Millest on tehtud moodsad hübriidid? Vol 2

Hübriidsõidukite põhiretsept, olemus ja hübriidsüsteemi arhitektuuripõhine klassifikatsioon seeriahübriidideks ja paralleelhübriidideks on I peatüki* toel selge. Peatüki II osas heidavad Uku Tampere ja Lena Murd pilgu hübriidide liigitusele** lähtuvalt sellest, missugune on elektriajami roll sõiduki liikumapanemisel. Liigitus hübridiseerituse määra alusel Vastavalt elektrimootori veojõu osakaalule paigutuvad sõidukid hübriidsuse skaalale järgnevalt: ühes otsas on tavasõidukid, siis tulevad mikrohübriidid, mahehübriidid, poolhübriidid, täishübriidid, pistikhübriidid ning skaala teises otsas on elektrisõidukid. Hübridiseerituse taseme järgi liigitamine ongi kõige levinum vähemalt tavainimeste seas, sest hübridiseerituse tase räägib sisepõlemismootori ja elektrimootori veojõudude osakaalust ning seda on lihtsam, kui süsteemi enda olemust. Mõnedel sõidukitel on domineerivaks sisepõlemismootor ja elektrimootor lülitub tööle juhul, kui on vaja lisavõimsust. Mitmetel sõidukitel on sisepõlemis- ja elektrimootor võrdselt koormatud. Mõned aga suudavad sõita vaid elektrimootori […]
Edasi lugemiseks palun logi sisse või telli ajakiri siin.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt