fbpx

Pöördelised ajad turunduses

Turundajatel on käes eneseotsimise aeg. Kõikvõimalikke kanaleid on rohkem kui kunagi varem, nii et kõigiga tegeleda ei jõua keegi ning pole ka mõtet. Kuhu siis turundus praegu liigub? Teemat arendab Erik Samel.

„Kui vaadata Cannes’i loovusfestivali, kus aastaid tagasi niitis auhindu näiteks alkoholireklaam, siis sellised asjad on täiesti ära kadunud ning tundub, et maailm on muutunud tunduvalt vastutustundlikumaks,“ märgib Identity juht ja strateegia konsultant Ants Lusti.

Kuna turunduskanaleid on palju, on Milos OÜ tegevjuhi Brit Mesipuu sõnul äärmiselt oluline korralikult läbimõeldud strateegia. „Lihtsalt mõnes kanalis kohal olla kohaloleku pärast, sest „kõik teised ju on“, on niigi piiratud ressursside raiskamine,“ ütleb ta. „Tihe konkurents ja võimalusterohke meediamaastik lausa nõuab selgeid sõnumeid, läbimõeldud eesmärke ja kliendi tundmist.“

Eestis püüavad juhtivad agentuurid viimastel aastatel Lusti hinnangul mõjutada turundust strateegilisel tasandil ja see on ka teoks saamas: „Ehk et mitte minna ainult kommunikatsiooni muutma, parandama ja arendama, vaid küsida endalt, mis on turul olemasolevad või võimalikud potentsiaalsed vajadused ning kuidas neid võimalusi oma toote või teenuse kasuks keerata. Tuleb toode korda teha ja endalt küsida, mille poolest meie toode on parem kui konkurendi oma või mis väärtust see pakub. Selline lähenemine on väga oluline trend, mis ei puuduta vaid agentuure, vaid ka ettevõtteid. Eesmärk on ultimatiivselt parima võimaliku kliendikogemuse pakkumine, mitte lihtsalt asja ilusaks rääkimine.“

Turundus liigub üha strateegilisematesse rööbastesse ja on ettevõttes aina suurema tähelepanu all. „Me näeme oma agentuuris turundusjuhte haruharva, vaid räägime põhiliselt omanike, tippjuhtide ja valdkonnajuhtidega“ tõdeb Lusti. Suur trend on tema sõnul see, et eristuvust otsitakse toote ja teenuse tasandil, mitte lihtsalt kommunikatsioonis: „Seda toetab areng, mille on andnud tehnoloogiline revolutsioon. Tehnoloogia võimaldab praegu teha tootes või teenuses mingisuguseid muutusi palju kiiremini kui 10–20 aastat tagasi.“

 

Ants Lusti

Tehisintellekti ehk AI pealetung

Tihtilugu ei suhtle kliendiga enam inimene, vaid tehisintellekt. Kliendi kohta käivat infot tekib hästi palju, aga sellega ei osata veel suurt midagi peale hakata, nagu märgib Ants Lusti. „Appi võetakse automaatika ja analüütika. Edu saavutab see, kes suudab analüüsi meetodeid kasutades tarbija käitumist kirjeldava info välja lugeda, sellest mingisuguseid järeldusi teha ja sealt omakorda tema turunduskäitumist kujundada.“

„Tehisintellekti jõudmine turundusse on kindlasti üks asi, mida oleme turunduses hästi kaua oodanud ja millest on palju-palju räägitud,“ kinnitab Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits. „Probleem oli ju see, et kõik said aru, et midagi tuleb, aga keegi päris täpselt ei saanud aru, „mis loom tuleb“ või mida turundusinimestel oodata on; et mis selle AI mõte üldse on ja mida see turundajatele tegelikult kaasa toob.“

Anu-Mall Naaritsale sümpatiseerib see, et andmete põhjal suudetakse teha prognoose ja ennustusi, sünteesida midagi välja, näidata mingeid järgmisi samme: „Ma arvan, et tegelikult see on koht, kus me hakkame igapäevases elus väärtust nägema ja saame kliente aidata. Näiteks prognoosida tema müüki, klientide lahkumist või siis näidata talle muud infot, mis talle mingil hetkel oluline on.“ See trend hakkab kohale jõudma – järjest rohkemates ettevõtetes arendatakse AI abil saadud info analüüsimise oskust.

Turundustehnoloogia kasvab kogu maailmas hüppeliselt. AI on Naaritsa sõnul turundustehnoloogiast ja -tarkvarast tavaliselt vaid üks osa: „Turundustarkvara aitab jälgida, kes ja kus on kliendid; mida nad teevad; mis kanalist need sinu juurde tulevad; mis on nende otsustushetk – seega aitab infot koguda ja turundajal tööd juhtida. Enamik ettevõtteid hakkab aru saama, et lihtsalt Facebookis postituste tegemine ei ole turundus.“

Anu-Mall Naarits

SEO ehk otsingumootoritele optimeerimine

Enam ei saa kuidagi alahinnata SEO (search engine optimization) ehk Google’i otsimootori sõbraliku kodulehe ja selle sisu tähtsust. Brit Mesipuu sõnul näeb ta kasvõi enda pealt, et  selliseid töid tellitakse üha enam. Põhjuseks kindlasti asjaolu, et sotsiaalmeediakanalid muudavad oma algoritme tihti ja ettevõttele ebasoodsas suunas. „Oma kodulehel saad mängida aga enda seatud reeglite järgi,“ tõdeb Mesipuu.

 

Sisuturundus

Mesipuu hinnangul on sisuturundus tõusev trend: „Pean siin all silmas kasuliku ja hariva sisu loomist, mitte sisuturundust meie suurte uudiste portaalide näol, kus endiselt on valdavalt selle sõna all märgitud ettevõtete enda lausreklaami täis kirjutised. Sisuturundus on strateegilise turunduse liik, mis keskendub väärtusliku, asjakohase ja järjekindla sisu loomisele ja levitamisele. Eesmärgiks on silma paista konkreetselt määratletud sihtrühma seas ja lõppkokkuvõttes juhtida nad tegema ettevõttele kasumlikke tegevusi.“

Sisuturunduse tüüpilisemad väljundid on blogid, podcast’id ja automatiseeritud e-kirjad. Mesipuu sõnul on sisuturunduse juures hea asi ka see, et hästi optimeeritud ja asjakohased artiklid ning blogipostitused kestavad aastaid.

Siin on mitu aspekti, millele tuleb tähelepanu pöörata, märgib Anu-Mall Naarits: „Üks pool on ennustamise võimekuse kasvatamine tänu AI-le. Teine pool on see, et me saame rohkem mõõta või jälgida. Kui varem oli inimese ostuteekond hästi lihtne: ta tuli kaubanduskeskuse uksest sisse, astus poe uksest sisse, tegi valiku, maksis. Nüüd on ta enne, kui ta keskuse uksest sisse tuleb, tõenäoliselt kogu uurimistöö ära teinud. Ta on näinud mingeid asju, mis talle meeldivad, või mingeid asju, mida sõbrad kiidavad või seisab ta poes riiuli juures ja saadab sõpradele pildi, küsides, et „mis te arvate, kas ma võiks selle osta“.“

Kui varem oli turundajatel ligikaudu kümme kohta, kus nad kliendiga kokku puutusid, siis tänaseks võib selliseid kokkupuutepunkte Naaritsa sõnul olla sadu. Klient nägi Facebookis midagi, teda aeti remarketingiga kuskil taga, ta uuris tagasisidet sõprade käest jne. „Areaal, kus ta turundajaga kokku puutub, on muutunud nii suureks, et seda on hästi keeruline juhtida,“ tõdeb Naarits. Siin tulekski tema sõnul võtta appi analüütika, et täpsemalt ära tabada neid hetki, millal peaks kliendile vajaliku sisuturunduse tüki ette söötma, et ta reageeriks.

Brit Mesipuu

 

Facebook on endiselt number 1

Kui mõelda sotsiaalmeedia keskkondadele, siis peamiseks kanaliks on Mesipuu arvates ka sel aastal Facebook: „Selles keskkonnas on lihtsam leida endale jälgijaid, eriti alustavatel ettevõtetel. Instagram nõuab veidi rohkem planeerimist. Kui Facebookis võid jagamiste ja laikimiste kaudu juhuslikult n-ö võõraste seinale jõuda, siis Instagramis on peaaegu ainsaks mooduseks strateegiline lähenemine #hashtage kasutades.“ Mesipuu soovitab rohkem panustada YouTube’i – eestikeelset sisu on seal lihtsalt nii vähe, et hästi läbimõeldud kanaliga võiks märgatavus olla täitsa hea.

Sotsiaalmeedia on info levikut väga suuresti muutnud. „Enne Facebooki tulekut räägiti positiivset kogemust edasi keskmiselt neljale sõbrale-tuttavale, info liikus oluliste ja aktiivsete võtmeisikute kaudu,“ räägib Lusti, „samas negatiivset kogemust jagati umbes poole rohkematele inimestele.“ Sotsiaalmeedia ja nutiseadmete levik ning omaksvõtt on neid numbreid kordi kasvatanud. Kõik kliendikogemusse puutuv võimendub sekunditega ja jõuab väga paljude inimesteni. „Selles mõttes on inimeste kätte antud tohutult võimas relv,“ tõdeb Lusti. „On tekkinud n-ö digitaalpärismaalased, kes on sündinud keskkonda, kus on iseenesestmõistetav, et sul on pidevalt mitu seadet paralleelselt ees.“

„Noorem põlvkond suudab ennast kiiresti ümber lülitada teemade vahel – nende tähelepanu ei ole järjepidev ja sügav, vaid osaline,“ märgib Lusti. „On hästi sümptomaatiline, et videod on muutunud palju lühemaks,“ täiendab Naarits. „Sõnum püütakse mõne sekundiga ära öelda, sest muidu jõuab kasutaja Facebookis juba edasi skrollida.“

Tänapäeva kliendi jaoks on Lusti sõnul kolm olulist märksõna lihtsus, kiirus ja mugavus: „Klienti võlub toote või teenuse lihtsus, ta tahab seda kiiresti kätte saada ja kohe kasutama hakata ning sellega ümber käimine peab olema mugav. Kui tal tekib mingi probleem, levib halb kliendikogemus mürinal. Vihased kliendid võivad sotsiaalmeediat kasutades hävitada kogu brändi, toote või teenuse hea maine. Kui jätta toode või teenus natukene ripakile ja arvata, et turundussõnumitega saab selle asja ära siluda, roosamanna vahtu lüüa, siis tegelikult lõigatakse seejuures näppu.“

„Tõenäoliselt näeme üha enam ka mõjuisikute kasutamist turunduses,“ arvab Mesipuu. „Ja nii neid nn „mõjutajaid“ kui ka neid, kes reaalselt suudavad seda teha. Küll aga loodaks, et siin saadakse üle mentaliteedist, et „anname tasuta toote, saame blogipostituse, jääme raha ootama“. Läbimõeldud plaan, pikaaegsem koostöö ja vastastikune aktiivne suhtlus võiks olla hoopis need märksõnad, mis seda aastat turunduses iseloomustavad.“

Mis tuleb pärast Facebooki? „Instagram kasvab hästi jõudsalt. Facebooki probleem on ka see, et noored sinna enam minna ei taha ja on kuskil mujal. „Tundub, et diferentseerumine hakkab tekkima suurte huvipõhiste platvormide kaupa,“ prognoosib Naarits.

 

Meediamaastik muutub meeletu kiirusega

Anu-Mall Naarits ütleb, et turunduse üks suuremaid mõjureid on lähiajal ka pidevalt muutuv ja ennast ning oma magus-kasumlikke punkte otsiv meedia, kus muutused toimuvad ülikiiresti ja radikaalselt ning nõuavad turundajatelt pidevalt uut otsustamist ja ümberotsustamist. Selles olukorras on tema sõnul järjest olulisem jätta kampaaniatesse ja plaanitud tegevustesse teatud puhvrid, mida jooksvalt ümber mängida, ning kasvatada tiimis kiire mõõtmise ja reageerimise suutlikkust, hoides samas pidevalt silmas tulemuslikkust.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt