fbpx

Veenmise kunst. Neuroturundus turu-uuringutes

Kas teadsid, et igal aastal tuleb turule üle 30 000(!) uue toote, millest 95% ei pälvi tarbijates piisavat huvi, et kaubaks minna. Nii ütleb murranguliste uuenduste teooria (disruptive innovation theory) looja, New York Timesi bestsellerite autor ja HBSi professor Clayton Christensen. Toidukaubast rääkides ei löö turul läbi 70-80% uutest toodedest, nagu väidab Toronto ülikooli professor Inez Blackburn. Miks see nii on? Kas turu-uuringutes eksiti siis? Teemat arendab Tiptop Insights OÜ juht Robin Gurney.

 

80% ettevõtetest, mille käive eelmisel aastal suurenes, olid mingil määral tegelenud neuroteaduse rakendamisega turunduses (vt joonis). 94% turundajaid on arvamusel, et neuroteadus kas täiendab (eelmise aasta GRITi aruande põhjal arvab nii 64%) või asendab (nii arvab 30%) olemasolevaid turundusmeetodeid. Miks siis endiselt nii paljud ettevõtted, sh Eestis, keelduvad neuroteadust põhjalikumalt uurimast selle kandi pealt?

Kliendikesksus ei ole lihtsalt tore ja hea suhtumine, vaid see on üha enam turunduse põhiline osa. Kombineerides neuroturunduse abil saadud teadmisi traditsioonilise turu-uuringu andmetega, saame kliendist täielikuma pildi. Neuroturundus, käitumisteadused ja kognitiivne psühholoogia aitavad mõista tema käitumise tagamaid.

  • Miks ta ühte või teist toodet ostab või ei osta?
  • Miks kampaania õnnestus või ebaõnnestus?
  • Miks see äpp või koduleht töötab või ei tööta?

Samas on traditsiooniliste turu-uuringumeetodite eelistajate vastuseis arusaadav. Nad on mures online-tööriistade pealetungi pärast ja võib-olla kardavad ka, et need hakkavad ehk inimesi asendama. SKIM Holdingu juht Dirk Huisman on kirjutanud: „Mõnede ekspertide hinnangul võib 10 aasta jooksul automatiseerida 90% praegustest turundusfirmade tüüpilistest tegevustest.“ Carl Benedict ja Michael M. Osborne Oxfordi ülikoolist aga märgivad, et transkribeerijate ja infokodeerijate töö kadumise tõenäosus on 99% ning intervjuude läbiviijate ja turu-uuringute analüütikutel on see näitaja vastavalt 94% ja 61%.

On loomulik, et traditsiooniliste tööde tegijad tahavad säilitada status quo’d. Traditsioonilise meedia pooldajad kartsid mäletatavasti ka interneti tulekut ja meediaagentuurid ei suutnud tõsiselt võtta internetireklaami – aga vaata, milline on praegu Facebooki või Google’i turuosa reklaamimüügis.

Oma osa tõrksas suhtumises neuroturundusse on neuroturundustööstusel endal. Suhteliselt vähe viiakse läbi tootejuhtide koolitusi, samuti ei näidata turu-uuringute puhul pahatihti tõendusmaterjali. Osaliselt on see nii seetõttu, et neuroturundusettevõtted ei soovi oma know-how’d konkurentidele näidata. Arusaadav. Kes siis ikka soovib oma eelispositsioonist loobuda!

Teiseks töötavad neuroturunduses paljuski teadlased, kes pole turundusinimesed ja pole seega osanud oma valdkonda kuigi hästi turundada. Nende põhitähelepanu on uuringute tegemisel ning veenmise kunsti võimaluste väljaselgitamisel.

Õnneks aga ajad muutuvad ja lõppude lõpuks tahavad kõik firmad teada, miks klient käitub nii, nagu ta käitub, ja eelise saavad need ettevõtted ja agentuurid, kes on nutikad kombineerima traditsioonilisel teel saadud turu-uuringute info neuroteaduse teadmistega.

Mina soovitaksin ettevõtetele, et nad valiksid välja inimese, kes tutvub põhjalikumalt neuroturunduse ja selle pakutud võimalustega. Halvemal juhul oskate siis arvestada, mis tulevikus saab, parimal juhul aga saate oma valdkonnas märkimisväärse eelise.

Tip 623

Ettevõtte neuroturunduslike oskuste ning ärikasvu vahel on selge seos.

Allikas: Green Book Blog

 

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt