Veepuhastusseadmed töötavad, aga mis saab edasi?

Eestis peame täiesti loomulikuks, et kraanist voolab puhas joogivesi ja loodusesse jõudev heitvesi on keskkonnale ohutu. Kuidas aga muuta  reoveepuhastites ja veekäitlusseadmetes toimuvad protsessid võimalikult efektiivseks? „Oleme varasematel aastatel teinud Euroopa Liidu raha eest suure osa joogivee- ja reoveepuhasteid korda ja investeerinud väga palju just infrastruktuuri ning  kapitali. Seoses kliimaprobleemidega on kerkinud päevakorda küsimus, kuidas neid protsesse võimalikult efektiivselt läbi viia,” räägib Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) keskkonnatehnoloogia professor Erki Lember. Näiteks kasutatakse joogivee puhastusprotsessis suuri energiamahukaid pumpasid, mistõttu tuleks valida need võimalikud efektiivsed. „Eriti oluline on see küsimus reoveepuhastuses, kus suur osa protsessist on bioloogiline puhastus, mis aga eeldab, et puhastusprotsessi on vaja õhku suunata,” jutustab ta. „Võib öelda, et ca 60 protsenti kogu reoveepuhastuse energiakulust on aereerimine. Nüüd ongi küsimus, […]
Edasi lugemiseks palun logi sisse või telli ajakiri siin.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt