Eesti soojusenergeetika esimene naisdoktor: oluline on panustada inimestesse

Nadežda naudib oma tööd väga. Uued lahendused sünnivad koostöös professionaalsete kolleegidega. (Foto: Ensto Ensek)

Nadežda Dementjeva on üks neist isepäistest Eesti naistest, kes on üsna meestekeskses valdkonnas teinud kõrgelennulist karjääri ja omandanud esimese naisena Eestis soojusenergeetika doktorikraadi. Ta ise ütleb selle kohta, et elevanti tuleb süüa väikeste portsudena –  eesmärgini ei jõua ühe hüppega, vaid sammhaaval.

Ensto Ensekis tootmisjuhina töötava Nadežda karjäär algas Iru elektrijaama analüütikuna, kus ta vaid kolme aastaga tõusis režiimi- ja analüüsiosakonna juhiks. Ta on olnud Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnateaduste teadur ja töötanud pikka aega Eesti Energias  elektrijaamade eksperdina, energiakaubanduse eriprojektide eestvedajana, juhtinud tootmise planeerimist ning valdkonna juhina ka finantsteenistust. Nadežda juhib esimese naisena Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS).

Kuigi tänapäeva tööstuste tootmiseefektiivusest rääkides kõneldakse sageli tehnoloogiakeskselt automatiseerimisest ja digitaliseerimisest, tõstavad Nadežda sõnul tootlikkust siiski inimesed. „Kui ütleme, et tagame seadmetega töö efektiivsuse, siis see on poolik tõde. Seadmed on vahendid, mida inimesed oskuslikult kasutades ressursitõhususe saavutamiseks rakendavad. Ja seetõttu on oluline inimestesse panustamine. Ensto Ensekisse tulingi just seetõttu, et siin saan teha rohkem tööd inimestega.”

Ida-Virust soojusenergeetika tippu

Ida-Virumaalt venekeelsest perekonnast pärit Nadežda on lõpetanud Jõhvi Vene Gümnaasiumi. Oma väga hea eesti keele oskuse omandas ta ülikoolis, tänades selle eest tollast eesti keele õpetajat. Pärast gümnaasiumi oli Nadeždal kindel plaan minna majandust õppima. Konkurss oli aga väga tihe ja ta ei osutunud valituks ning nii asus ta õppima hoopis Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžisse.

Nadežda Dementjeva (Foto: Jekaterina Gridjushko)

„Kuna ma majandusse kohe sisse ei saanud, mõtlesin, et teen vahepeal midagi muud ja proovin hiljem uuesti. Virumaa kolledžis oli valida infotehnoloogia ja energeetika osakonna vahel ja ma otsustasin proovida energeetikat. Alguses kahtlesin, kas saan hakkama ja eks ma tundsid, et see ei ole niivõrd ka naiste teema. Hakkasin aga õppima ja eriala tundus huvitav. Pärast bakalaureuseõppe lõpetamist kutsuti magistrantuuri ja just seal sündis teooria ja praktika sünergia. Pärast magistritöö kaitsmist pakkus juhendaja Andres Siirde välja, et astuksin ka doktoriõppesse. Andres oli üks nendest, kes minusse uskus,” jutustab Nadežda.

Ta soovib oma kogemuse põhjal panna noortele südamele, et kui üks asi ei õnnestu, tasub proovida midagi muud ja tulemus võib olla üllatav.

„Mina ju esimese katsega majandusteaduskonda ei pääsenud, kuid proovisin hiljem uuesti ja nii lõpetasin seal 2014. aastal rahvusvahelise ärikorralduse magistrantuuri cum laude diplomiga.”

Tudengina töötas Nadežda müüjana nagu vist paljud teisedki. Esimese erialase tööpakkumise sai ta Iru elektrijaama analüütikuks. „Sinna sain tööle üsna napilt. Enne mind proovis seda ametit neli inimest, kes aga hakkama ei saanud ja see lisas kohta vastu võttes pisut pingeid. Aga ma proovisin ja õnnestus –  just sellepärast, et mul olid baasteadmised ning olin sihikindel oma eesmärgi saavutamisel. Kui esimest korda praktika ajal katlaid nägin, kus arvutasime analüüse ja katsetasime uusi meetodeid, siis mäletan, et vaatasin neid ja mõtlesin, et see ei ole vist ikka minu jaoks,” meenutab ta.

Üsna kiiresti ehk vaid kolme aastaga sai noorest naisest Iru elektrijaama režii-insener ja edasi juba osakonna juht, kus ootasid ees põnevad väljakutsed –  reaalne tootmine ja suured lahendamist vajavad probleemid. „See oli hea väljakutse, kaardistasin ressursivajadusi ja automatiseerisin aruandlust ehk analüüsisime, kui efektiivsed on seadmed, kus ja mida annab parandada. Seal tundsin ennast juba nagu kala vees –  kateldele ja turbiinidele peale vaadates sain juba aru, mis on tootmisprotsessis valesti. Minu põhitöö oli efektiivsuse saavutamine seadmete optimaalse koormamise läbi. Kui tootmisjuht seadis eesmärgi, et seadmete efektiivsus peab olema 90%, siis minu ülesanne oli järgida, et eesmärk saavutatakse ja uurida, mis põhjustas efektiivsuse mittesaavutamist,” räägib Nadežda, kes täna kasutab oma kogemusi nii ressursiplaneerimiseks kui tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmiseks.

Ettevõtte panus inimestesse tagab ressursitõhususe

Ensto Ensekisse sattus Nadežda üsna juhuslikult. „Minu CV oli talendipangas, mille kaudu tuli pakkumine. Samal ajal pakuti ka uut tööstuslikku väljakutset tootmisettevõtetesse Sillamäel ja Kohtla-Järvel, aga kuna elu oli sisse seatud Tallinnasse ja lapsed väikesed, ei soovinud me perega nii suuri ümberkorraldusi teha. Kuna mind huvitas just tootmisettevõte ja Keilas asuv Ensto seda on, otsustasin proovida.”

Esmamulje ettevõttest oli väga hea, palju räägiti ressursiplaneerimisest ja töötajate motiveerimisest. „Töökuulutuse sisu järgi sain aru, et töö sobiks hästi, kuna varasem kogemus oli seotud ressursside planeerimise ja optimeerimisega ning tootmisprotsesside pideva parendamise ja arendamisega. Samuti mõjutas otsust, et ettevõte paneb suurt rõhku kulu- ja keskkonnasäästlikule tootmisele,” meenutab ta. „Alguses tegelikult mõtlesin, et kõik ettevõtted toonitavad tööintervjuudel töötajate olulisust, kuid reaalsus on ikka nii nagu tavaliselt,” lisab ta naerdes.

Positiivne üllatus oli aga tulevasele tootmisjuhile see, et Enstos panustatakse töötajate heaolusse päriselt. „Kuna tegemist on Soome pereettevõttega, siis siinsed väärtused tulenevad just pereettevõtte spetsiifikast –  inimesed tulevad alati enne masinaid. Eesti kontekstis oli  positiivne üllatus, millise põhjalikkusega töötajaid kaasatakse ja neisse panustatakse. Ettevõttes on selleks kohe eraldi projekt „Parima töötaja kogemus”, mille raames inimesi koolitatakse, neile hüvesid ja lisavõimalusi pakutakse ning nende arvamustega laialdaselt arvestatakse.”

Ensto Ensekis on traditsioon, et juhid teevad aeg-ajalt tööpäevi ka tootmises, et olla kursis tootmisprotsessi argieluga (Foto: Ensto Ensek)

Tootmisjuhina on Nadežda peamine töö ressursiplaneerimine ning efektiivsuse tagamine. „Siia tulles märkasin kohe, et tootmine on Keilas eeskujulikult üles seatud, näiteks juurutatud on 5S programm, War Room’id, kaokaardid, tootmise areng uute projektide läbiviimisel ja palju muud. Esikohal on töökeskkonna parendamine ja töötervishoid, mida võib tõesti eeskujuks tuua. Seda kõike saab teha, kui ettevõtte juhid ja töötajad sellesse ise usuvad. Olin püüdnud varasemalt ühes teises ettevõttes samuti 5S programmi kasutusele võtta, aga see ei hakanud tööle, sest inimesed ei uskunud sellesse. Aga efektiivsus just väikestest asjadest algabki,” räägib ta.

Tootmisettevõtetes on erinevaid võimalusi efektiivsuse tõstmiseks, kuid paljuski sõltub  sellest, kuivõrd on inimesed valmis ajas muutuma. „Need töövõtted, mis varem võisid anda ressursisäästu, ei tööta enam. Sageli arvatakse, et kui suurt investeeringut ei tee, ei juhtugi midagi. Mina olen pigem seda meelt, et efektiivsus algab pisikestest asjadest. Seadmete juurde on vaja kompetentseid ja motiveeritud inimesi, kes on ühtlasi avatud ka uutele lahendustele. Oma valdkonda vaadatakse sageli ehk liiga kitsalt, jälgida tuleks aga kogu süsteemi toimimist tervikuna,” selgitab ta.

Kaasata tuleb uue mõttemalliga noori

Oma valdkonna ühe tipptegija ja eestkõnelejana juhib Nadežda Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi, mis ühendab energiatehnoloogia, soojusenergeetika ja soojustehnika valdkonda insenere ja teadureid ning õppeasutuste õppejõude ja üliõpilasi. Selts on ka soojusenergeetikainseneride kutse andja.

Üheks oluliseks tegevuseks selles rollis peab Nadežda noorte kaasamist. „Tänapäeval on humanitaarained sageli noore esimene valik, sest reaalainete puhul kardetakse nende keerukust. Seetõttu panustasime 2017. aastal ka õppekava uuendamisse ja vaatasime üle  ained, mis võiksid noori rohkem huvitada. Omast kogemusest tean, et järjekindluse ja tööga jõuab sihile. Kindlasti julgustan noori proovima põnevaid energeetikavaldkonna ameteid, sest kui huvi on, siis pole seal hullu midagi.”

Noorte eriala juurde meelitamisel ja sinna jäämisel on oluline roll õpetajatel. „Kui noored inimesed saavad õppides teooriale lisaks ka praktilisi kogemusi, on palju lihtsam õppida. Mäletan, et meil oli soojuspumpade aine ja ma ei saanud kuidagi aru, kuidas need töötavad. Mul oli aga väga hea õpetaja, kes reaalselt viis kohale ja näitas ära, kuidas need töötavad. Inimesed pühenduvad erialale, kui nad saavad seda oma kätega proovida.”

Tänapäeval tuleb noored ise üles leida ja neile eriala selgitada, sest sageli ei vaata ka potentsiaaliga tudengid keerukamate ametite poole, sest neist ei saada hästi aru. „Meie selts pakub nii noortele kui kogemustega soojusenergeetikutele võimalusi osaleda huvitavatel loengutel ja külastada energeetikaobjekte nii Eestis, kui ka mujal Euroopas.”

Kuna soojusenergeetika ei tähenda juba ammu üksnes katlamajas töötamist, jõuab valdkonna juurde järjest enam naisi. „Soojusenergeetikas on täna juba ligi 20% töötajatest naised. Võib olla tundub, et naised ei ole tehnikaga sina peal, kuid leian, et füüsikas ja matemaatikas on nad meestega võrreldes kindalt konkurentsis. Naiste eeliseks on sageli see, et nad mõtlevad ja süvenevad teemadesse rohkem kui mehed,” toob ta välja.

Tasakaalu tagab pidev liikumine

Nadežda hindab inimestes enim avatust ning suhtlemisvalmidust, samuti koostööd ja professionaalsust. Ta naudib oma tööd, sest Ensto töökeskkond on pingevaba ja see tähendab, et mõte töötab pidevalt. Muudkui teed ja lahendused tulevadki, toonitab ta. „Iga pisike õnnestumine annab kinnitust, et olen õigel teel. Ebaõnnestumisi ei tohiks karta, sest need annavad kogemusi, kuidas järgmine kord paremini teha. Ma arvan, et minu tugevuseks on julgus, ma ei karda hüpata tundmatusse vette või alustada nullist, mulle meeldib olla aktiivne ja õpin iga päev midagi uut.”

Päris oma aeg kulub Nadeždal maalimisele (Foto: Mihkel Leis)

Nadeždal on tütar ja poeg, keda ta ise nimetab doktori-laps ja magistri-laps, sest nad sündisid just õpingute ajal. „Laste sporditegevused ja teised huviringid dikteerivad minu vaba aja, aga leian siiski ka ise võimaluse kahes trennis käia.”

Päris oma aeg kulub Nadeždal aga maalilmisele. „See on aeg, kus olen ainult mina ja värvid. Maalimise juurde sattusin juhuslikult, kui otsisin tütrele kunstiringi. See oli viis aastat tagasi ja olen tänaseni maalimisse tõsiselt armunud. Kui tuttavad küsivad, kuidas maalimine ka on, siis vastan alati, et see on hoopis teine maailm.”

Nadežda lähtub elus põhimõttest, et elu on nagu jalgrattasõit –  tasakaalu säilitamiseks peab olema pidevas liikumises.

1 Kommentaar
  1. […] Eesti soojusenergeetika esimene naisdoktor: oluline on panustada inimestesse Uncategorized […]

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt