Noored vajavad inspiratsiooni

Kuidas inspireerida noori, kes tahaksid saada ettevõtjaks ja juhiks. Kuidas öelda neile, et kõigist ei peagi saama ettevõtja või tippjuht, vaid ennast saab arendada ja teostada kellegi teise heaks töötades ning tiimitööd tehes? Tallinnas toimunud JA Alumni Euroopa aastakonverentsil „Create“ arutas neil teemadel enam kui 200 noore ettevõtja üle maailma. Liisa Juhkam palus konverentsil esinenud neljal juhil oma kogemusi jagada.

 

Alustavad ettevõtjad ütlevad sageli, et miks keegi ei hoiatanud neid olukordade eest, mis neid ettevõtlusmaailmas ees ootavad? Kes oleks arvanud, et seejuures tuntakse üksildust, oled sa siis noor juht või väikeettevõtja. Samuti võiks keegi noortele vahel meelde tuletada, et pere peab tõesti olema esimesel kohal.

Noored ootavad juhilt avatud kommunikatsiooni, otsustesse kaasamist ning seda, et töötajatevahelised suhted oleks head. Samuti tahavad nad võimalust arendada oma oskusi, katsetada uusi tehnoloogiaid ja muidugi soovivad nad head palka. Milline on aga nende enda siht? Kust nad saavad ettevõtluskogemust? Nagu tõestas „Create“ konverents, on inimesed hakkamist täis!

Noored ettevõtjad on vahel isegi liiga motiveeritud ja nende päevakava on lausa hullumeelne. Pole sugugi ebatavaline, et nad ärkavad juba kell viis-kuus hommikul, et jääks aega ideede läbimõtlemiseks, treeninguks ja enese arendamiseks. Mõni kolib ka kodust ja kodumaast kaugele vaid selleks, et alustada uute ideedega ja täita unistusi. Marius Klausen, kellel on seljataga juba kümme aastat ettevõtluskogemust, alustaski konverentsi toimumise ajal uut elu, asudes elama kaubikusse, mille ta on ise ehitanud. Juhid, kes siin Directori küsimustele vastavad, on ise ka tudengiorganisatsiooni tööga oma karjääri alustanud.

 

 

Kuidas sünnivad head ideed? Missugune on hea idee ehk kuidas selgeks teha, kas jätkata sellega? Kas nõustute, et pole olemas üht suurt ideed, aga on palju väikseid ning häid?

 

Alejandro Masferrer (AR): Arvan, et pole olemas struktureeritud viisi ideede leidmiseks. Oluline on protsess, eriti kui räägime loovusest. Me ei saa kõike inspiratsiooni kanda jätta, sest mõnel päeval ei tulegi seda peale. Mulle meeldib uurida ja mõelda, et miks mõni idee toimis – sellele peab seletus olema. Parimate ideede taga on tegelikult väiksed ideed, mis kasvavad ja muutuvad paremaks. Tuleb õppida algset mõtet edasi arendama. See on palju produktiivsem, kui istuda ning oodata head ideed, mis peaks justkui varsti meie juurde jõudma.

Alejandro Masferrer

Ricardo Martins Costa (RC): Ma ka ei usu, et on olemas spetsiifiline viis ideede genereerimiseks. Usun aga, et on olemas sünniga kaasa antud omadus, mis on loomingulistel inimestel olemas. Suur mõju on keskkonnal, mis meid ümbritseb; kohtadel, mida külastame, ja inimestel, keda kohtame ning kellega suhtleme. Head ideed tulevad ka infokildudest, mida oleme kogunud, sattudes erinevatesse olukordadesse. Paljude hetkede olulisusest pole meil esialgu aimugi. Aga kuidas öelda, et idee on tõesti hea? Seda on väga raske öelda. Esimene samm on aga kindel usk ideesse ning seejärel tuleb kindlaks teha, kas see on tõesti hea. Ideid ei tuleks jagada mitte ainult pere ja sõpradega, vaid ka teistega, sh huvigruppidega, kes meid isiklikult ei tea ning kes suudavad neid neutraalselt hinnata. See aitab mõista, kas tegu on hea ideega, ja lisaks ka algset ideed paremaks muuta, kasutades saadud tagasisidet.

Tobias Dörbinghaus (TD): Ma saan ideid paljudest kohtadest alates moodsa kunsti muuseumist kuni üksiku ranna või workshop’ini välja. Küsin nõu sõpradelt ja kolleegidelt. Mida nemad sündinud ideest arvavad? Kas nad arvavad, et ideel on päriselt mingisugune mõju? Tavaliselt lisame ideele uusi aspekte arutelude käigus.

Marius Klausen (MK): Tuleks selgeks teha, kas idee tekitab head tunnet ka teistes. Gandhi on öelnud: „Ole ise see muutus, mida soovid maailmas näha.” Ideede puhul võib samamoodi mõelda – kas see idee võiks tuua muudatuse, mida oled soovinud näha? Kuidas leida häid ideid? Fokuseeri end mõttele, kuidas saaksid teha nii, et ideega seotud inimesed tunneksid end hästi! Hea idee peaks tekitama head tunnet!

 

Mis on nooreks ettevõtjaks olemise juures raske ja mis on selle plussid?

AR: Arvan, et noorus on pigem eeliseks. Paljud ettevõtete ja tööstusega seotud inimesed mõistavad, et tihti tulevad muudatused ja uued ideed just noortelt. Raskem pool on surve, mida me endale ise avaldame. Ettevõtjana pannakse sulle peale nii palju ootusi, mida pead saavutama, ja see võib viia läbipõlemiseni. Me arvame, et peame olema täiuslikud kõiges, millega tegeleme, ja samal ajal ka oma elu elama. Kahjuks on meil ka tihti ebarealistlikud eeskujud.

Ricardo Martins Costa

RC: Raskem osa nooreks ettevõtjaks olemise juures on napp raha ning kogemused. Suur pluss on aga hirmu puudumine ja energia. Noorena oleme riskialtimad, valmis läbima lisakilomeetri vaid selleks, et eesmärgid saaks täidetud.

TD: Olen neli aastat töötanud koos selliste suurte ettevõtetega nagu Audi AG ja Deutsche Telekom AG. Nimetan end intrapreneur’iks, ettevõtjaks ettevõtte sees. Olen koos nendega loonud ärimudeleid, võtnud kasutusele uusi mudeleid. Raskeim osa on olnud ekspertide ja juhtide veenmine, eriti sellistes suurtes ettevõtetes, näiteks uue idee prototüübi sobivuses. Minu parim õppetund on olnud see, et pisidetailide üle vaidlemise asemel tuleks tegeleda storytelling’uga. Hea lugu paneb inimesi mõistma ühe või teise idee positiivset mõju, selle asemel et näha ainult selle vigu.

 

Kuidas parimaid talente leida ja kuidas olla neile atraktiivne tööandja? Mis on eduka tiimitöö taga?

AR: Siin on palju aspekte, aga põhiline on see, et edukat tiimi ei ole võimalik ehitada ilma ühise eesmärgita. Eesmärk ei peaks olema number, vaid sellel peaks olema kõigile tähendus. See peaks olema miski, millest kõik osapooled hoolivad. Ja muidugi on hindamatu roll omavahelisel usaldusel.

RC: Töötan iga päev koos inimestega, keda aastaid tean ja usaldan. Mulle meeldib, kui koostööpartnereid on soovitanud keegi, keda ma usaldan, või keegi, keda mu tiim usaldab. Meie ettevõttesse tulles peavad kõik praktikandid läbima õppeprogrammi, mis teeb selgeks, kas nad sobivad määratud rolli ja ettevõttesse. Sobimine mängib tegelikult väga olulist rolli, kuid see unustatakse tihti ära. Sa võid võtta tööle maailma parima talendi, aga kui ta ettevõtte keskkonda ei sobi, ei tule ka soovitud tulemusi. Eesmärk ei peaks olema maailma parimate professionaalide, vaid just ettevõtte jaoks sobivaimate professionaalide palkamine.

TD: Noorte talentide jaoks on atraktiivne selline töökeskkond, kus nad saavad töötada just neile tähendusliku teemaga ja kus nad saavad seda kuidagi ise mõjutada. Neil on siis võimalik isiksusena ja intellektuaalselt kasvada ja nad näevad perspektiivi.

Kui need tingimused on tagatud, tulevad mängu teised tegurid. Väga oluline on personaalne kontakt. Kohtun paljude talentidega ülikoolides ja messidel. Personaalne kokkupuude loob usaldust. Kui sul on olemas talendid ja mitmekesine tiim, siis on see väga hea põhi ideede loomiseks: koostöös tungivad nad eri aspektidesse ning leiavad vigu ja kauakestvaid lahendusi.

Marius Klausen

MK: Kui ma intervjueerin tööle kandideerivaid inimesi, siis 80% vestlusest moodustavad töövälised teemad – sel viisil saame teada, kas me sobime igapäevaselt koos tegutsema. Potentsiaalne tööpartner peab küll olema A-klassi töötaja, aga veel kord – me peame ka inimestena kokku sobima.

 

Milline on hea juht ja parimad juhtimispõhimõtted?

AR: Hea liider on inimene, kes suudab välja tuua igast indiviidist parima ning meeskonna sel viisil kokku viia. See nõuab nii juhilt kui ka tiimilt empaatiat, lojaalsust ja ausust. Kõige raskem on hoida sellist suhtumist alal ka siis, kui asjad ei liigu just soodsas suunas.

TD: Hea liider peaks andma töötajatele vabadust. Ta peaks laskma neil iseseisvalt mõelda, kuulama nende ideid ning lubama neil kõrvalprojekte arendada, nähes neis võimalust ettevõtet toetada. Hea juht on töötajate jaoks olemas ja ta jagab oma kogemusi. Kindlasti ei tohiks lasta tekkida hirmuõhkkonnal. Kiida ja tunnusta inimesi ka teiste ees, mitte ainult nelja silma all. Vigadest peaks rääkima aga töötajaga omavahel. Need on lihtsad põhimõtted, kuid igapäevaselt polegi neid alati lihtne järgida. Simon Sineki kuldne ring läheb hästi kokku minu arvamusega heast juhtimisest: edukas inimene, edukas ettevõte toetub kolmele põhimõttelisele küsimusele: miks, mida ja kuidas.

 

Kuidas mõtestate tööd ja eesmärke? Kuidas juhid saavad kaasa aidata sellele, et töötajad näeksid töö mõtestatust?

AM: See on raske küsimus. Ütleksin, et see tuleb jagatud visioonist. Ettevõtte visiooni koostamine võiks toimuda koostöös tiimiga. Seejärel on aeg kõigil eraldi mõelda, mida nad saaksid eesmärkide elluviimiseks teha. See võib kõlada abstraktselt,  aga kui suudame selle ellu viia, siis on see mõjuvõimas viis.

RC: Oluline on teha midagi, mis meile päriselt meeldib. Pidevalt tuleks endalt küsida, miks me midagi teeme. Mis meile päriselt korda läheb ja meiega kokku sobib? Kui mingi olukord enam meie põhimõtetega kokku ei lange, siis on aeg edasi liikuda. Mis puutub töötajatesse, siis juhina peaksid teadma, mis neile korda läheb, neis elevust tekitab, neid sütitab ning kas neil on ka tulevikus perspektiivi. Räägi avameelselt. Miski pole väärtuslikum kui töötaja, kes on õnnelik ja leiab töös mõtestatud eesmärke.

Tobias Dörbinghaus

TD: Küsin endalt pidevalt, mis on see, mida ma ettevõttele loon, ja mis on see, mida ma ühiskonnale ja klientidele annan. Samamoodi peaksid juhid endale selgeks tegema, mida saavad nemad anda.

MK: Selleks et olla hea juht, peaks inimene ise olema õnnelik. Selleks et kedagi mõjutada, pead alustama endast. Enda vastu tuleb aus olla. Ainult juhtimisraamatuid lugedes ei pruugi sa edukaks juhiks saada, sest sa ei usalda end ja seda tunnevad ka töötajad, kes sind ei respekteeri.

 

Kas eelistate töötamiskohana kohvikut või kontorit?

AM: Mina eelistan kohe kindlasti mõnusat kontorit.

RC: Sõltub asjaoludest. Kohvik on ideaalne koht kohtumisteks, e-kirjadele vastamiseks, loometööks, aga kontor mängib siiski olulist rolli näiteks suuremate koosolekute korraldamisel ja ülesannete täitmisel. Ma eelistan teha tööd pigem vabas ja sundimatus keskkonnas, aga see pole alati võimalik.

TD: Kontor, sest eelistan vaikset ruumi. Kui mul on vaja eriti keskenduda, võtan appi kõrvaklapid vaikse muusikaga. Kohvik on hea paik suhtlemiseks.

 

Kaks raamatut, mida iga juht peaks lugema

AM: Frederic Laloux „Reinventing Organisations” ja Yuval Noah Harari „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu”.

RC: Dale Carnegie „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi?”, Paulo Coelho „Alkeemik”.

TD: Daniel Kahneman „Kiire ja aeglane mõtlemine”, Hans-Georg Häusel „Brain view”.

 

Alejandro Masferrer on loominguline konsultant ja ettevõtja, kes on asutanud näiteks plaadifirma ja digitaalse ajakirja. Samuti on ta loovstuudio The Pop Up Agency kaasasutaja. Tema viimane äriprojekt on Triggersi-nimelised ajurünnakukaardid, mis on mõeldud selleks,, et muuta mõttevahetus lõbusamaks ning produktiivsemaks. https://www.trytriggers.com/ https://thepopupagency.co/

 

Ricardo Martins Costa on JA Alumni esimees. Praegu jagab ta end kahe turunduses tegutseva ettevõtte, turnU ja Wipanto vahel. https://wipanto.com/ https://www.turnu.pt/

 

Marius Klausen on start-up’i Airtame asutaja. Airtame on juhtmevaba ekraanide jagamise süsteem ja tehnoloogiablogi Engadget valis selle 2014. aastal Las Vegases toimunud CES (Consumer Electronics Show) konverentsil parimaks start-up’iks. https://airtame.com/

 

Tobias Dörbinghaus on strateegiliste projektide konsultant, kes on teinud koostööd näiteks Deutsche Telekomiga. Ta on ka üks Saksamaa JA Alumni võrgustiku asutajatest.

 

JA Alumni Estonia on vilistlasorganisatsioon, mis ühendab Junior Achievementi õpilasfirma programmi läbinud ja teisi ettevõtlikke noori. Organisatsiooni eesmärgiks on edendada ettevõtlikku mõtteviisi ning JA Alumni Estonia õpilasfirma programmi. Tegevusaladeks on koolitused- ja üritused, ettevõtjate ja noorte vahelise koostöö soodustamine ning Ja Alumni Estonia õpilasfirma programmi edendamine. Alates 2015. aasta lõpust kannab organisatsioon nime JA Alumni Estonia ning on rahvusvahelise võrgustiku JA Alumni Europe tunnustatud liige. Paljude Ja Alumni aastakonverentsil Create osalenud noorte teekond ettevõtluseni ongi alguse saanud just sellest programmist.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt