Disainmõtlemine kui inimese vajadustest lähtuv probleemilahendamise protsess kogub maailmas järjest enam populaarsust. Tihti nimetatakse disainmõtlemist ka inimkeskseks innovatsiooniprotsessiks. Disainmõtlemine kui mõtteviis ja protsess kombineerib eri distsipliinidest pärinevaid ideid ja tööriistu ning selle tulemuseks on uus toode, protsess (nt teenus) või süsteem. Teemat arendab DesignMinds OÜ
asutaja ja disainmõtlemise treener Rasmus Pedanik.
Disainmõtlemise teerajaja, Disainmõtlemise Akadeemia asutaja ja partner Arne Van Oosterom on öelnud, et „disainmõtlemine on liim kõikide distsipliinide vahel“. See iseloomustab päris hästi disainmõtlemise loomust, sest disainmõtlemine hõlmab tõesti väga palju distsipliine, nagu antropoloogia, psühholoogia, sotsioloogia, turundus, majandus jne. Eri lähenemisi kombineerides ei muretseta akadeemilise sobivuse või muu säärase pärast – oluline on valida tööriist, mis töötab. Seega on disainmõtlemine oma olemuselt väga praktika-keskne.
Miks on disainmõtlemine järsku nii populaarseks saanud? Jeanne Liedtka, maailma tippu kuuluvaid disainmõtlemise eestkõnelejaid ja Virginia ülikooli Dardeni ärikooli professor,
Kommentaarid on suletud