fbpx

Mida teha katkise puldiauto või külmikuga? E-jäätmed kui meie kõigi probleem

Telerite kineskoobid ootavad ümbertöötlemist (Foto: In Nomine)

Maailmas tekib sel aastal eeldatavalt 50 miljonit tonni e-jäätmeid, aga vaid viiendik hiigelkogusest jõuab taaskasutusse. Ka Eesti tarbijal on e-jäätmete vallas oluliselt arenguruumi. Kirjutab Ants Vill.

Ülemaailmsest 50 miljonist tonnist moodustab poole olmeelektroonika: telerid, monitorid, lauaarvutid, tahvelarvutid, printerid, nutitelefonid, teise poole aga suured kodumasinad: külmikud, pesumasinad, tolmuimejad, köögikombainid, ka muud kütte- ja jahutusseadmed. Ühesõnaga, ligi 40 miljonit tonni nendest jäätmeks muutunud seadmetest jõuab kas prügimägedele, põletustehastesse või müüakse riikidesse, kus puuduvad nõuetele vastavad käitlusvõimalused. Ja seda olukorras, kui üleilmselt kaks kolmandikku inimesi elab riikides, kus kehtivad e-jäätmemajandust reguleerivad õigusaktid.

Ka meil Eestis pole olukord kiita. Siin müüakse aastas hinnanguliselt 15 000 – 17 000 tonni kõikvõimalikke elektriga töötavaid seadmeid, alates suurtest külmikutest kuni väikeste elektroonikavidinateni. Meil kogutakse kasutamiskõlbmatuks muutunud või ka lihtsalt iganenud seadmetest taaskäitlemise jaoks iga-aastaselt kokku 3500–4000 tonni jagu,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt