fbpx

Aavo Kärmas: juhi roll on luua avatud keskkond

Aavo Kärmas, kelle käe all on Enefit Greeni areng suure hoo sisse saanud, peab juhi kõige tähtsamaks omaduseks kuulamisoskust. Mida kõrgemal ametipositsioonil juht on, seda rohkem peab ta Kärmase sõnul arvestama sellega, mida ja kuidas ta ütleb ja kuidas organisatsioon võib seda tajuda. Küsis Erik Samel.

 

Kui kaua teil tavaliselt läheb, et uude valdkonda sisse elada? Kuidas see protsess käib?

Kõigepealt pean ütlema, et mul ei ole neid uusi valdkondi väga palju olnud. Aga mis siin ikka – arvan, et see läheb kiiresti. Tuleb ise uudishimulik olla ja õppida. Ütleme nii, et ega mulle ei meeldi rahulikult ühe koha peal olla. Kui ma siia tulin, siis olin juba teiseks päevaks pooled Enefit Greeni objektid läbi käinud. Sain kätte esmase pildi sellest, mida tähendab tuulik – käisin ära tuuliku tipus ja Iru elektrijaamas, ka sealse korstna otsas.

 

Millal tunnetasite, et võite juba probleemide arutamisel kaasa rääkida?

Kui päris aus olla, siis kahe-kolme kuu pärast tundus, et hakkan asjadest aru saama, aga mida aeg edasi, seda rohkem mõistsin, et tegelikult on veel palju õppida. Samas tuli ju kohe toimetama hakata. Kui ma 2017. aasta juuli alguses tulin, siis võtsime esimese asjana kohe ette Enefit Greeni strateegia ja hakkasime seda uuendama. See oli väga intensiivne harjutus, mis aitas mul sellesse valdkonda sisse elada ja aru saada, mis äri see on ja mis toimub turgudel. Uue strateegia järgi võtsime selge suuna minna ka Eestist väljapoole – seda suunda enne strateegias ei olnud.

 

Kas teised tulid Eestist väljamineku ideega kohe kaasa või pidite neid veenma?

Ei pidanud veenma, see oli üsna lihtne. Praegu toodab Eesti Energia elektrit peamiselt põlevkivist ja kontserni strateegiline eesmärk aastaks 2022 on see, et 40% elektritootmisest peab tulema alternatiivsetest, sealhulgas taastuvatest allikatest.

Taastuvenergia areng on üks trend, mis veab täna ja homme kogu energeetikasektorit. Eesti Energia kontserni küsimus on, kas minna selle trendiga kaasa või mitte. Mina olen olemuselt selline, kes püüab trendidega kaasa minna, neid ennustada.

 

Tempo on kiire.

Jah, väga kiire. Enefit Greenil on siin väga suur roll ja nüüd on küsimus selles, kus ja mil moel seda kiiret kasvu saavutada. Ühe tuulepargi rajamine nullist kuni käivitamiseni võtab aega viis aastat, seega on selge, et tuleb leida ka muid võimalusi, et eesmärke saavutada. Lahenduseks ongi eri staadiumis arendusprojektide omandamine, et ise nendega edasi minna. Eestis aga ei ole selliseid projekte. Selles mõttes on väljapoole vaatamine loomulik samm. Otsustasime minna nendele turgudele, kus Eesti Energia kontsern juba elektri- ja gaasimüügiga tegutseb (Soome, Läti, Leedu ja Poola).

Enefit Greeni puhul räägime kolmest ärist: tuuleenergia (kust peaks tulema meie kasv lähiajal), päikeseenergeetika (see on kõige kiiremini arenev taastuvenergiavaldkond, kus tehnoloogia muutub üha odavamaks) ning elektri ja sooja koostootmine, kus me peame keskenduma olemasolevate varade efektiivsele käitamisele.

Lepingu sõlmimine Vardariga 4Energia ostuks Enefit Greeni poolt.

Enefit Green on Baltimaades unikaalne taastuvenergiaettevõte, kuna siin ei ole ühtegi teist ettevõtet, kes toodaks elektrit või sooja nii mitmest kütuseallikast: päike ja tuul, Iru elektrijaamas toodame elektrit ja sooja jäätmetest, Paides ja Valkas biomassist ja lisaks on meil väike hüdroelektrijaam Keila-Joal.

Kui rääkida päikeseenergiast, siis selle aasta lõpuks on meil Eestis umbes 20 eri suuruses päikeseelektrijaama. Päikeseenergia on tulevik, juhul kui energiasalvestite ehk akude arenguga ning odavnemisega muutuvad need kättesaadavaks ennekõike väikestele ja keskmise suurusega klientidele. Ma arvan, et uued salvestid muudavad viie aasta jooksul kogu senist elektriturgu väga tõsiselt.

 

Milline teema praegu kõige rohkem aega nõuab?

Nelja Energia ostuga seotud tegevused on võtnud viimase 10 kuu jooksul muude asjade kõrvalt päris suure osa ajast. Tegemist on meie jaoks väga suure ja olulise tehinguga. Meie plaanid pole tehtud vaid aastani 2022 – meil on visioon sellest, kus me tahame olla ka aastal 2030. Nelja Energia omandamine toob aasta 2030 meile eesmärkide saavutamise mõttes lähemale.

 

Mida veel esile tuua peale selle projekti?

Oleme juba ka välismaal aktiivselt tegutsenud. Suvel sõlmisime Soome meie mõistes RMK-ga lepingu, mis annab meile võimaluse rajada sealsele kinnistule tuulepargi võimsusega umbes 100 MW. See on sama palju, kui meie praegustel tuuleparkidel võimsust kokku on. Oleme tegelenud projektidega ka Poolas, aga neist saame täpsemalt rääkida siis, kui need on jõudnud sama kaugele kui Soome projekt.

 

Millised plaanid teil Eestis tuuleparkide rajamisega on?

Kui võtame maismaa tuulepargid, siis ega palju võimalusi enam ei ole, kuhu neid ehitada. Tootsi on kindlasti üks väga perspektiivikas park, aga siin tuleb ära oodata, mis saab käimasolevatest vaidlustest.

Meretuulepargid on palju suuremad. Eesti Energia kontsern arendab juba 10 aastat Kihnu lähedal Liivi lahes tuuleparki, mille võimsus võib tulevikus küündida 700–1000 MW-ni. Nelja Energia on arendanud Hiiumaa lähistel tuuleparki, mis on sama suur. Kui me paneme need kaks tuuleparki kokku, saame umbes 2000 MW. Võrdluseks: Eesti Energia põlevkivijaamade võimsus on umbes sama suur. Kui need tuulepargid valmis saavad, siis seda elektrit ei tarvitata enam Eestis ära. Aga see on tulevik.

 

Mis teid Enefit Greeni tulles üllatas?

Võib-olla see, kui pika aja peale tuleb teha investeerimisotsuseid. Siin on investeerimisprojektide eluiga kakskümmend pluss aastat ja lisaks on need väga kapitalimahukad. Üllatas ka see, kui vähe on inimesi, kes seda äri tegelikult teevad. Näiteks 100 miljonit eurot maksma läinud tuulepargi käigus hoidmiseks piisab ühest inimesest.

 

Ka see üks inimene vajab juhti. Mis tüüpi juht te olete?

Ma ei arva, et on olemas mingi ideaalne juhitüüp. Pigem olen seda meelt, et juhil peaks olema võime kohaneda olukorraga. Milline ma ise olen? Olen avatud, mis ei tähenda mitte ainult seda, et mulle meeldib suhelda, vaid et üks mu roll on avatud keskkonna loomine. Minu tiimis või ettevõttes ei ole mitte ühtegi teemat, millest ei võiks või ei saaks rääkida. Avatus tähendab ka seda, et ma lasen inimestel palju ise tegutseda. Mitte sellepärast, et olen delegeerija, vaid seetõttu, et minu arvates on juhi roll pigem ikkagi panna paika suunad ja luua hea meeskond. Hea meeskond tähendab minu jaoks seda, et koos on parimad tegijad. Arvan, et proffe kannustab edu ja selle nautimine. Mina ei ole see, kes tahab nende eest otsuseid teha ja neilt selle edu nautimise ära võtta.

Avatus tähendab loomulikult ka seda, et vigade tegemine on aktsepteeritav, kui neid ei varjata. Vigu tuleb osata tunnistada ja nendest on vaja õppida. Me kõik teeme vigu, nii ka mina – tunnistan seda, kui olen neid teinud.

Kui ma midagi teen, siis alati innustunult. Ma olen kõrvalt näinud, et kui juht ei tee asju innuga, siis tegelikult kolleegid märkavad seda. Siin tuleb iseenda vastu täiesti aus olla: kui sa ikkagi tahad, et ettevõte oleks edukas ja sul oleks tiim, kes on motiveeritud ja pühendunud, siis sa ise pead olema neile eeskujuks.

 

Kuidas noori professionaale motiveerituna hoida?

Eestis on vähe ettevõtteid, kus saaks selles valdkonnas ennast tegelikult proovile panna, ja parimad tippspetsialistid tahavad ikka, et asjad toimiksid. Selles valdkonnas ei ole professionaalide motiveerimine minu arvates teema.

 

Aavo Kärmas Austraalias

Kas olete juhina aastate jooksul muutunud?

Suurenenud on oskus kuulata. Juhtimine polegi mitte niivõrd kuulmine, kuivõrd kuulamine. Mida suurem on organisatsioon, kus sa töötad, seda olulisem kuulamine on. Kuulamise all mõtlen eelkõige oskust tajuda seda, kuidas organisatsioon hingab; kuidas inimesed räägivad; mida nad räägivad ja mil määral järgitakse kokkulepitud väärtusi. Nooremana olin vahetevahel ehk liiga tormakas ja oleks võinud oma tegemised-väljaütlemised rohkem läbi mõelda. Tihti püüdsin asju rohkem ise ära teha. Seda on aastatega vähemaks jäänud.

Mida kõrgemal ametipositsioonil juht on, seda rohkem peab ta arvestama sellega, mida ja kuidas ta ütleb. Kui tal on organisatsioonis austus olemas, siis inimesed tegelikult kuulavad teda väga-väga tähelepanelikult. Kui mul on mingi idee või mõte, siis ma ei hoia seda kunagi endale. Omnivas juhtus ükskord nii, et kui olin teema eest vastutavale inimesele oma idee ära rääkinud, sai ta minust hoopis valesti aru. Info jõudis lõpuks teise juhatuse liikmeni, kes tuli mulle ütlema, et „kuule Aavo, võib-olla sa peaksid vaatama, kuidas ja mida sa ütled“, sest too inimene oli aru saanud, et mina andsin talle justkui korralduse midagi teha, ja kuna tal endal oli palju ülesandeid, siis tal tekkis segadus. Mina nägin olukorda hoopis teistmoodi. Minu jaoks oli see üks õppimise koht, et juht peab olema oma väljaütlemistega hästi tähelepanelik.

 

Mis te arvate ütlusest, et tipus on üksildane olla?

Ma olen selle peale isegi mõelnud, kui olen teinud esitlusi juhtimise teemal. Arvan, et see on tõesti nii.

 

Kas sellega tuleb leppida?

Ei tule. Avatus tähendab tegelikult veel seda, et minule võib ja tulebki samuti anda tagasisidet. Ütlen veel kord, et me kõik eksime ja ma tahan ka muutuda paremaks ja areneda. See ongi see keskkonna loomine.

Tulen korra tagasi küsimuse juurde, kuidas ma olen juhina muutunud. Otsekohesuse all pidasin silmas ka seda, et kui keegi tegi midagi valesti, ütlesin ma selle kohe välja ja kui sa juhina kogu aeg ütled, et midagi on valesti, siis see ei ole okei. Kui on mingid suuremad möödalaskmised, siis loomulikult tuleb sellest rääkida, aga kogu aeg käia ja vigadest rääkida pole mõtet. Pigem on juhi asi ikka inspireerida inimesi, tuua välja positiivne. Ja kui nüüd rääkida sellest, kas tipus on üksildane olla, siis ma arvan, et ka juhid tahavad tagasisidet saada. Mitte ainult seda, mida on vaja arendada, vaid ka seda, mis on hästi tehtud. Olgem ausad, me kõik tahame seda.

 

Mida peate oma seniseks suurimaks õnnestumiseks?

Suurim tunnustus oli see, mis sain Omniva Galal, kui osalesin seal viimast korda juhatuse esimehena. Sain eelmisel päeval teada, et ma ei jätka Omnivas, ja pidin minema lavale ning rääkima sellest, kuhu Omniva edasi liigub. Kui olin kõnega poole peale jõudnud, tõusid kõik 800 inimest püsti ja aplodeerisid mulle. Siis sa tõesti tajud, et oled midagi vist õigesti teinud. See, kuidas ma sain oma tiimiga olla osa selle ettevõtte muutustest ja eduloost kümne aasta jooksul, on ikka üks äge asi!

 

Aga mis on viltu läinud?

Üldine märksõna on siin muudatuste juhtimine. Informatsiooni ei ole kunagi liiga palju. Kui juht ise arvab, et inimesed on piisavalt kaasatud, siis tegelikult ei ole see nii. Kui ma lasen peast läbi mitmesuguseid muudatusi, siis ikka oleks vaja olnud rohkem kommunikatsiooni ja kaasamist, loomulikult nendes kohtades, kus seda on võimalik teha. Alati on midagi, mida ühes või teises muudatuse faasis ei saa väga suures seltskonnas või ettevõttes tervikuna kommunikeerida.

Üks mu hea tuttav ja endine töökaaslane ütles, et juhid on nagu vedurid ning organisatsioon ja inimesed on vagunid. Kui räägime muudatustest, siis võtab rong kurvi minnes hoo maha. Kui vedur läheb kurvist välja, paneb ta gaasi juurde. Aga ta peab arvestama sellega, mida teevad viimased vagunid kurvis sel ajal, kui tema kiirust kogub. Tema kiirus on juba üks, aga taga on hoopis teine olukord.

 

Natuke on juhtimispõhimõtetest juttu olnud, aga kas tooksite veel mõne esile?

Lisaks kuulamisele arendan ja jälgin jätkuvalt võitude jagamist ja tunnustamist. Ma ei räägi suurtest asjadest, vaid igapäevastest väikestest märkamistest. Kunagi aastaid tagasi, kui tegime Omnivas 360-kraadi uuringuid, siis see oli üks asi, mis välja paistis. Tunnustamist ei saa teha nii, et „hakkame seda arendama, nüüd ma lähen tunnustama“. Tunnustamine peab olema ikka väga siiras ja põhjendatud, sest inimene tajub võltstunnustamise ära ja see on veel hullem – siis parem ära tunnustagi. Tunnustamine ei pea olema midagi erilist, sageli piisab sellest, kui patsutad lihtsalt igapäevaselt inimesele õlale ja ütled: „Kuule, seda sa tegid tõesti väga hästi.”

Kõige tähtsam on teha seda, millesse sa usud. See paistab välja, organisatsioon tajub selle ära. Nii ei saa, et sõnade järgi usud millessegi, aga tegelikult ei usu.

 

Ka Uus-Meremaal kasutas Aavo Kärmas iga võimalust looduses viibida.

Mis teil sära silmis hoiab?

Mulle meeldib asju koos tiimiga algatada ja neid teoks teha. Ma ei ole mingi hoidja tüüp, pigem pean ennast käimalükkajaks-arendajaks. Kui mul on siht silme ees ja ma näen suurt pilti, kuidas ja mida me võiksime teha, ning kui me oleme suutnud selle ära teha, siis see pakub mulle endale ka väga suurt rahulolu ja paneb mind uuesti käima.

Minu esimene töökoht oli Viljandi Aken ja Uks, olin seal üksteist aastat. Mind kannustavad ja mulle meeldivad suured asjad, sest need on keerulised: sul on inimesed, sul on protsessid, sul on oma igapäevatöös palju huvigruppe, kellega peab arvestama ja kelle jaoks tuleb lahendusi leida. Viljandist tulin ma ära, sest mingid asjad hakkasid korduma ja see ei ole minu jaoks enam huvitav. Kui tajud selle ära ja oma tiimist lugu pead, siis pole mõtet ennast petta ja istuda seal.

 

Kuidas te ennast laete?

Viimased poolteist aastat olen hästi palju looduses viibinud. Loodus on mulle alati meeldinud, aga eriti pärast seda, kui tulin Austraaliast ja Uus-Meremaalt tagasi. Nagu ma sealt sõpradele kirjutasin, et „olen nagu kõndiv Forrest Gump“. Olen nüüd iga päev aktiivselt kõndinud, ükskõik mis ilm väljas on. Nädalavahetustel lähen matkaradadele. Nädala sees nii pikalt muidugi ei saa, aga tund ikka – mul on vist kõik Nõmme tänavad juba mitu korda läbi kõnnitud.

Teise asjana mõtlesin juba ammu, et peaks uuesti ülikooli minema, et ennast teravana hoida. Eelmisel aastal tegingi selle ära – õpin Tartu ülikooli avatud ülikoolis strateegilist juhtimist. Me ei teinud seda kraadi pärast, vaid selleks, et tavapärasest keskkonnast välja saada.

 

On teil soovitusi Eesti juhtidele?

Ambitsiooni ja tahet kaalutletud riske võtta võiks rohkem olla, ennekõike just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidel. Mina küll soovitaks nendel ikkagi vaadata, kuidas äri pidevalt kasvatada, mitte rahulduda sellega, mis praeguseks on saavutatud.

 

 

CV

Aavo Kärmas

Sündinud 23.05.1975

2017 –  Enefit Green AS, juhatuse esimees

2012–2017 Omniva (AS Eesti Post), juhatuse esimees

2006–2012 AS Eesti Post, juhatuse liige

1996–2006 AS Viljandi Aken ja Uks, ekspordijuht, kommertsdirektor, aknadivisjoni juht

 

Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, praegu õpib Tartu ülikoolis strateegilist juhtimist. Läbinud järgmised täiendkoolitused: seitsmepäevane Lean Academy (pronkstaseme sertifikaat), Fontese mentorite programm (sertifitseeritud mentor), muudatuste juhtimise koolitused Self II-s, mitmed ettevõttesisesed ja –välised juhtimiskoolitused

 

AIESEC Eesti seeniorliige, Soomaa Sõprade Seltsi asutajaliige. Hobid: mälumäng, loodus, võrkpall ja bowling.

 

Enefit Green

* Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergiaettevõte.

* Kõige mitmekülgsema portfelliga taastuvenergia tootja Baltikumis (tuul, päike, biomass, vesi, jäätmed).

* 2018. aasta novembris viis lõpule taastuvenergiaettevõtte 4Energia omandamise (Eesti suuruselt kolmas ettevõtte müügitehing).

* 160 töötajat (koos 4Energiaga).

* Koduturg Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.

* Valitsus on andnud mandaadi valmistada ette Enefit Greeni börsile minekut.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt