedist annab aimu kohaliku rahva hulgas käibel olev nimetus „solka“,” selgitab HEAWATER projekti ekspert Mai Andresson.
Aastatel 2015–2017 sooritatud mõõtmistulemuste alusel on oja ökoloogiline seisund füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi halb. Mustjõe põhiprobleem on kõrge toitainete sisaldus, mis enam kui kümne aasta taguse ajaga võrreldes on veidi paranenud ja seda tänu piirkonna liitumisele ühiskanalisatsiooniga.
Kommentaarid on suletud