fbpx

Väiksed moodulreaktorid – kas elu pärast põlevkivi?

Temperatuur järsk tõus viimastel aastakümnetel (NASA’s Earth Observatory)

Ebatavaliselt kiiresti muutuv kliima on üks olulisemaid väljakutseid, mille ees maailm täna seisab. Kliimaeksperdid on ühel meelel, et globaalne soojenemine on seotud 20. sajandi keskel alanud tööstusrevolutsiooniga ja üha tugevneva inimtekkelise kasvuhooneefektiga. Kirjutavad Marti Jeltsov (Vattenfall, Rootsi) ja Henri Ormus (Fennovoima, Soome), kes kuuluvad ka Fermi Energia asutajate hulka.

Kasvuhooneefekti põhjustab muu hulgas süsinikdioksiid (CO₂), mille sisaldust atmosfääris mõjutab nii metsade raiumine ja fossiilsete kütuste põletamine kui ka looduslikud protsessid, nagu elusolendite hingamine ja vulkaanipursked.

Kuna CO₂ püsib atmosfääris väga pikka aega, siis tuleb just selle gaasi õhkupaiskamist piirata ja parimal juhul seda lausa sealt eemaldada, mis ei ole aga sugugi lihtne ülesanne. Üks peamine CO₂ allikas on energeetikasektor ja elektri tootmine selle olulise osana. Kliimaprobleemide lahendamine ja tuumaenergia kasutamine on pikemat aega olnud ülemaailmse dilemma keskmes.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt