Arno Kütt peab ennast mängiva treeneri tüüpi liidriks, eelkõige meeldib talle tegeleda protsesside arendamisega. Küsis Erik Samel.
Mis on praegu Cleveroni prioriteedid?
Kaks aastat tagasi oli meil tööl 40 inimest, nüüd on 200. Kui müüginumbritest rääkida, siis 2016 oli see 3 miljonit eurot, 2017. aastal 11 miljonit ning eelmisel aastal 47 miljonit eurot ja kasv jätkub tänavu samas tempos. Tegelemegi eelkõige sellega, kuidas seda kasvu juhtida: kuidas tootmismahuga hakkama saada (struktuur ju kogu aeg muutub); kuidas koostööpartnerid sellega hakkama saavad, kuidas mahu kasvades kvaliteeti ikka kõrgel tasemel hoida jne. Seni oleme sellega toime tulnud.
Kas siin on abiks mõned kindlad juhtimispõhimõtted või piisab talupojatarkusest?
Sellise suure tootmismahu juures jääb talupojatarkusest natuke väheks. Kõik rutiinsed tegevused, süsteemid, protsessid ja juhtimine peavad paigas olema. Pakirobot koosneb 6000 detailist ja kui üks vidin on puudu, siis kaup välja ei lähe.
Liider peaks olema nagu mängiv treener, mitte selline mänedžer, kes istub kabinetis, jagab käske ja ootab siis majandustulemusi. Kindlasti ei poolda ma sellist püramiidihierarhiat, mida olen kohanud näiteks Hiina ja Vene firmades, kus liinitöötaja tohib suhelda ainult oma otsese juhiga. Minul võib igaüks nööbist kinni võtta, kui tal on mingi mõte, kuidas asju teisiti teha.
Minu arvates on juhtimise poole pealt kõige raskem töö Inglismaa jalgpalliklubide treeneritel. Neil on 11 ülimalt kõrge egoga ja tihti mitte eriti kõrge IQ-ga multimiljonäri, kes tuleb kõik koos mängima panna. See on suur väljakutse ja nõuab väga head juhtimisoskust.
Mina pigem vaatan seda, mis on ees aasta, kolme või kümne pärast. Minu põhihuvi on eelkõige arenduse liivakast. Mind huvitab, kuidas teha inimestele protsesse mugavamaks ja kiiremaks. Kas inimene peaks ise paki järele minema või tuuakse see talle koju kas siis maad mööda, ratastel või õhu kaudu. Mängimegi siis arendusosakonnas kõikide selliste teemadega.
Millised muudatused e-pakiäri ees ootavad?
Üks meie põhimõte on see, et Cleveron ei ennusta, vaid loob tulevikku. Teine põhimõte on see, et toodete arendamisel me lähtume eelkõige klientide unistustest. Me paneme ennast lõpptarbija asemele ja mõtleme, kuidas temal oleks kõige mugavam ja lihtsam e-ostu kätte saada. Sellest tulenevad meie tooted, millest mõned hakkavad tööle, mõned ei hakka.
Kui eelmise kümnendiga tulid pakiautomaadid kaubanduskeskustesse, siis järgmise kümne aastaga lähevad need inimese koju. Pakiautomaatide kasutamises ühe inimese kohta on eestlased maailmas kindlalt esikohal. Emori uuringu kohaselt eelistab üle 80% eestlasi saada pakke automaadi kaudu. Inimestelt küsiti ka, kas nad soovivad pakiautomaate töökoha, kaubanduskeskuse või kodu lähedusse, ning üle 80% tahtis, et need oleks kodule võimalikult lähedal. Pakiautomaatide paigutamist kodu lähistele mõjutab ka toidukaupade üha sagenev tellimine internetist. See on järgmine buum, mis on juba tulekul ja millesse ka meie panustame.
See Emori küsitlus hõlmas vaid praegu kasutusel olevaid võimalusi. Kui me võtaks vaid need aluseks, siis me hakkaks kedagi kopeerima. Meie aga püüame mõelda, milline võiks olla parim lahendus. Paneme ennast olukorda, kuidas me ise tahaks pakki saada, ja siis jõuamegi variandini, et see tuuakse kohale näiteks õhu kaudu.
Kuidas kodupakiautomaatide projekt edeneb?
Kodupakiautomaate on meil Eestis 100 kandis juba piloodis, sel aastal tuleb neid veel 500 ringis juurde. Lisaks tavakaubale saab neisse ka toidukaupu tellida. Lisame veel võimaluse, et kui paki toob kuller, kes ei ole meie süsteemiga liitunud, siis pakiautomaadi omanik saab kapi telefoni teel lahti teha.
Tulekul on ka isesõitvad autod…
Plaani kohaselt hakkab meie isesõitev auto järgmisel aastal pakke vedama. Kui räägitakse isejuhtivatest autodest, olgu see siis Tesla või Uberi auto, siis eeldatakse, et autos on alati inimene. Kui näiteks autos on kaks inimest ja tänaval samuti kaks, siis tekib ohuolukorras dilemma, keda isejuhtiv auto eelistab, kas neid, kes on autos, või neid, kes on tänaval. Aga kui autos on ainult pakid, siis on selge, et auto eelistab tänaval olevaid inimesi. Pakkidega auto võib sõita ka aeglasemalt, öösel näiteks 40 km/h. Elektriauto viib öösel pakid hääletult inimestele koju, nii et hommikul on need kodupakiautomaadis.
Millised on Starshipi ja teie sõiduki peamised erinevused?
Põhierinevusi on kolm. Esiteks hakkavad meie autod sõitma sõiduteedel, kus niikuinii reguleeritakse ära see, milliste reeglite põhjal iseliikuvad autod sõidavad. Teiseks peaks sinna mahtuma vähemalt kümne inimese kaup, et saaks koostada normaalse logistilise ringi. Kolmandaks kõige olulisem: inimene ei pea olema kodus, kui kaup tuleb. Auto peab suutma ise, näiteks oma käpaga panna pakid kodupakiautomaati.
Juttu on olnud ka pakke vedavatest droonidest.
Droonid on meil arenduses, praegu testime tehnilisi lahendusi ja tegeleme patenteerimisega.
Kuidas te oma arengusuundi tähtsuse järjekorda panete?
Põhirõhk on meil praegu nende toodete arendamisel, millele on juba turul nõudlus olemas ja mis saavad hakata kohe raha sisse tooma, näiteks kodupakiautomaadi järgmised mudelid. Droonide ja isesõitvate autode eelarve on väiksem ja seal on hästi palju lahtisi otsi, sest ega keegi ei tea, kuidas see täpselt toimima hakkab. Aga kui mingil hetkel näiteks lubatakse hakata droonidega pakke vedama ja kui me siis alles hakkaksime selle peale mõtlema, siis jääksime väga ajast maha. Tahame olla sellises seisus, et kui on seadusandlus paigas, siis meil on ka tehnoloogia olemas ja me saame hakata teenust pakkuma.
Samas tuleb arvestada, et erinevad arendused peavad omavahel sobima. Me arendame juba selliseid pakiautomaate, mida saab tulevikus täita robotkäega isesõitev auto, mitte ainult inimene.
Millistes välisriikides peamiselt tegutsete?
Kõige suurem turg on meil praegu ilmselgelt Ameerika Ühendriigid ja kõige suurem klient on Walmart. Praeguseks ajaks on meie pakirobotid ligi tuhandes Walmarti supermarketis. On öeldud, et need poed on kodupoeks enam kui 40%-le Ameerika inimestest ehk umbkaudu 130 miljonile. Praegu paigaldatakse iga päev uus pakirobot nelja-viite Walmarti poodi. Potentsiaal on veel väga suur: USA-s umbes 38 000 supermarketit ning 30 000 ülikoolilinnakut, kuhu need robotid võiks panna.
Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et teile meeldib teatud aja tagant uue valdkonnaga tegelema hakata. On see teadlik valik või on nii lihtsalt juhtunud?
Mitte kunagi ei ole olnud sellist asja, et „nii, nüüd on igav – mõtleks, mida edasi teha… teeks roboteid“. Alati on tulnud ette lahendamist vajavad probleemid. Näiteks mööblit oli raske müüa ja me viisime müügi internetti. Siis oli vaja logistikat paremaks saada, et diivanit kliendile tuppa viia, ja me lõime oma logistikaosakonna. Siis oli vaja väikseid pakke paremini kohale toimetada ja nii jõudsime SmartPOSTi ning pakiautomaatideni. Pakiautomaate oli vaja efektiivsemaks teha ja jõudsime robotiteni.
Aga on ju inimesi, kes tegelevad praegu mööbliäriga. Teie jaoks on see minevik.
See on jah iseloomus kinni. Mulle on sisimas põhimõtteliselt vastumeelt tegeleda sellega, mis on juba maailmas ära tehtud. Mõtlen ikka, mida me saame teha veel paremaks, et tulla veel parema asjaga välja. Kui sa teed uut toodet, siis sa saad ise ka hinda küsida. Kui teed robotit ja sinu toode on ainuke, siis sa saad esialgu küsida kallimat hinda, enne kui konkurendid hakkavad järele tulema.
Kui palju te ise uusi asju arendades käe mullaseks teete?
Ma olen ikka väga kättpidi sees. Ma ei ole pärast keskkooli rohkem midagi õppinud, aga ma ise pean ennast ikkagi pigem inseneriks. Uute toodete puhul tean tihti üsna detailselt nii mehaanika kui ka tarkvara poolt. Muidugi mitte koodi tasemel, aga seda, mida tarkvara tegema peab.
Mõni inimene käib tööl ja ostab saadud raha eest drooni ja siis nädalavahetusel mängib sellega. Mina mängin drooniga ja saan selle eest veel tasu ka. Ma saan tegeleda sellega, mis mulle meeldib ja mis on ka kellelegi teisele kasulik.
Delegeerimisena ma näen seda, et sa ise tead enam-vähem, kuidas mõnda asja teha tuleks, aga kuna sa tegeled teiste asjadega, siis lased seda teha kellelgi teisel. Sa saad aru, mida sa lased kellelgi teisel teha, ja tajud, mis suunas asi läheb.
Kui palju aega teil läheb igapäevaprotsessidele ja palju ettepoole vaatamisele?
Ma arvan, et olemasolevad protsessid võtavad alla kolmandiku minu ajast, teine kolmandik läheb kohe tootmisse tulevate seadmete peale ning viimane kolmandik kõige pikaajalisemate teemade peale, mis on muidugi kõige huvitavamad.
Kui palju te koosolekuid peate?
Arenduses ei saa olla niimoodi, et meil on mingi mõte, aga arutusele tuleb see kahe nädala pärast. Siis ei jõua mitte kuhugi. Kui on mõte, siis tuleb see kohe ära arutada. On juhtunud ka nii, et poole aasta töö tuleb uute asjaolude tõttu lihtsalt ühe hetkega minema visata.
Kes selliseid otsuseid teeb?
Peame ikka konsensuslikult olema veendunud, et senine tegevus ei vii kuskile. Näiteks arendasime poolteist aastat ühte robotit ja sellele kulus üle miljoni euro, aga kui ühel hetkel oli selge, et nii enam jätkata ei saa, siis tuli teha otsus, et alustame uuesti.
Kuidas te häid töötajaid hoiate?
Me nõuame palju, aga pakume ka. Kui inimesed tulevad tööle, siis see on nagu jalgpallis: kui oled ründes, pead väravaid lööma, ja kui tulemust ei ole, siis vahetatakse sind järgmisel hooajal välja. Mida meil pakkuda on? Palk on üks asi. Lõuna on kõigile tasuta, hommikul saab menüü telefonis ära valida. Iga kuu toetame sporditegemist 40 euroga. Mittesuitsetajad saavad iga kuu 40 eurot tervisetoetust. Lisaks tavapuhkusele saavad töötajad ühe lisanädala puhkust kevadel ja ühe sügisel. Iga viie aasta tagant saab võtta kolm kuud täiendavat palgalist puhkust. Kus võimalik, on lubatud paindlik tööaeg ja kaugtöö.
Kas tootmist on plaanis Eestit välja viia?
Keevitamis-, puurimis- ja muid selliseid töid me ise ei tee. Meie osa on inseneritöö pluss koostamine, partnerite kaudu tagame ka hoolduse. Praeguse tootmishoone kõrval Viljandis oleme ostnud 35 000 m2 suuruse krundi, nii et laieneda saame me siin ka. Koostamistööd võivad küll mingi hetk minna turule lähemale. Praegu ei ole need kogused veel nii suured, et koostamistehas USA-sse teha, aga mingil hetkel ei ole see üldse välistatud.
Üks meie põhimõte on see, et tooted, mida me müüme, on alati Cleveroni kaubamärgiga. Me ei kopeeri tooteid ja ei tee allhanketöid. Kui see teisele osapoolele ei sobi, siis jääb kaup lihtsalt katki. Nii juhtus näiteks Amazoniga. Muidu võib juhtuda, et meie arendame toote välja ja siis keegi ostab õigused ära ning viib tootmise Hiinasse.
Kas Cleveron Hiinast midagi ei osta?
Ostame Eestist, aga ka Hiinast, Taiwanist, Euroopa riikidest. Hiinaga on meil otsad veel lahti. Meil on vaja saavutada olukord, et tühistataks need patendid, mida hiinlased on meie toote peale võtnud.
Kas äri tegemine Eestis erineb kuidagi võrreldes teiste riikidega?
Kuna meil vahetus ju riigikord, mis oli väga suur muutus, siis eestlased ei karda muutusi. Vaadake, kui ruttu võtsid näiteks eestlased omaks pakiautomaadid – lääneriikides käib see palju aeglasemalt. Ameerikast saadetakse meile seniajani rahatšekke ja firmad liigutavad seal omavahel suuri summasid ka tänapäeval tšekiraamatu tšekkidega. Seetõttu ongi Eestis kõige parem pilootprojekte teha. Ma ei saa aru, miks mõned firmad lähevad oma toodet Silicon Valleysse või Londonisse testima. Eestis on palju parem testida, siin on odav eksida.
See, et peakontor asub väikelinnas, pole Cleveroni eripära. Sama on teinud ka kaks meie peamist klienti. Walmarti peakontor asub Bentonville’is, mis on vaid veidi suurem kui Viljandi. Zara emafirma paikneb väikelinnas, kus on 30 000 elanikku.
Kuidas te puhkate?
Mul ei ole sellist jaotust, et on tööaeg ja eraaeg – ettevõtlus on minu elustiil. Mulle meeldib jalgrattasõit, meeldib lennata (olen erapiloot). Aga kui mingi töömõte tuleb, siis tegelen sellega võimalikult kiiresti.
E-kirjad liiguvad meie ettevõttes ka öösel. Mõnikord saan kolleegilt kell kaks öösel e-kirja ja vahel saadan ise kell kaks öösel kirja ja saan kohe ka vastuse. Suhtleme ju nii Aasia kui ka Põhja-Ameerika riikidega ja mitmes ametis peab arvestama sealse tööajaga.
Mulle endale ei meeldi lennukiga töösõite teha. Ma pigem ei kohtu klientidega, vaid olen siin koos tiimiga, kes loob tooteid. Aastavahetuse ajal olen tavaliselt välisreisil ja siis ma võtan peas kõik tööasjad kokku: mis sel aastal tehtud sai ja mis ma tahan järgmisel aastal ära teha nii töö- kui ka eraelus. Aga jah, kuna tegemist on elustiiliga, siis ega ma väga suurt vahet neil ei tee.
Arno Kütt
Viljandi 5. keskkool (Paalalinna gümnaasium)
Esimesed katsetused ettevõtlusega olid 1990. aastate alguses, kui rajas vanasse talumajja pildiraamide töökoja.
1992. aastal asutas koos kahe sõbraga mööblitootmisettevõtte Eerung.
2000. aastal avas internetimööblipoe ON24.
2004. aastal alustas ON24 tegevust ka Soomes, samal aastal liitus ettevõttega ka Peep Kuld, üks Cleveroni asutajatest.
2006. aastal kasvas ON24 logistikaosakonnast välja SmartPOST.
2008. pandi Eestis püsti esimene pakiautomaat.
2010. müüdi pakiautomaatide võrgustik koos kaubamärgiga SmartPOST Soome Postile.
Ettevõte tegutses edasi Cleveroni nime all ja keskendus viimase miili tehnoloogia loomisele.
2017. aastal nimetas EY Estonia Cleveroni ning ON24 asutajad Arno Küti ja Peep Kulla Eesti aasta ettevõtjateks.
2018. aastal nimetati Cleveron aasta ettevõtteks. Lisaks pälvis ta aasta disaini rakendaja ja aasta uuendaja tiitli.
2019. aasta veebruaris sai Arno Kütt president Kersti Kaljulaidilt ettevõtluse edendamise eest Valgetähe IV klassi risti.
Abielus, abikaasa Tiina, poeg Arti.
Cleveron
- Töötajaid 2019. aasta alguses umbkaudu 200 (2017. a lõpus 89)
- Käive:
| 2016 | 3 257 792 |
| 2017 | 11 222 095 |
| 2018 | 47 mln |
- Tooted: kodupakiautomaat Cleveron 201, praegu Eesti turul piloteeritav erakasutusse mõeldud pakiautomaat, mis võtab vastu posti, pakid ja e-poest tellitud toidukaubad nii, et tellija ei pea kodus kullerit ootama.
Pakiautomaadid Cleveron 301 ja Cleveron 302
Cleveron 302 on eestlastele tuttav sinine Itella pakiautomaat pakkide saatmiseks ja kättesaamiseks. Väiksem, Cleveron 301, on juba kasutusel ka kortermajades ning kontorihoonetes ühiste nutipostkastide/pakiautomaatidena.
Pakirobotid Cleveron 401 ja Cleveron 402
Robootilised pakiterminalid suuremate pakimahtude haldamiseks. Robootilised lahendused kasutavad efektiivselt poepinda, hoiustades väikesel alal suure koguse pakke (401 mahutab kuni 500 ja 402 kuni 3600 pakki).
Cleveroni klientidel on Põhja-Ameerikas ja Euroopas rohkem kui 2000 pakiterminali (automaadid + robootilised lahendused), mille abil liigub kuus enam kui miljon pakki.
Kommentaarid on suletud