Tartu veevärk ehk Wasserwerk Dorpat muutuste tuules

Toomas Kapp oli vaid 25-aastane insener, kui saabus otse Eesti Maaülikoolist (EMÜ) tööle suurte muutuste lävel olnud Tartu Veevärki. Täna, veerandsada aastat hiljem, naudib ta ikka veel firma uusi arenguetappe. „Tulin tööle Tartu Veevärki 1994. aastal. Siis oli just reoveepuhasti ehitus seiskunud ja Tartu otsis lahendusi puhasti lõpuniehitamiseks,“ jutustab juhataja Toomas Kapp. „Kõik reovesi, mis Tartus tekkis, läks läbi kolmekümne väljalasu otse Emajõkke. Reoveepuhasti ehitamine nõukogude ajal tehtud skeemi ja seadmetega valmis ei saanud.“ Aastal 1994 andsid selleks tagastamatut abi Šveitsi ja Eesti riik ning aastatel 1994–1998 ehitati lõpuks valmis ka reoveepuhastid. Joogiveega olid asjad samuti vanamoodi. Staadioni tänava veehaardest pumbati joogivesi siis teisele poole jõge Õpetajate tänava veetorni, ja kui „paagiserval istuva valvuri jalad märjaks said“, oli paak täis […]
Edasi lugemiseks palun logi sisse või telli ajakiri siin.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt