fbpx

Millest on tehtud moodsad hübriidid? Vol 2

Honda Urban EV (Foto: AFP/Scanpix)

Hübriidsõidukite põhiretsept, olemus ja hübriidsüsteemi arhitektuuripõhine klassifikatsioon seeriahübriidideks ja paralleelhübriidideks on I peatüki* toel selge. Peatüki II osas heidavad Uku Tampere ja Lena Murd pilgu hübriidide liigitusele** lähtuvalt sellest, missugune on elektriajami roll sõiduki liikumapanemisel.

Liigitus hübridiseerituse määra alusel

Vastavalt elektrimootori veojõu osakaalule paigutuvad sõidukid hübriidsuse skaalale järgnevalt: ühes otsas on tavasõidukid, siis tulevad mikrohübriidid, mahehübriidid, poolhübriidid, täishübriidid, pistikhübriidid ning skaala teises otsas on elektrisõidukid.

Hübridiseerituse taseme järgi liigitamine ongi kõige levinum vähemalt tavainimeste seas, sest hübridiseerituse tase räägib sisepõlemismootori ja elektrimootori veojõudude osakaalust ning seda on lihtsam, kui süsteemi enda olemust.

Mõnedel sõidukitel on domineerivaks sisepõlemismootor ja elektrimootor lülitub tööle juhul, kui on vaja lisavõimsust. Mitmetel sõidukitel on sisepõlemis- ja elektrimootor võrdselt koormatud. Mõned aga suudavad sõita vaid elektrimootori jõul.

Hübridiseerituse määr leitakse jagades elektrimootori jõud elektrimootori ja sisepõlemismootori kombineeritud jõuga ja korrutades sajaga.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt