fbpx

Olematu eelarvega turundus – vabatahtlikud kui suurim ressurss

YFU vabatahtlikud tervitavad Eestisse saabunud vahetusõpilasi.

MTÜ YFU Eesti ehk Youth For Understanding on edukas näide organisatsiooni turundamisest olematu eelarvega. Nende põhivaldkond on koolinoorte välisriiki õppima saatmine, kasutades väljatöötatud tugisüsteemi ja programmi. „Meie suurim turundusjõud on vabatahtlikud, kes on vahetusaastalt naasnud noored,” märkis ühingu turundusspetsialist Annely Emma Krell. Küsis Lennart Käämer.

 

Mis vanuses need noored on ja mis riikidesse te neid suunate?

Noored on vanuses 14–19. Meil on 42 sihtkohariiki, aga YFU rakukesed paiknevad enam kui 60 riigis üle maailma. Tohutult populaarsed on Jaapan ja Lõuna-Korea – K-Popi tõttu. Ka USA on atraktiivne meie noortele. Samuti võetakse õpilasi vastu mujalt – aastas maksimaalselt 40 noort, mis on meie suurust arvestades hea näitaja.

 

Mis meie koolinoori maailma teises otsas ees ootab?

Sihtriigis elavad noored vahetusperedes, kes selle eest tasu ei saa. Nad õpivad tavapäraseid aineid kohalikus keeles kohalikus koolis. Õpitakse üks aasta või semester, aga soovi korral võib minna ka kogu suveks. See võib tunduda keeruline, eriti keele tõttu, ent eesmärk ongi see, et kultuuriruum rulluks noore inimese jaoks lahti autentselt. Seetõttu oleme rahvusvahelisi koole vältinud.

 

YFU Eesti vabatahtlikud noortemessil Saaremaal.

See võib ühele 14-aastasele inimesele päris tõsine väljakutse olla. Kuidas ta uues keskkonnas hakkama saab, kasvõi keele mõttes?

Hapras eas noor inimene saab võimaluse kogeda hoopis teistsuguseid olukordi ja emotsioone. Näiteks kui pead Uruguays otsima, mis bussile minna, või mõtlema, kuidas koolis hakkama saada hispaania keeles.

Samuti on vahetusaasta üks eesmärke keeleõpe kohapeal. Alguses on kahtlemata raske ning paljud käivadki aasta lõpuni sõnaraamat käes ringi. Julgen aga öelda, et jõuludeks on neil baasoskus olemas ja nad loevad jõuluvanale luuletust juba kohalikus keeles.

 

Kuidas YFU eelarve tekib?

Oleme MTÜ ja kogu käive, mis meilt läbi käib, on suunatud programmi läbiviimisesse, kontori ülalpidamisele ja administratiivkuludeks, vabatahtlikkonna arendamiseks. Lisaks programmitasudele taotleme haridus- ja teadusministeeriumist noorteühingu aastatoetust ja kirjutame muid väiksemaid projekte.

Oleme koostöös partneritega iga aasta välja pannud ligi 15 stipendiumit, mis aitab osaliselt tasuda programmitasu. Lisaks oleme välja töötanud omanäolise koolitusprogrammi, mis aitab noortel oma oskustele otsa vaadata ning õpetab, kuidas neid enda kasuks tööle panna. Näiteks korraldavad paljud noored kohalikul tasandil heategevusüritusi või lähevad suvetööle, teised teevad käsitööd või leiavad endale toetajaid – kõik see kombineeritult ongi üks haruldane elukool, mis õpetab, kuidas oma unistusi täita.

 

Kaks YFU vabatahtlikku viivad läbi töötuba.

Kuidas te õige sihtgrupini jõuate?

Ükskõik milline alustav ettevõte peab aru saama, kes on ta sihtgrupp. Sellest sõltuvad järgnevad sammud: kas minna välja tänavatele, koolidesse, raadiosse, meediasse.

Teiseks tuleb välja mõelda, kuidas oma lugu rääkida ja mis sind teistest teenusepakkujatest eristab. Sealt kooruvad välja su tugevused. Kui võtad fookusesse kindla sihtgrupi ja orienteerid oma sõnumid neile, siis leiad ka kliendid.

Noorte kõrval on teiseks sihtgrupiks vahetuspered, kellega Eesti poolelt tegelen mina. Nad ei saa vahetuspereks olemise eest tasu, seega peame rõhuma elamuslikule poolele ja muudele hüvedele, mida vahetuspere või nende lapsed sellest kogemusest võidavad. Näiteks on paljud välispered avastanud endas omamoodi patriootlikkuse, kui saavad võimaluse oma kultuuri kaugelt tulnud lastele tutvustada.

Viimastel aastatel on meil käima läinud töötoad. Koolikeskkond peab toetama üldinimlike ja ühiskondlike väärtuste edasiandmist, et noortest kujuneksid avardunud silmaringiga dialoogivõimelised ühiskonnaliikmed. Eeldab ju ka riiklik õppekava õpilaste kultuuri-ja väärtuspädevuse ning sotsiaalse- ja kodanikupädevuse kujundamist. Kuidas seda ühe koolitunni raames teha? Üks võimalus ongi YFU töötoad, mis annavad osalejatele aimu, milline on ühiskond ja maailma meie ümber ning kuidas olla avatud, et märgata selle rikkusi.

 

Te turundate ennast seega nii noortele kui ka nende vanematele. Kas teie lähenemine on siin erinev?

Rääkides noortest, mõtlen ma nn lumehelbekeste põlvkonda, kes elab tohutu infomüra keskel. Teine sihtgrupp on jah vahetuspered. Noored veedavad suure osa ajast sotsiaalmeedias: Facebook, Youtube, Instagram. Nad teevad valikuid suuresti selle põhjal, kuidas sa panustad ühiskonda; kui eetiline su tegevus on jne. Kõik meie sõnumid peavad toetama selliseid eesmärke. Näiteks kui käin raadios rääkimas, pean hoolitsema selle eest, et mu loos tuleks välja kõik need väärtushoiakud.

Lapsevanematega on lugu teistmoodi keeruline. Eesti inimene on küllaltki kinnine, skeptiline ja ei võta vedu. Meie tegevus ja käitumine peavad usaldust tekitama.

 

Annely Emma Krell (keskel) koos kahe vabatahtlikuga.

Tooge palun mõni näide, kuidas te inimesteni olete jõudnud?

See on igal aastal hästi erinev. Kui alustasin, siis kasutasin palju mitmesuguseid messe. Nüüdseks on need aga populaarsuse kaotanud ja lapsevanemad on liikunud sotsiaalmeediasse, tarbides eri meediaplatvorme. Praegusel ajal on hästi populaarsed podcast’id – inimestele meeldib kuulata huvipakkuvate teemade kohta selle ala ekspertide käest.

Kui rääkida tuntud Eesti ettevõtjatega, siis sageli nad eraldi turundust ei teegi – nende turundus on hea sõna, mida edasi jagatakse.

Olen ise avastanud, et väga konkreetse sihtimisega sotsiaalmeedias on võimalik saavutada paremaid tulemusi, kui üritades jõuda kõikide Eesti noorteni.

Noori kõnetades tuleb kindlasti panustada kvaliteetsesse kodulehte ja Facebooki lehte. Samas peavad need olema ülesehituselt lihtsad – neid peab olema mugav vaadata mobiiltelefonis. Esimene kriteerium ongi see, et adekvaatne info oleks lihtsasti leitav. Kui alustad veebikeskkonnas, kus on tohutu konkurents, siis tuleb hoolitseda selle eest, et paistaksid otsimootorites silma.

Kuna me oleme haridusorganisatsioon, siis peame olema nähtaval ka haridusministeeriumi kodulehel, samuti Innove ja Rajaleidja lehel.

 

Kuidas oma Facebooki lehele rohkem meeldimisi ja järgijaid saada?

Kvaliteetse sisu loomiseks pead sa rääkima lugu, mis on seotud sinu endaga, olgu see siis tavaline pilt Brasiilia vihmametsast või video, mis räägib keeleõpperaskustest. Digiturundus eeldab, et teaksid, kus su sihtgrupp asub ja millises vanusevahemikus nad on. Siin tulevadki mängu Facebook Manager ja Pixel.

Uute järgijate jaoks tuleb luua atraktiivseid kampaaniaid. Facebooki algoritmid muutuvad aastas sageli, aga väga suured muutused toimusid üle-eelmise aasta lõpus. Vaatajateni orgaaniliselt jõudev sisu kahanes… Ilma eelarveta, olgu see kasvõi väike, pole midagi teha, muidu ei pruugi lihtsalt sisu soovitud sihtgrupini jõuda.

Veebipoe puhul näiteks sihi neid kliente, kes on kauba lisanud ostukorvi, kuid pole veel ostu sooritanud. Nendest moodustub omaette sihtgrupp.

Kontaktide kogumisel pea meeles, et see peab olema kooskõlas andmekaitseseadusega. Sa pead ütlema, milleks kontakte küsid; kes andmeid käitlevad ning kuidas neid hoiustatakse.

Aga suurim jõud YFUs on meie vabatahtlikud, kes on vahetusaastalt naasnud noored ise.

 

Mida vabatahtlikud täpsemalt teevad?

Nad löövad kaasa töötubade, noortemesside, infotundide ja ka suurürituste korraldamisel. Samuti räägivad oma vahetusaasta lugusid ja emotsioone – kogemuste vahetu edasiandmine toob alati uusi huvilisi. Selleks et kasvatada vabatahtlike motivatsiooni, tegeleme järjepidevalt nende koolitamisega.

 

Mida noored ja meie ühiskond laiemalt sellest võidavad?

Kui korraldame nelja nädala jooksul 150 töötuba ja üks meie noor julgeb esineda 50–60 teise noore inimese ees ning suudab viia läbi töötube, organiseerida 80 inimesele üritusi, siis see ise tõestab vahetusaastast saadud kogemuse väärtust. Need noored on enesekindlad ja avara silmaringiga. Ja tänu välismaal veedetud aastatele hindab noor ka kodumaad rohkem.

Väliskogemus annab neile ka palju parema positsiooni hiljem tööturul. Kujutlegem, et tööandjal on valida kolme kandidaadi seast: üks harilik gümnaasiumilõpetaja, üks 25-aastane noor, kes on pidanud mitut lühiajalist ametit, ja vahetusaasta kogemusega noor. Viimane on oma programmitasu kokku kogumiseks käinud suvetööl, korraldanud heategevusüritusi, saanud hakkama võõras keele- ja kultuurikeskkonnas ja omandanud uue võõrkeele ning panustanud organisatsiooni vabatahtlikuna. Ta on juba 18-aastaselt sedavõrd küps, et saab hakkama ülesannetega, mida koolipingis pole võimalik õppida.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt