Pakitoojate võidujooks: õhus, maad või vett mööda

Robotkuller „Generation R” suudab kohale viia kuni 200-kiloseid pakke (Foto: Kaido Einama)

Aastal 2019 läheb lahti tõeline kullerteenuste võidujooks. Kes saab esimesena jala massituru ukse vahele ja alustab mehitamata pakivedu? Kas tulevad kõnniteel liikuvad väikesed robotid, sõiduteedel kulgevad juhita robotsõidukid või maandub maja ees kullerdroon? Kõik variandid on võimalikud. Lisaks valmivad laborites esimesed isejuhtivad paadid. Stardijoonel ootavatest lahendustest kirjutab Kaido Einama.

Starship – juba liigub

Eesti idufirma, mille idee sai alguse kunagisest robotivõistlusest, kus Ahti Heinla ja teised Eesti IT-ettevõtjad ja insenerid panid mõõduvõtmiseks USA-s kokku iseliikuva roboti, on nüüdseks jõudnud reaalse inimeseta kullerteenuseni, mis käivitus 2018. aasta lõpus Tallinnas Mustamäel.

Aastal 2014, kui kõik alguse sai, ei uskunud robotkulleritesse veel eriti keegi. Kui San Franciscos kontori avanud ja Tallinnas arenduskeskuse loonud Starshipi kulgur hakkas aga aina enam tänavatele jalakäijate vahele ilmuma, tekkis selles valdkonnas korraga vilgas sebimine. Välja tulid suured tegijad, nagu näiteks DHL või mõned Hiina tootjad oma kohaletoimetamisrobotitega. Tehnoloogiauudistes hakkasid ilmuma lood, mis rääkisid peagi tänavatele jõudvatest robotkärudest.

Kulus aga õige mitu aastat enne, kui kasutajad said omale robotiga kaupu koju tellida. Isegi selleks, et kõnniteel inimese kaasabita liikuda, on vaja kõvasti arendustegevust ja eriti olukorras, kus muu linnakeskkond selliseid liikureid ei toeta.

Starshipi pakirobot (Foto: Tootja)

Starshipi robotid teenindavad kuni kolme kilomeetri raadiuses oma baasist. Stardikohaks võib olla mõni toitlustusasutus, kuid katsetatud on ka kaubikuid, mis sõidavad teeninduspiirkonda ja kust väljuvad kõnniteedele kullerrobotid kaupu laiali vedama. Masinad jälgivad liikluseeskirju ja kaasliiklejaid ning hoiduvad igasugustest riskidest: nad ei lähe ülekäigurada ületama isegi siis, kui autojuhid viisakusest teeületust pakuvad.

Kasutajad tellivad omale kauba (toidu) mobiilirakendustest, nii nagu on kombeks enamiku tavaliste kullerteenuste puhul. Siis näevad nad pakiroboti saabumist ja avavad mobiilirakenduse abil roboti pakiruumi.

Mustamäel, kus teenust juba päriselt rakendatakse, tuleb robot korrusmaja välisukse juurde.

Ehkki suuri lumerohkeid talvesid ei ole pärast 2014. aastat, kui robotid sõitma hakkasid, veel olnud, siis katsetused on näidanud, et väiksem lumi nende kuuerattaliste edasiliikumist väga ei takista. Ka äärekivid pole probleemiks. Kuus ratast aitavadki kasvõi väiksemast trepist üles ronida.

Cleveron – robotkäsi tõstab paki kappi

Cleveron on Viljandi firma, mis vallutab maailma robot-pakiautomaatidega – tavalisest eristab neid tornikujuline ehitus, mis hoiab ruumi kokku. Pakiluugini toimetab saadetise tornis sisemine robotiseeritud agregaat. Näiteks USA-s on suur kaubanduskett Walmart eestlaste lahenduse juba kasutusele võtnud e-poest tellitud kaupade väljastamisel – torn võtab vähem ruumi kui traditsioonilised seina ääres laiutavad pakiautomaadid ning on ka silmatorkavam – kaubasaalis või parklas kõrguvat Cleveroni torni näeb kaugelt.

Kullerteenuste turule otsustas aga Viljandi ettevõte astuda alles 2018. aastal – jälle pisut omamoodi lahendusega. Nende „Generation R“ tuleviku robotkulleri prototüüp on maailma esimene nn „viimase miili“ täisautomaatne kohaletoimetaja. Selle erilisuseks võrreldes Starshipiga on pigem automõõtu liikur, mis liigubki nagu isejuhtiv auto, kuid mitte ainult. Cleveroni eesmärk on automatiseerida kulleri töö täielikult ja tagada autonoomne paki üleandmine sõltumata sellest, kas keegi on robotil vastas või mitte. Nimelt tutvustas Cleveron mõni aeg tagasi personaalseid pakiautomaate, mille saab tellida kas näiteks kortermaja või eramaja väravasse. Seal on riiulid sooja ja külma toidu jaoks, samuti tavapakkidele. „Generation R“ masin sõidab niisuguse pakiautomaadi ette, avab selle, robotkäsi tõstab saadetise riiulile ja inimene ei peagi kauba kättesaamise ajal kohal olema.

Cleveroni eesmärk on tuua kullerroboti piloodid 2020. aastaks Eesti tänavatele, kui seadusandlus seda selleks hetkeks võimaldab.

Kullerrobot hakkab kaaluma ligikaudu 100 kg, suutes kohale tuua kuni 200 kg raskusi pakke nii päeval kui öösel. Seega võib Cleveroni lahendus ära tuua tunduvalt suuremaid saadetisi kui Starship.

Wing – Google´i kuller pea kohal

Google´il on ettevõte Wing, mis ei taha maha jääda kullerdroonide võidujooksust või õigemini võidulendamisest. Juba sel kevadel hakkavad Wing´i droonid pakke reaalselt inimesteni toimetama Helsingis, kus tegevusraadiust piiratakse mõne linnaosaga. See on pilootprojekti jaoks vajalik, sest nii lepiti kokku Helsingi linnaga. Droonid ise võiksid lennata päris kaugele, sest tegemist pole tavaliste multirootoritega lennumasinatega.

Wingi tegevjuht James Ryan Burgess tutvustab ajakirjanikele Google’i drooni (Foto: Kaido Einama)

Google´i drooniprojekti Wing arendav ettevõte on kokkuleppeid sõlminud ja drooniteste jõudnud teha ka USA-s ja Austraalias ning jõudnud sellisesse valmisolekusse, et võib drooni lasta tiirlema inimeste ja linnaliikluse kohale.

Helsingis ringi lendama hakkav robotkuller on 12 väikese vertikaalsuunas tiivikuga, mis hoiavad lennumasinat õhus, kuid lisaks on sellel ka aerodünaamiline kuju ja tiivad, et oleks võimalik kiiresti horisontaalsuunas edasi lennata. Kaks horisontaalsuunas suuremat propellerit viivad drooni kiiresti edasi. Wing´i tegevjuht James Ryan Burgess esitles möödunud sügisel Helsingis Wing´i lennumasinat ja lubas, et see masin saab lisaks pakiveole toetada ka näiteks päästeoperatsioone, viia kohale ravimeid, posti, vajalikke vahendeid ja tööriistu nii linnatingimustes kui maal ja isegi väikestel saartel üle mere.

„Enam ei pea endale drooni aadressi järele kutsuma, vaid saab selle tellida täpselt kas mõnesse rahvarohkesse punkti või näiteks tagaaeda,“ selgitab Burgess. „Kui on vaja näiteks kiiresti ravimeid kohale toimetada, siis drooniga saab kõige kiiremini ja täpselt õige inimeseni.“

Küsimusele, kuidas droon nendesse kohtadesse saab, kus on droonikeelutsoon, näiteks Senaatintori, vastas Helsingi linnapea Jan Vapaavuori: „Kui Helsingi valiti testikohaks, siis ilmselt sobivad ka meie droonilennutuse reeglid Wingile.“

Burgess lisas, et esialgu siiski katsetatakse sel kevadel mõnes kindlas Helsingi piirkonnas. Siiamaani on Wing 18 kuud Austraalias testitingimustes kohaletoimetamist juba proovinud, näiteks viinud kohale esmaabikomplekti.

Droon kaalub 5 kg, lendab kiirusega kuni 125 km/h ja tema lennuulatus on 10 km (edasi-tagasi kokku 20 km). Seega võib üks droon katta oma lennuulatusega suure osa Helsingist. Pakkide kaal väga suur ei ole, pigem on tegemist pisipakkide toimetamise teenusega.

Kaup võetakse „peale“ drooni õhus olles: alla maapinnale lastakse vints konksuga, mille külge pakisaatja kinnitab paki. Kättetoimetamisel lastakse ka vintsiga pakk alla, seega droon ise inimese lähedale maanduma ei pea.

Kui keegi nööri liiga kõvasti sikutab (droonikiusamine), siis laseb droon lihtsalt nöörist lahti ja lendab minema.

Drooni tööülesannete hulka kuuluvad näiteks apteegist rohtude kohale toomine (valuvaigistid jms), hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi kohalevedu, hädavajalikud väiksemate tarbeasjade, mida kiirelt vaja (hambapasta, pesupulber, mähkmed, jääkaabits) kullerdamine jne.

Autonoomne laev NYMO on alles arendusjärgus (Foto: TalTech)

Kullerid vee peal

Iseenesest tundub, et vees võiks olla ju kõige lihtsam isejuhtivaid laevu kasutada, kuid praegu on see valdkond ilmselt väiksema nõudluse tõttu jäänud võidujooksus maha. Ent ka selles valdkonnas tuleb peagi loodetavasti edulugusid.

Aastast 2018 arendavad MEC Insenerilahendused OÜ, TalTech ja Composite Plus OÜ ühiselt autonoomset laeva NYMO, mis suudaks täita iseseisvalt ülesandeid.

Kui kõik hästi läheb, on juba sel kevadel prototüüp vees – mitte ainult basseinis, vaid juba väliveekogus. Kuid sellest saab juba rohkem teada kevadel.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt