fbpx

VKG: rohkem andmeid tähendab paremaid otsuseid

(Foto: VKG)

Juba aastaid on kõlanud konverentsidel, intervjuudes ja ajakirjanduses laiemalt lubadused, et käimas on järgmine tööstusrevolutsioon, kus tootmisprotsesside andmed digitaliseeritakse ja ettevõtete efektiivsus viiakse seninägematutesse kõrgustesse. EAS-i andmetel on Eestis tegutsevatest tööstusettevõtetest oma tootmisprotsesside digitaliseerimisega (vähemalt 40% ulatuses) tegelenud siiski vaid neljandik ettevõtetest. Suurtööstuse Viru Keemia Grupi (VKG) näitel võib öelda, et kuigi digitaliseerimise protsess on pikaajaline, siis tasub see ennast igati ära.

VKG alustas süsteemset tootmise digitaliseerimist 2013. aastal, kui tehti IT-audit, mille käigus kaardistati kontsernis kasutusel olevad tarkvarad ja nende omavaheline ühilduvus. Seejärel koostati üheskoos unistuste plaan, millest osa on ka ellu viidud. Tänaseks on omavahel ühendatud väga erinevad andmebaasid tootmisnäitajatest personaliarvestuseni. Seeläbi on näiteks VKG Energias saavutatud ühtne süsteem, kus nähakse jooksvalt nii majandus- kui ka tööstusandmeid. See tähendab, et ka töötajad näevad oma töö tulemusi.

VKG tehnikadirektori Meelis Eldermanni sõnul on jõutud digitaliseerimise protsessiga umbes poole peale. Käimas on veel näiteks finantstarkvara uuendamine, aga eesmärk on sisuliselt tootmises jooksva omahinna arvestus. „Kui kõik andmed on integreeritud, siis saame selle andmepilve põhjal hakata tegema ratsionaalseid tootmis- ja juhtimisotsuseid, sealt edasi vormima automaatseid aruandeid. Aga tehnoloogiad ise arenevad kiiresti ja tegelikult teame täna IoT ehk internet of things võimalustest veel üsna vähe,“ kirjeldas ta.

Kui see kõik nii kasulik ja lihtne on, siis miks 75 protsenti Eesti tööstusettevõtteid digitaliseerimisega eriti kaugele pole jõudnud? Kõige olulisem on Eldermanni sõnul selle protsessi juures kompetents. „Minu asi on olnud ettevõttes seda protsessi juhtida, aga ideed on tulnud ikkagi eelkõige IT-osakonnast ja ettevõtetest. Asjad hakkavad liikuma siis, kui ettevõttes on tööl piisavalt motiveeritud ja võimekaid inimesi,“ lisas ta.

IT-arendused oma majas

VKG on otsustanud enamik IT-arendustest teha majas sees, mitte osta neid teenusena sisse. See võimaldab Eldermanni sõnul hoida oskusteave kontsernis. Kui energeetika valdkonnas ei tulene see ärisaladuse piirangutest, siis põlevkiviõli tootmise puhul on konkurentsis püsimiseks oluline hoida võimalikult palju infot n-ö majas.

VKG on otsustanud enamik IT-arendustest teha majas sees, mitte osta neid teenusena sisse (Foto: VKG)

Kui meeskond on olemas, siis tuleb ettevõttel sõnastada konkreetne äriline vajadus ja sellest lähtuvalt arendustega tööle hakata. „Palju räägitakse Tööstus 4.0-st ja andmepilvest, aga kui küsida, mida see ettevõtte jaoks sisuliselt tähendab, siis satuvad paljud hätta. Pakutakse välja üksikuid agiilseid lahendusi, aga IT ja automatiseerimise puhul peaks kõigepealt tegema endale selgeks suure pildi ja täpsed vajadused,“ selgitas ta.

 

 

Eldermanni sõnul on inimesed ettevõtetes hõivatud sageli väikeste parenduste tegemisega, sest see muudab nende elu ajutiselt mugavamaks. „Aga need ei lahenda tavaliselt tegelikku probleemi. IT-lahendused peavad olema seotud äriliste otsustega ehk siis meie kontsernis ei tehta ühtegi projekti ilma tasuvusarvutuseta,“ sõnas ta. VKG on võtnud eesmärgiks efektiivususe 10-protsendilise tõusu.

Digitaliseerimine annab ettevõttele parema ülevaate varadest, personalivajadusest, energia- ja finantskuludest, mis omakorda võimaldab täpsemalt hinnata, kust saab efektiivsust tõsta.

Näiteks on VKG-s käimas pilootprojekt, kus jälgitakse puurimismasina kasutust kaevanduses. „Küsimus on, kui palju on puurimismasin tegelikult hõivatud – kui palju ajast ta sõidab ühest kohast teise, kui palju on hoolduses, kui palju seisab, kui palju reaalselt puurib. Vastavalt neile andmetele saame teada, kui palju neid kalleid masinaid tegelikult vajame, kas saame midagi parandada logistikas jne,“ kirjeldas Eldermann.

Digitaalsete lahendusteta on tööaega raske täpselt jälgida, sest kaevandus on hajus, seal liiguvad korraga nii masinad kui ka inimesed ja territooriumi suurus on võrreldav Tartu linnaga.

Digitaalsete lahendusteta on tööaega raske täpselt jälgida, sest kaevandus on hajus, seal liiguvad korraga nii masinad kui ka inimesed (Foto: VKG)

Andmete kvaliteet on ülioluline

Mida kvaliteetsemad on andmed, seda paremini ja tulemuslikumalt on võimalik ettevõtetel pakkuda automatiseerimislahendusi, mis on ilmselt kõigis tööstustes tööjõupuuduse olukorras igapäevane protsess. Automatiseerimise tulemusena on võimalik parandada töötingimusi ja lihtsustada tööd seal, kus see on raske või tervistkahjustav. Näiteks ei pea VKG-s enam poolkoksi autodele laadimisel protsessi jälgima operaator, vaid seda saab teha autojuht oma kabiinist tahvelarvuti abil.

Automaatika töökindlus ja nende protsesside juhtimine tagab kõige optimaalsema tehaste töötamise aja, milles VKG on saavutanud suure edu. Nende tehased töötavad aastas 90 protsendi ulatuses ehk siis 320 päeva aastas, mis on taolise unikaalse tehnoloogia puhul väga oluline.

Eldermanni sõnul on VKG-s järgmine oluline samm muuta tõhusamaks oma igapäevaseid juhtimisprotsesse ja vähendada inimeste töökoormust.

 

 

Tark tööstur

Veebruari lõpus tunnustasid Eesti Inseneride Liit ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) „Targa töösturi“ auhinnaga Eesti innovaatilisemaid tööstusettevõtteid, kes on viimase aasta jooksul teinud investeeringuid tööstusrevolutsiooniga kaasaminekuks ning olnud digitaliseerimises ja automatiseerimises heaks eeskujuks. Suurettevõtete kategoorias pälvis auhinna VKG ja seda ennekõike tänu sellele, et viimase aastaga on ettevõte liidestanud omavahel mitmeid automaatseid süsteeme ja tõhustanud äriprotsesse.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt